HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...

3. ELUVIIS
Võrreldes andmeid 2003. aastaga selgub, et 19-24-aastaste grupis on keskmise haridustasemega noorte narkootikumide
tarvitamise näitaja suurenenud 6% võrra. 25-29-aastaste hulgas tulevad muutused esile kõigi kolme
haridustaseme puhul. Kõige enam on narkootikume vähemalt korra tarvitanute osakaal suurenenud madalaima
haridusega noorte seas – 15% võrra. Kahe kõrgema haridusega noorte grupis on antud näitaja suurenenud
10% võrra.
Korrelatsioonanalüüsi käigus kontrolliti narkootikumide tarvitamise seoseid suitsetamise, alkoholi tarvitamise,
purju joomise, pubide-baaride külastamise, tantsuürituste külastamise, tervisesportimise sageduse ja pere majandusliku
olukorra vahel. Kõige tugevamad seosed (kõikides vanusrühmades ρ=0,4) tulevad esile narkootikumide
tarvitamise ja suitsetamise vahel. Sagedamalt suitsetajate seas on ka enam narkootikumidega kokku
puutunud noori. Nõrgemad statistiliselt olulised positiivsed seosed tulevad esile narkootikumide pruukimise
ning alkoholi tarvitamise, purju joomise ja pubide-baaride külastamise vahel. Mida sagedamini noored alkoholi
tarvitavad, ennast purju joovad ning pubisid-baare külastavad, seda enam tarvitavad nad ka narkootikume.
Olulisi seoseid ei tule esile sportimise, tantsuürituste külastamise ja perekonna majandusliku olukorraga.
3.5. Kokkuvõte peatükist
Raporti kolmas peatükk käsitles noorte eluviisiga seotud aspekte nagu suhted perekonnas, vaba aja veetmise
viisid ja sõltuvusainete tarvitamine. Kokkuvõtvalt võib sellest esile tuua järgmist:
• Ligi kolmveerand 10-13-aastastest ja umbes 2/3 vanematest kooliõpilastest elavad koos mõlema vanemaga.
• Võrreldes 19-24-aastastega elavad 25-29-aastased sagedamini koos püsipartneriga ning omavad harvem
juhupartnereid. Juhupartnereid on viimase 4 nädala jooksul olnud alla viiendikul täiskasvanud noortest
– kõige vähem 25-29-aastastel naistel (3%-l) ning kõige enam 19-24-aastastel meestel (18%-l).
Suitsetamine
• Vanuse kasvades suureneb kiiresti nende kooliõpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elus sigaretti suitsetanud
– 10-13-aastastest 1/3, 14-15-aastastest 2/3 ning 16-18-aastastest kolmveerand.
• Vanusega väheneb nende osakaal, kes eelnenud kuu aja jooksul ei suitsetanud kordagi ning suureneb
igapäevasuitsetajate protsent. 10-13-aastastest ei suitsetanud kordagi 93%, 14-15-aastastest 69%, 16-18-
aastastest 61% ning täiskasvanud noortest 53%. Igapäevaselt suitsetajate osakaalud olid vastavalt 1%, 14%,
20% ja 34%.
Alkoholi tarvitamine
• 58% 10-13- aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi proovinud ning purju on
ennast joonud enam kui kümnendik (14%). Vanemate kooliõpilaste hulgas on alkoholi vähemalt ühel korral
proovinuid juba väga valdav enamus. Vanusega kasvab kiiresti ka vähemalt üks kord elus purjus olnud
noorte hulk – 14-15-aastaste seas 57% ning 16-18-aastaste grupis 78%.
• Viimase nelja nädala jooksul on alkoholi tarvitanud 14% 10-13-aastasi lapsi, pooled 14-15-aastastest noortest
ning kolmveerand 16-18-aasta vanustest kooliõpilastest. Täiskasvanud noorte hulgas (19-29-aastased) on
viimase kuu jooksul alkoholi tarvitanud üle kaheksakümne protsendi vastajatest.
• Küsitlusele eelnenud kuu aja jooksul on ennast purju joonud 10-13-aastastest 5%, 14-15-aastastest kolmandik
ning ülejäänud vanusrühmades rohkem kui pooled.
• Võrreldes 2003. aasta andmetega on kooliõpilaste alkoholi proovimisega alustamise keskmine iga muutunud
mõnevõrra nooremaks. Alkoholi tarbimine on muutunud noorte seas sagedasemaks ja intensiivsemaks.
Erandiks on 10-13-aastased, kelle alkoholi tarvitamise sagedus on mõnevõrra vähenenud.
Narkootikumide tarvitamine
• 10-13-aastastest lastest on narkootikume vähemalt korra elus proovinud 2% küsitlusele vastanutest. 2%
ulatuses on ka neid, kellele on küsitlusele eelnenud kuu aja jooksul narkootikume pakutud. Selliste 10-13-
aastaste laste osakaal, kelle tutvusringkonnas on narkootikume tarvitavaid inimesi, jääb alla kümnendiku.
• 19-26%-il ülejäänud vanusrühmade noortest (14-18 ja 19-29) on tuttavaid, kes on proovinud või tarvitavad
narkootikume süstides; 43-67% on tuttavaid, kes on narkootikume proovinud või tarvitavad muul viisil.
• Kõige vanema vanusrühma noortest (25-29) on narkootikume pakutud 6%-le. Teiste vanusrühmade puhul
ületab antud näitaja kümnendiku ning kõige kõrgem on see 16-18-aastaste seas – 16%.
• 14-15-aastaste puhul on vähemalt korra elus narkootikume tarvitanud 14%, 16-18-aastate hulgas 29%, 19-24-
aastastest 42% ja 25-29-aastastest 36%. Korduvalt on seda teinud 7% 14-15-aastastest ning 15-21% ülejäänud
vanusrühmade noortest.
• Noorte suhtlusringkonnas liigub narkootikume enam kui kaks aastat tagasi. Kõikides vanusrühmades on
suurenenud vastajate osakaal, kelle tutvusringkonda kuulub muul viisil kui süstides narkootikume proovinud
või tarvitavad inimesi. Kõikides vanusrühmades on tõusnud noorte osahulk, kellele on küsitlusele
eelnenud kuu jooksul narkootikume pakutud. Võrreldes 2003. aastaga on narkootikumide proovimine või
korduv tarvitamine mõnevõrra suurenenud täiskasvanud noorte hulgas (19-29-aastased).
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas
31