Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu
Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu
Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Muinsuskaitse eritingimused <strong>Tartu</strong> Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks<br />
Poternide portaalid on lahendatud erinevalt ja erinevas seisukorras. Karl XI bastioniga<br />
seotud poternidest Toomkiriku poolsem on suhteliselt halvas seisukorras ja vajaks olukorra<br />
parandamiseks kiiret sekkumist, Lai 2 krundile jääv potern on pinnasesse peitunud ning<br />
selle vaatlemiseks tuleks portaal avada. samuti oleks vajalik Vana-Anatoomikumi taha jääva<br />
portaali avamine juhul, kui seda soovida eksponeerida. Riigikohtu õue suubuva poterni<br />
välisportaal vajab korrastamist. Karl Gustavi poterni platoopoolne portaal on uuendatud<br />
1960-tel ning suhteliselt heas seisukorras.<br />
9.3 Linnamüür<br />
Toomemäe piirkonnas on linnamüür kõige paremini jälgitav Karl IX bastioni juures, kus on<br />
vaadeldav osa u 10 m pikkune ja 5 m kõrgune endise Riia värava ja Punase torni vahelisest<br />
müüriosast. Müüriosa on suhteliselt heas korras. Pealmine osa on tasalaotud<br />
silikaattellistega, mis ei sobi müüritisega. Juurdepääs müüriosale on halb. Vaatesuund<br />
Pirogovi platsi suunas vajaks heakorrastamist.<br />
Toomemäe piirkonnas on linnamüür jälgitav veel Lai tn 34 juures, kus on vaadeldav u. 1,5<br />
m kõrgune ja 10 m pikkune maakivist laotud müüriosa. Müüri seisukord on halb, ülemine<br />
serv on varisemisohtlik ning müüris leidub tervikuna varisemisohtlikke kive.<br />
Jakobi tn. paralleelselt jooksev tugimüür on keskmiselt 2 m, kohati ka kuni 3 m kõrgune<br />
ning vaadeldav fragmentaarselt u. 100 m pikkusel lõigul. Müür ei ole tänavalt hästi<br />
vaadeldav tänu pärnareale ja elupuureale. Samas avaneb müürile väga hea vaade pärna-allee<br />
taga olles. Müüri seisukord on väga halb: müüri ülemine serv on varisemisohtlik, kohati on<br />
müüri ülaosa alla varisenud, varisenud on kohati ka müüri välimine kiht. Müüris on<br />
hulgaliselt varisemisohtlikke lahtiseid kive. Müüriosad on ohustatud erosiooni poolt ning<br />
müüri servale liiga lähedal kasvavate puude poolt (puude pikalivajumise oht - välitööde ajal<br />
oli üks pikalivajunud puu müüril).<br />
Vana linnamüüri asukoht on kulgenud orienteeruvalt piki bastionite liini. Tornide ning<br />
väravate asukohad, mis on jäänud bastionitele, on tähistatud graniitplaatidega. Tuleb<br />
mainida, et graniitplaadid on väheinformatiivsed, sest külastaja, olles kurtiinvallil või<br />
bastionil, ei taju seda, et tegemist on kahe erinevast ajastust kihistusega (vt ka skeem 4).<br />
9.4 Tingimused ning ettepanekud bastionite jt. muldkindlustuste<br />
korrastamiseks<br />
1. Bastionitega seotud tingimusi vt ka ptk: 4.2; 7.2.1; 6.2; 6.3; 6.4;.<br />
2. Seoses erosiooni või inimtegevusega on paljudes kohtades muldkindlustuste<br />
väliskontuur oluliselt muutunud (näit. Gustav Adolfi bastioni küljetasku Riigikohtu<br />
taga, linnuse ala muldkindlustuse kontuur Pirogovi monumendiplatsi joonel,<br />
Kassitoome raveliini esikülg jne), mistõttu tuleb muldkindlustuste osad, kus on pinnas<br />
erodeerunud või mingitel põhjustel pinnas eemaldatud, tagasitäita ja tagada erosiooni<br />
tõkestamine.<br />
ARTES TERRAE OÜ – 32 –
Change language