Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

More documents

Recommendations

Info

Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks Olulisteks ja dekoratiivseteks elementideks pargis on selle kahte poolt ühtseks tervikuks ühendavad sillad. Peaalleel, Lossi tänava kohal, paikneb Inglisild. Selle esimene teadaolev variant valmis 1816.a puitehitisena J.W.Krause projekti järgi. Teine, seekord juba kivist sild, oli M.H.Jacobi kavandatud 1838.a. Selle linnapoolses küljes on kiri „Oticum reficit vires” (puhkus taastab jõudu). 1913.a 1. septembril lisati pargipoolsele küljele ülikooli rektori G.Parrot’ ümmargune bareljeef (kunstnik C.Wetter-Rosenthal) kirjaga „1802...1813 G.F.Parrot primo rectori Universitatis Dorpatensis”. Teine sild, Kuradisild, mis asub kliinikute vahel, on kolmas samal kohal. Teravkaarne uusgooti puusilt 1808. aastast (J.W.Krause), asendati 1844.a kaarsillaga. 1913.a valmis Aleksander I sillana betoonsild, millel on valitseja bareljeef (C.Wetter-Rosenthal). Toome groti läheduses asub väike istmetega sillake, mis viis üle väikese tiigi. Toome puistute vahele olid 19. sajandi alguspoolel püstitatud ka väikesed varju pakkuvad lehtlad. Need olid ümara põhiplaaniga ja sammastel lasuva kuppelkatusega nagu sageli mõisaparkides nähtud. Üht sellist kujutab F.Schlater oma gravüüridel Kaarsilla esimese puitvariandi kujutamisel. See paviljon lammutati 1880.a. Toomel olid lehtlad anatoomikumi läheduses (seal peeti ka kontserte), teine raveliinil, kus asub arvutuskeskus, üks asus Toomkiriku põhjakülje lähistel, mida nimetati ka muusikapaviljoniks, kuna kaks korda nädalas kella 5-7 toimusid seal kontserdid. Limonaadipaviljon (kiriku idaküljest Inglisilla poole) ehitati 1871.a. Enne seda oli samal kohal riidest telk. Paviljon oli püstküliku-kujulise põhiplaaniga, rõdudega, teest eraldasid paviljoni põõsad. Paviljon püsis kuni 1932. aastani, mis seda uuendati. Viimane amortiseerus lõplikult 1950ndate aastate lõpul. Morgensterni aeda meenutab 1851.a aeda paigutatud mälestussammas J.K.S.Morgensterni auks. Sealne aiamaja kohandati 1853.a Toomevalvuri korteriks. 1886.a püstitati peaallee loodepoolsesse otsa akadeemik K.E. v Baeri monument, mis on üheks kogu Toome dominandiks, tähistades väärikalt peaallee üht otsa. 1913.a püstitati bastion „Gustav Adolf” tippu B.Bergmanni ja 1930.a Vana-Anatoomikumi ees olnud tenniseplatsile Fr.R.Faehlmanni mälestussammas. 19. saj lõpul ehitati Toomevahi elamu vastu A. Grenzstein poolt historitsistlikus stiilis hoone Oleviku seltsi ühiskondlikuks hooneks. Ülikooli keemiahoone ehitamisel 1938.a rajati selle lääneküljele ka ravimtaimede aed. II Maailmasõjajärgsetel aastatel kujunes ümber Toome, vallikraavi välisküljele, kultuuriasutuste vöönd. Alates loodest järgnevad: Linnamuuseum, K.E. v Baeri majamuuseum, EPA klubi, Uus-Anatoomikum, Kunstimuuseum skulptuuride aiaga. ARTES TERRAE OÜ – 11 –
Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks Sõjajärgsetel aastatel on Toomele püstitatud rida monumente: N.J.Pirogovile ja N.N.Burdenkole (1952.a), mälestuskiri J.Liivile (1964.a), W.Struve monument – dolomiidist päiksekell (1969.a). 1 1 Põhjalikuma Toomemäe ajaloolise ülevaate saamiseks vt M.Siilivask. Tartu Toomemäe piirkond, ajalooline ülevaade. Tartu, 1999. ARTES TERRAE OÜ – 12 –
Page 1 and 2: ARTES TERRAE OÜ AKADEEMIA 4, TARTU
Page 3 and 4: Muinsuskaitse eritingimused Tartu T
Page 11: Muinsuskaitse eritingimused Tartu T
Page 63 and 64:
Muinsuskaitse eritingimused Tartu T
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75:
show all

Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?