Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks
aktsendiks K.E. v Baeri ausammas. Üks vanemaid alleesid on Toomelt Ülikooli juurde
suunduv „Professorite allee”.
Regulaarse lahendusega on haigla aed endisel Gustav Adolfi bastionil, kus aktsendiks
E.Bergmanni mälestussammas (1913.a) ja Vana-Anatoomikumi õu, kus on
Fr.R.Faehlmanni mälestussammas (1930.a). Paljud vanad puiesteed markeerivad endiste
bastionide ja kurtiinide piirjooni.
Toomemäe parki poolitab Lossi tänav. Erinevaid pargipooli ühendavad pea-alleel Inglisilt
(ehitatud 1836-1838.a) ja endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel Kuradisild
(ehitatud 1913.a).
Toomemäe vaheldusrikast reljeefi on täiendatud eelmise sajandi kõpus veel
vaateküngastega, suurim neist eelpool mainitud „Musumägi” grotiga. Groti ees laius
ulatuslik bassein dekoratiivsildade ja neljafiguurilise skulptuurigrupiga (Reini jõejumalus
kolme poisikesega), skulptuur purustati 1883.a rahvuslike vastuolude tõttu. Kahest
väiksemast künkast paiknes üks praeguse Laia tänava otsas, teine aga Vallikraavi tänava
idapoolses otsas.
3.2 Hooned ja mälestusmärgid
Seniste arheoloogiliste kaevamistega on selgunud, et praeguse Tähetorni piirkonnas oli
alates 6. sajandist muinaslinnus. Muinasaja silmapaistvamaks mälestiseks on II
aastatuhandest E.Kr pärinev ohvrikivi, mis asub „Musumäe” groti ees.
Keskaeg tõi Toomele ulatuslikult kiviehitisi. Tähetorni ümbruses asus piiskopilinnus, sellest
läänes eeslinnus ning põhjas Toome hoonestusala. Kõik nad olid ümbritsetud kivimüüriga.
Maapinnani ulatuvaid linnusemüüri lõike esineb välisperimeetril Jakobi värava tornist
Kuraditornini (Punane torn) ja Kõrgetornist Andrease värava tornini. Toome keskaegsetest
ehitistest on kõige paremini säilinud Toomkirik, mis oli suurim sakraalehitus Liivimaal.
Muldkindlustuste periood kestis 17. sajandist kuni 18. sajandi 70ndate aastateni. See ajajärk
andis Toomele tema praeguse reljeefi. Keskaegsed kindlustused ümbritseti bastionide,
kurtiinide, vallikraavi ja raveliinidega. Toomkiriku koori idaküljel paiknes 1766.a kaevatud
Toome kaev, mille kohale 19. sajandil ehitati kaevupaviljon. Märkimisväärseks 18. saj
ehituseks oli püssirohukelder pea- ja eeslinnuse vahelises nõos.
Ülikooli taasavamisega 1802.a algas Toomemäe kujunduses uus periood, mis kestis kuni
1940.a. Siia paigutati osa ülikooli hoonetest − Vana-Anatoomikum (1803-1805.a),
Toomkiriku koor kohandati ülikooli raamatukoguks (1804-1806), endine kasarmu
kohandati ülikooli kliinikuks (1806-1808) ja Tähetorn (1807-1810).
Esimeseks monumendiks Toomel oli Vallikraavi tänavas 1806.a ehitatud „Rahvaste
mälestusmärk”, kuhu olid sängitatud ülikooli ehitustelt välja tulnud inimluud.
ARTES TERRAE OÜ – 10 –