Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks
Olulisteks ja dekoratiivseteks elementideks pargis on selle kahte poolt ühtseks tervikuks
ühendavad sillad. Peaalleel, Lossi tänava kohal, paikneb Inglisild. Selle esimene teadaolev
variant valmis 1816.a puitehitisena J.W.Krause projekti järgi. Teine, seekord juba kivist sild,
oli M.H.Jacobi kavandatud 1838.a. Selle linnapoolses küljes on kiri „Oticum reficit vires”
(puhkus taastab jõudu). 1913.a 1. septembril lisati pargipoolsele küljele ülikooli rektori
G.Parrot’ ümmargune bareljeef (kunstnik C.Wetter-Rosenthal) kirjaga „1802...1813
G.F.Parrot primo rectori Universitatis Dorpatensis”.
Teine sild, Kuradisild, mis asub kliinikute vahel, on kolmas samal kohal. Teravkaarne
uusgooti puusilt 1808. aastast (J.W.Krause), asendati 1844.a kaarsillaga. 1913.a valmis
Aleksander I sillana betoonsild, millel on valitseja bareljeef (C.Wetter-Rosenthal). Toome
groti läheduses asub väike istmetega sillake, mis viis üle väikese tiigi.
Toome puistute vahele olid 19. sajandi alguspoolel püstitatud ka väikesed varju pakkuvad
lehtlad. Need olid ümara põhiplaaniga ja sammastel lasuva kuppelkatusega nagu sageli
mõisaparkides nähtud. Üht sellist kujutab F.Schlater oma gravüüridel Kaarsilla esimese
puitvariandi kujutamisel. See paviljon lammutati 1880.a. Toomel olid lehtlad anatoomikumi
läheduses (seal peeti ka kontserte), teine raveliinil, kus asub arvutuskeskus, üks asus
Toomkiriku põhjakülje lähistel, mida nimetati ka muusikapaviljoniks, kuna kaks korda
nädalas kella 5-7 toimusid seal kontserdid. Limonaadipaviljon (kiriku idaküljest Inglisilla
poole) ehitati 1871.a. Enne seda oli samal kohal riidest telk. Paviljon oli püstküliku-kujulise
põhiplaaniga, rõdudega, teest eraldasid paviljoni põõsad. Paviljon püsis kuni 1932. aastani,
mis seda uuendati. Viimane amortiseerus lõplikult 1950ndate aastate lõpul.
Morgensterni aeda meenutab 1851.a aeda paigutatud mälestussammas J.K.S.Morgensterni
auks. Sealne aiamaja kohandati 1853.a Toomevalvuri korteriks.
1886.a püstitati peaallee loodepoolsesse otsa akadeemik K.E. v Baeri monument, mis on
üheks kogu Toome dominandiks, tähistades väärikalt peaallee üht otsa.
1913.a püstitati bastion „Gustav Adolf” tippu B.Bergmanni ja 1930.a Vana-Anatoomikumi
ees olnud tenniseplatsile Fr.R.Faehlmanni mälestussammas. 19. saj lõpul ehitati Toomevahi
elamu vastu A. Grenzstein poolt historitsistlikus stiilis hoone Oleviku seltsi ühiskondlikuks
hooneks.
Ülikooli keemiahoone ehitamisel 1938.a rajati selle lääneküljele ka ravimtaimede aed.
II Maailmasõjajärgsetel aastatel kujunes ümber Toome, vallikraavi välisküljele,
kultuuriasutuste vöönd. Alates loodest järgnevad: Linnamuuseum, K.E. v Baeri
majamuuseum, EPA klubi, Uus-Anatoomikum, Kunstimuuseum skulptuuride aiaga.
ARTES TERRAE OÜ – 11 –