Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks
Laia tn algusesse kõrge vaateküngas. Aeda ümbritsenud maakivimüür lammutati, selle
kivimaterjali kasutati Toomemäe sillutamiseks ja Kassitoome pargiks kujundamisel.
19. sajandi keskpaigaks oli Toomemäest välja kujunenud juba tõeline park. Vanimad ja
suurimad vahtrad on pärit sellest ajast (platool Tähetorni ja Toomkiriku vahel).
1858.a omandati Toomelt peahoone taha viiva tee ääres paremat kätt asuv erakrunt. Sinna
istutati puid ja külvati muru. Toomemäe platoolt viis alla kaks teed.
Toomemäe haljasala suurenes märgatavalt 1874.a, mil selle jätkuks kujundati endine linna
liiva- ja kruusaauk Kassitoome. Seda piirab veski tänav, mis on teisel pool tänavat asunud
veskist ime saanud. Dr. Alexander von Oettingeni aruande kohaselt alustati 1873.a.
mullatöödega Toomkiriku varemete läänekülje ees oleva nn "Suure Toome Liivaaugu" (sks.
die grosse Domsandgrube) ümber ehitamist promenaadiks. Järgmisel, 1874.aastal, tehti
istutustööd ning kaeti Kassitoome peatee killustikuga, samuti paigaldati pinke. Samal aastal
rajati Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor Constantin Grewingki (1819-1887) eestvõttel
koostöös tollase mitmete tuntud puithoonete autori, arhitekt F. Hübbega, alale esimesena
tolleaegsel Venemaal näidis-geoloogiline profiil. Tehislik, u. 6 m kõrgune, geoloogiline
profiil rajati näitliku õppevahendina. Iseloomulik kaarjas teedevõrk kujunes põhijoontes
välja XIX sajandi lõpuks. Mööda vaheldusrikast reljeefi kulgevad jalgteed ning neilt
avanevad panoraamsed vaated Toomkiriku varemetele ning üle Kassitoome oru on olnud
Kassitoome maastikukujunduslikeks väärtusteks läbi aegade kuni tänini. Viimased
suuremad muutused pargis on seotud 1974.a. Ethel Brafmanni koostatud Toomemäe
rekonstrueerimisprojektiga.
Tänapäeval on Kassitoome heas ühenduses Toomemäega (pargid on praktiliselt liitunud),
mistõttu ta on kahtlemata üks Tartu linna olulisemaid haljasalasid. Põhikasutajateks on
jalutajad. Suveperioodil on Kassitoome koos Toomeoruga soositud piknikukohaks, talvisel
ajal kelgumäeks (traditsioonilise kelgumäena on Toomeorgu kasutatud praktiliselt kogu XX
sajandi vältel).
Pärast Kassitoomel oleva pargiosa valmimist asuti haljastama Toomkiriku varemetest
põhjapool olevat ala. Endise Moskva rondeeli kohale rajati küngas (nn „Musumägi”)
kunstliku grotiga, mille ees asus tiik (tiik valmis 1880.a).
II Maailmasõjaaegsel perioodil oli park hooldamata ja metsistunud. Hävinud hoonestusega
alad liideti pargiga, mis andis parema võimaluse ülikooli hoonete sidumiseks pargiga. Pargi
viimane suurem laiendamine toimuski seega 1950ndatel aastatel. Sellest ajast on pärit
Raekoja tagune haljasala koos N.I.Pirogovi ausambaga ja Jakobi tänava äärne suurelehise
pärna rida, püramiidjad elupuud ja tammed. Platoole istutati neil aastail suurelehist pärna ja
tamme, vahtraga täiendati K.E. v Baeri tänava äärset alleed. Toome nõlvadele tekkis
looduslik jalaka ja vahtra puistu.
Toomemäe park on tänapäeval vabakujuline park mõningate tugevate regulaarsete
elementidega. Parki läbib sirge loode-kagu suunaline pea-allee, mille loodepoolses otsas on
ARTES TERRAE OÜ – 9 –