Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu
Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu
Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Muinsuskaitse eritingimused <strong>Tartu</strong> Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks<br />
4 Muinsuskaitse eritingimused<br />
4.1 Üldprobleemistik Toomemäe pargis<br />
4.1.1 Kasutuseta ja vähekasutatavad alad Toomemäel<br />
Toomemäe pargi tänane ruumiline struktuur on suuresti määratletud endisaegsete<br />
kindlustuste spetsiifikast tuleneva reljeefi ja J. W. Krause kavandite järgi rajatud hoonestuse<br />
ning pargiruumiga, mille põhiline teljestik on loetav tänini. Suuremad muutused on pargis<br />
toimunud ilmselt seoses ümbritsevate alade funktsioonide või konfiguratsiooni<br />
muutumisega, millest lähtuvalt on muutunud juurdepääsetavus erinevatele aladele. Eesti<br />
taasiseseisvumise järel on park jaotunud erineva kasutamisintensiivsusega tsoonideks, mille<br />
kujunemisel on olulist rolli mänginud peamiselt ligipääsetavus, kasutamismugavus ja<br />
mikrokliima. Nii võib praegu välja tuua järgmised alad, mida praktiliselt ei kasutata või mida<br />
ei saa kasutada halva ligipääsetavuse, hooldamatuse, ohtlikkuse, ebasoodsate vaadete või<br />
ebasoodsa mikrokliima (liiga varjuline, jahe) tõttu (vt. ka skeem 1):<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
I - Gustav Adolfi bastioni piirkond;<br />
II - Karl Gustavi bastion Vana Anatoomikumi taga ja Gustav Adolfi ja Karl<br />
Gustavi bastionite vaheline kurtiini piirkonda Kuradisillast Anatoomikumi suunas;<br />
III - Karl IX bastioni Barclay hotelli ja Hansapanga poolne osa (mänguväljaku<br />
tagune, kuni Pirogovi platsini)<br />
IV – Lossi tn ja Grenzsteini maja (Lai tn 1) vaheline, Jakobi tn paralleelselt kulgev<br />
ulatuslik ala;<br />
V - Karl XI bastioni põhja- ja kirdeosa, eriti endise F.R. Baeltersi õllevabriku<br />
hoonete (pudelipesumaja ja tehasehoone) tagune ala.<br />
Tänu eelpool mainitud probleemidele moodustavad need alad ulatuslikud piirkonnad, mis<br />
on pimedad, kesiselt hooldatud ning halva või olematu ligipääsuga, ning mida praktiliselt ei<br />
kasutata, kuid mille taaskasutuselevõtt rikastaks kindlasti Toomemäe külastusvõimalusi.<br />
Selliste alade ühe tekkepõhjusena võib välja tuua jalgteede puudumise või amortiseerumise<br />
ning elementaarse pargiinventari kohatise puudumise. Juba 1860.a. plaanilt on võimalik<br />
aimata, et jalgsiliiklus on olnud võimalik kõigil bastionitel. Praegu läbib Toomemäge<br />
mitmes suunas peamiselt jalgsitransiitliiklus (vt skeem 1) ning suur osa külastajatest jääb<br />
peamiselt Toomemäe keskossa (orientiirina: Riigikohtu, Toomkiriku, Baeri monumendi ja<br />
Musumäega piiritletud maa-alale). Peamiseks põhjuseks ongi siin kvaliteetsete jalgteede ning<br />
elementaarse inventari puudus bastionitel ja pargi äärealadel.<br />
4.1.2 Tihe ning sulgev pargipuistu<br />
Enamust Toomemäge katab üsna tihe puistu, mistõttu enamus aladest on väga varjulised<br />
jahedad ning sünged. Ent tänu varjulisusele puudub Toomemäe pea kõikidel aladel<br />
ARTES TERRAE OÜ – 13 –
Change language