HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...

4. HIV-I ja AIDS-IGA SEOTUD TEADMISED
kui kümnendiku võrra enam teavad Noorte Nõustamiskeskuseid testitegemise kohtadena (neiud – 30%,
noormehed – 16%).
Joonis 52: Teadmised HIV-testi tegemise kohtadest vanusrühmades 2003, 2005(%)
• 14-15-aastased tütarlapsed on võrreldes samavanuste noormeestega enam teadlikud testimisest eriarsti
juures (neiud – 21%, noormehed – 14%).
Ka 2003. aastal kerkis esile 19-24-aastaste neidude-noormeeste erinevus.
Rahvuste lõikes ilmneb, et erinevatest testimiskohtadest on eestlastel ja mitte eestlastel erineva tasemega teadmised.
• Nooremate vanusrühmade mitte-eestlased on enam teadlikud testimisvõimalusest AIDS-i Nõustamiskabinettides.
10-13-aastastest muust rahvusest noortest on sellisest testimiskohast teadlikud 59% ja eestlas test
51%; 14-15-aastastest mitte-eestlastest 73% ja eestlastest 52%. Seevastu 19-24-aastaste seas on eestlaste hulgas
rohkem teadlikke võrreldes muust rahvusest noortega – osakaalud vastavalt 69% ja 62%.
• Noorte Nõustamiskeskuste puhul kerkib rahvuseline erinevus esile 14-18-aastaste seas, kus nii 14-15- kui
16-18-aastased mitte-eestlased on enam kursis, et HIV-testi on võimalik teha ka sellistes keskustes. Muust
rahvusest noorte seas teab seda neljandik, eestlastest vähem kui viiendik.
• Eriarsti puhul avaldub vastupidine tendents – eestlased on testitegemise võimalustest eriarsti juures
paremini informeeritud. Statistiliselt oluline erinevus kerkib esile kõikides vanusrühmades. Suurim erinevus
selgub 25-29-aastaste seas: eestlastest teab eriarsti testimise kohana 79% ja mitte-eestlased 65%.
Asustuse tüüpide puhul:
• Ilmnevad erinevused 10-13, 14-15- ja 19-24-aastaste seas AIDS-i Nõustamiskabinettide osas. Linnanoored
on enam teadlikud, et antud kabinetis on võimalik HIV-nakkuse suhtes testida. Suurim erinevus ilmneb
14-15-aastaste hulgas – linnanoortest on teadlikke 61% ja maal elavatest noortest 51%.
• 19-24-aastaste vanusrühmas on vastupidine tendents eriarsti osas – maanoortest teab sellest võimalusest
81% ja linnanoortest 71%.
Analüüsides piirkonniti teadlikust erinevate testitegemise võimalustes selgub:
• AIDS-i Nõustamiskabinettide puhul erinevus 10-13 ja 14-15-aastaste noorte seas. 10-13-aastased Ida-Virumaa
noored on võrreldes teiste piirkondade noortega paremini informeeritud: Ida-Virumaa – 65%; Harjumaa
– 54% ja muu Eesti – 49%. 14-15-aastaste puhul on näha, et Harjumaa ja Ida-Virumaa noored teavad
kabinette testimiskohtadena paremini kui muu Eesti noored. Kui Harju- ja Ida-Virumaa vastajatest teavad
üle kuuekümne protsendi AIDS-i Nõustamiskabinette testimiskohtadena, siis mujal Eestis elavatest noortest
pooled. Siinjuures tasub märkimist, et kuuest AIDS-i Nõustamiskabinetist 2 asuvad Tallinnas ja 2 Ida-Virumaal.
• Noorte Nõustamiskeskustest, kui testimiskohtadest, teavad paremini 14-15-aastased Ida-Virumaa noored ja
16-18-aastased Harjumaa noored, teistes vanusrühmades erinevusi ei esinenud.
• Eriarsti puhul võib välja tuua üldistuse, et muu Eesti piirkonna noored on sellest võimalusest paremini
informeeritud. 16-18- ja 19-24-aastaste seas on statistiliselt oluline erinevus Harjumaaga ja 14-15 ja 25-29-
aastaste seas Ida-Virumaaga.
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas
43