NISO Toolkit Final_EST - at LGBT education
NISO Toolkit Final_EST - at LGBT education
NISO Toolkit Final_EST - at LGBT education
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
• Mul on õigus muuta oma meelt<br />
• Mul on õigus öelda “ma ei saa aru” ning küsida lisainform<strong>at</strong>siooni.<br />
Juhendades noori olemaks osa võtvad peavad juhendajad õpetama neid samuti<br />
hindama erinevaid olukordi ning arvesse võtma isiklikku turvalisust. Mõning<strong>at</strong>es<br />
olukordades võib osa võttev olemine olla ohtlik. Näiteks kui kellelgi on relv, keegi on<br />
alkoholijoobes või narkouimas.<br />
Hoiakud osavõtva kommunik<strong>at</strong>siooni suhtes võivad olla väga erinevad rühma<br />
siseselt ning sõltuda noorte kultuurilisest taustast. Mõned noored võivad tulla<br />
perekonnast, kus neid on õpet<strong>at</strong>ud, et ei ole sobilik enese eest seista ja/või<br />
keeldumine (eriti vanem<strong>at</strong>e inimeste käskudest) ei ole aktsepteeritav. Tuleb meeles<br />
pidada, et kuigi te ei soovi julgustada noori suhtlema nii et sel oleks ebameeldivad<br />
tagajärjed oma perekonnaringis ja kultuurilises kontekstis, peavad noored siiski<br />
õppima “ei” ütlema. Näiteks peavad noored olema valmis keelduma kui neid<br />
sunnitakse tegema midagi mida nad ei soovi oma kaaslaste poolt (juua alkoholi,<br />
seksuaalvahekorras olema, vms).<br />
Osa võttev, agressiivne ja passiivne kommunik<strong>at</strong>sioon sõltuvad paljuski<br />
kultuurilisest ja regionaalsest kontekstist. Enne kui alustad ülesannet kirjuta<br />
osavõtva, agressiivse ja passiivse kommunik<strong>at</strong>siooni definitsioonid tahvlile.<br />
• Passiivne kommunik<strong>at</strong>sioon: oma tunnete, mõtete ja veendumuste mitte<br />
väljendamine<br />
• Agressiivne kommunik<strong>at</strong>sioon: ähvardaval, sarkastilisel või alandaval viisil<br />
teistega suhtlemine.<br />
• Osavõttev kommunik<strong>at</strong>sioon: oma tunnetest ja mõtetest ausalt ja austavalt<br />
rääkimine nii, et see ei pane teist inimest tundma eb<strong>at</strong>urvaliselt, ei riiva ta<br />
väärikust või heaolu<br />
Kirjuta järgnevad viis küsimust paberilehtedele, et neid saaks väiksem<strong>at</strong>es<br />
rühmades kasutada (Samm 5)<br />
o Kuidas Kai end tunneks kui sa vastasid nii nagu ütlesid?<br />
O Kuidas teised noored tunneksid kui Kai vastaks nii nagu sa ütlesid?<br />
o Mis võiks olla halvim tulemus?<br />
o Milline võiks olla parim tulemus?<br />
o Mis veel oleks Kai teha saanud?<br />
Töö käik<br />
1. Selgita rühmale, et tänane ülesanne on seotud kommunik<strong>at</strong>siooni ja tegevustega<br />
olukorras kui inimesed on diskrimineerimise või ahistamise tunnistajaks. Inimesed<br />
reageerivad sel juhul tavaliselt ühel kolmest viisist – passiivselt, osa võtvalt<br />
(sekkuvalt), või agressiivselt. Palu rühm<strong>at</strong>öös osalej<strong>at</strong>el defineerida nimet<strong>at</strong>ud<br />
kommunik<strong>at</strong>siooni stiilid ning ära neile oma definitsioone veel näita.<br />
2. Ütle osalej<strong>at</strong>ele, et loed neile ette olukorra ja palud neil mõelda sellele kuidas<br />
nemad oleksid käitunud (reageerinud) kui see juhtum oleks juhtunud nendega.<br />
86