HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3. ELUVIIS<br />
19-29-aastaste andmetest selgub, et mida kõrgem on haridustase, seda paremaks hinnatakse oma pere ma<strong>ja</strong>nduslikku<br />
olukorda. Kui madalaima haridusega vasta<strong>ja</strong>te keskmine hinnang on 3,18, siis kõrgeimalt haritud<br />
noorte puhul 3,57 (keskmise haridustasemega noortel 3,32).<br />
Võrreldes kõikide ülejäänud staatusgruppidega hindavad oma pere ma<strong>ja</strong>nduslikku olukorda kõrgemalt üheaegselt<br />
töötavad <strong>ja</strong> õppivad noored (keskmine hinnang 3,58) ning madalamalt töötud noored (keskmine hinnang<br />
2,94).<br />
3.2. Kool <strong>ja</strong> sõbrad<br />
Kooliõpilastel (10-18-aastased) paluti hinnata oma suhteid sõprade, klassikaaslaste <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong>tega ning selgus,<br />
et kõige paremateks peetakse oma suhteid sõpradega. Kõikides vanusrühmades hindab oma suhteid sõpradega<br />
vähemalt heaks üle üheksakümne protsendi vasta<strong>ja</strong>test. Madalamad hinnangud on antud suhetele õpeta<strong>ja</strong>tega;<br />
eriti neile õpeta<strong>ja</strong>tele, kes ei ole klassijuhata<strong>ja</strong>. Eristuvad 10-13-aastased, kes hindavad oma suhteid<br />
klassikaaslastega samaväärselt klassijuhata<strong>ja</strong>ga (vt joonis 13).<br />
Joonis 13: Hinnangu kohaselt head suhted koolis <strong>ja</strong> sõpradega vanusrühmades (%)<br />
<strong>HIV</strong>/<strong>AIDS</strong>-i <strong>temaatikaga</strong> <strong>seotud</strong> <strong>teadmised</strong>, <strong>hoiakud</strong> <strong>ja</strong> käitumine Eesti noorte hulgas<br />
• Tütarlapsed hindavad oma suhteid õpeta<strong>ja</strong>tega positiivsemalt, kui noormehed. Suurimad sugudevahelised<br />
erinevused tulevad esile kahes nooremas vanusrühmas ning õpeta<strong>ja</strong>te puhul, kes ei ole klassijuhata<strong>ja</strong>d.<br />
• Võrreldes mitte-eestlastega on 10-13-aastased eestlased hinnanud paremaks oma suhteid sõprade <strong>ja</strong><br />
klassi kaaslastega; 14-15-aastased eestlased klassijuhata<strong>ja</strong>, teiste õpeta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> sõpradega; ning 16-18-aastased<br />
eestlased klassijuhata<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> klassikaaslastega.<br />
• Linna- <strong>ja</strong> maalaste võrdluses tuleb esile erinevus 10-13-aastaste laste seas, kus maalapsed hindavad oma<br />
suhteid klassijuhata<strong>ja</strong>ga paremateks kui linnalapsed – osakaalud vastavalt 76% <strong>ja</strong> 71%. 14-15-aastasted<br />
linlased hindavad sagedamini heaks suhteid teiste õpeta<strong>ja</strong>tega (linnanoortest 51%, maanoortest 45%) <strong>ja</strong><br />
klassikaaslastega (linnanoortest 76%, maanoortest 71%).<br />
Andmete võrdluses 2003. aasta küsitlustulemustega olulisi muutuseid ei ole toimunud ning ka gruppide võrdluses<br />
on trendid sarnased.<br />
3.3. Vaba a<strong>ja</strong> veetmine<br />
Vaba a<strong>ja</strong> veetmisega <strong>seotud</strong> andmeid uuriti küsitlusele eelnenud nel<strong>ja</strong> nädala kohta viiesel skaalal (1-mitte kordagi,<br />
2-harvem kui 1 kord nädalas, 3-1 kord nädalas, 4-mitu korda nädalas, 5-iga päev). Küsitlustulemuste<br />
esitamiseks on vastused kodeeritud ümber kolmeks grupiks: mitte kordagi, üks kord nädalas või harvem, mitu<br />
korda nädalas või sagedamini.<br />
Klubide, baaride <strong>ja</strong> ürituste külastamine<br />
Pubides ning baarides vaba a<strong>ja</strong> veetmise kohta küsiti andmeid 14-18- <strong>ja</strong> 19-29-aastastelt. Sarnaselt 2003. aastaga<br />
on ka antud küsitluse andmetel kooliõpilaste seas märkimisväärselt neid, kes külastavad pubisid-baare – 14-15-<br />
aastastest 30% <strong>ja</strong> 16-18-aastaste seas üle poole. Kuid võrreldes eelmise küsitlusaastaga on 2005. aastaks seal vaba<br />
a<strong>ja</strong> veetmine muutunud harvemaks. Oluliselt on tõusnud nende osakaal, kes ei külastanud küsitlusele eelnenud<br />
nel<strong>ja</strong> nädala jooksul kordagi mõnda pubi või baari. Suurem on muutus 14-15-aastaste seas (8% näita<strong>ja</strong> langust).<br />
19-29-aastaste pubide-baaride külastamine on jäänud samale tasemele 2003. aastaga (vt tabel 7).<br />
20
Change language