Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks
3 Ajalooline ülevaade
3.1 Toomemäe pargi kujunemine
Toomemäe ala oli asustatud juba muinasajal, keskajal rajati siia piiskopilinnus.
Muldkindlustused, millest Toome on huvitava reljeefi saanud, on pärit 17...18. saj.
Põhjasõjaga lõppes Toomemäe kui kindluse olemasolu – sajandi lõpuni oli ala kõnnumaaks
ja linnakarjamaaks. Augustis 1803.a, peale Tartu Ülikooli taasavamist 1802.a, otsustas
ülikooli nõukogu Paul I kinkeaktiga 1799.a ülikooli omaks saanud Toomemäe kujundada
pargiks. Toome all-linna poolsel piiril otsustati välja anda kruntidena pärusrendi alusel. Nii
sai pargiala omale tarastatud kruntidega kaitsevööndi.
Toomemäe pargiks muutmise ülesande lahendas nn Plantatsioonikomission
(istutuskomisjon), kuhu kuulusid ülikooli nimekad õppejõud nagu prof. G.F.Parrot,
G.Germann, K.Morgenstern ja arhitekt J.W.Krause. Aednik Kieseriga tehti 1803.a 10000
puu istutusleping ning esimesed sajad paplid istutati 1805.a Vana Anatoomikumi, mis aga
linnarahva hoolimatuse tõttu hävisid – nimelt kasutasid linnaelanikud parki loomade
karjatamiseks, vedasid sealt liiva ja mulda oma aedadesse ning ratsutasid ja ronisid vallidel.
Gustav Adolfi bastionile istutati papleid, kaski, hobukastaneid ja pea-alleele pärnasid. Erilist
rõhku pandi nõlvade ja vallidealuse maa-ala haljastamisele.
1819.a J.W.Krause poolt tehtud Toomemäe plaanil on peale kantud esialgse haljastuse
kujundus koos mäele ehitatud uute hoonetega (kasarm, ökonoomi maja praeguse
Naistekliiniku kohal, anatoomikumi rotund, tähetorn, püssirohukelder mäekaldas) ning selle
ajani säilinud vanade ehitistega (Toomkirik, tarbeehitised). Krause on plaanile kandnud ka
linna Toomemäest eraldavad müüri säilmed ja Morgensterni aia asukoha. Haljastusest on
olulisim pikk allee, mis algas Tähetorni lähistelt, kulges üle Toome ja suundus Laia tänava
otsa suunas. Olemas olid ka puuderead Tähetorni lääneküljel, Toomkiriku ees ja Lossi
tänava ääres. Sellest ajast on säilinud üksikud põlispärnad pea-allee ääres. Vallidele puid
märgitud pole, samuti on veel haljastamata Toomkirikust põhja poole jääv mäe osa, kus on
täitmata orgusid ja linnakindlustuse jäänukeid. Toomkiriku valli alla platsile ei rajatud muru,
kuna see pidi saama üliõpilastele mängu- ja spordiplatsiks. Hiljem tehti sinna
tenniseväljakud.
Toome põhipargiga liideti 1848.a K.Morgensterni poolt ülikoolile kingitud aed, mis hõlmas
mitu ülikoolikrunti Laia tänava alguses hilisema Grenzsteini maja vastast kuni Jakobi
tänavani välja. See aed oli juba 45 aastat hooldatud ning sobis oma loodusliku kujundusega
hästi üliõpilastele vaba aja veetmise paigaks. Sinna paigutati kaks kiike, võimlemisriistad ja
veemängurada. Aed ümbritseti kõrge taraga. Aia ülemisse ossa püstitati 1851.a tänutäheks
K.Morgensternile Saaremaa dolomiidist obelisk pealkirjaga „Area Morgensternia”.
1860ndatel aastatel peeti aias võimlemispidusid. 1870ndate aastate lõpul muudeti Toome
nõlvade reljeefi, mis muutis ka Morgensterni aia otstarvet. Veemängu raja asemele kuhjati
ARTES TERRAE OÜ – 8 –