HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3. ELUVIIS<br />
Korrelatsioonanalüüsis selgus statistiliselt oluline positiivne seos alkoholi tarvitamise <strong>ja</strong> purju joomise vahel.<br />
10-13-aastaste puhul keskmise tugevusega (ρ=0,5) <strong>ja</strong> vanemate vasta<strong>ja</strong>te hulgas tugev (ρ=0,7) seos. Noored, kes<br />
tarvitavad sagedamini alkoholi, joovad ennast ka sagedamini purju.<br />
Sugude, rahvuste jms lõikes vaadatakse järgnevalt alkoholi tarvitamise sagedust viimase 4 nädala jooksul. Purju<br />
joomise kohta nii detailset analüüsi ei järgne.<br />
Võrreldes tütarlastega joovad noormehed alkoholi sagedamini. Üldiselt võib väl<strong>ja</strong> tuua trendi, mille kohaselt on<br />
alkoholi viimasel kuul mitte kordagi tarvitanud <strong>ja</strong> harvem kui üks kord nädalas tarvitanud neidusid noormeestest<br />
oluliselt enam. Ning üks kord nädalas <strong>ja</strong> sagedamini alkoholi pruukijaid on jällegi meeste hulgas rohkem.<br />
Kõige suuremad sugudevahelised erinevused koolilaste hulgas tulevad esile 16-18-aastaste grupis ning täiskasvanud<br />
noorte hulgas 25-29-aastaste vanusrühmas (vt joonis 20 <strong>ja</strong> 21).<br />
Joonis 20: 16-18-aastaste alkoholi<br />
tarvitamise sagedus viimase<br />
4 nädala jooksul sugude lõikes (%)<br />
Joonis 21: 25-29-aastaste alkoholi<br />
tarvitamise sagedus viimase<br />
4 nädala jooksul sugude lõikes (%)<br />
Võrreldes 2003. aastaga on noormeeste ning osade vanusrühmade tütarlaste alkoholi tarvitamise sagedus suurenenud.<br />
Erandi moodustavad 10-13-aastased, kelle seas on nii poiste kui tüdrukute alkoholi tarvitamise sagedus<br />
vähenenud. Erinevus tuleb esile seetõttu, et 2005. aasta valimis ei ole selles vanusrühmas ühtegi eelneva nel<strong>ja</strong><br />
nädala jooksul alkohoolseid jooke pruukinud last. Teiste vanusrühmade noormeeste hulgas on kord nädalas või<br />
sagedamini alkoholi tarvita<strong>ja</strong>te hulk suurenenud vahemikus 8-14%. Naiste hulgas on vähemalt kord nädalas<br />
alkoholi tarvita<strong>ja</strong>te osakaal kasvanud 19-29-aastaste vanusrühmas.<br />
<strong>HIV</strong>/<strong>AIDS</strong>-i <strong>temaatikaga</strong> <strong>seotud</strong> <strong>teadmised</strong>, <strong>hoiakud</strong> <strong>ja</strong> käitumine Eesti noorte hulgas<br />
26<br />
Rahvusgruppide vahel alkoholi tarbimise sageduses 2005. aasta andmetes erinevusi esile ei tule. Küll aga ilmneb<br />
kahe küsitlusaasta võrdluses, et nii eestlaste kui muust rahvusest noorte alkoholi tarbimine on enamus rühmades<br />
sagenenud. Erandina ei ole alkoholi tarvitamise sagedus muutunud 25-29-aastaste mitte-eestlaste seas<br />
ning 10-13-aastaste grupis tervikuna.<br />
Eestlaste puhul on suurimad muutused alkoholi tarvitamises toimunud kahes vanemas grupis (19-24 <strong>ja</strong> 25-29),<br />
kus võrreldes 2003. aastaga on vähemalt kord nädalas alkoholi tarvitavate noorte osakaal suurenenud rohkem<br />
kui kümnendiku võrra. Mitte-eestlastes seas on antud näita<strong>ja</strong> osas suurim muutus aset leidnud 19-24-aastaste<br />
vanusrühmas (vt joonis 22 <strong>ja</strong> 23).<br />
Joonis 22: Eestlaste alkoholi tarvitamine<br />
vähemal üks kord nädalas viimase 4 nädala<br />
jooksul,vanusrühmades 2003, 2005 (%)<br />
Joonis 23: Mitte-eestlaste alkoholi tarvitamine<br />
vähemal üks kord nädalas viimase 4 nädala<br />
jooksul, vanusrühmades 2003, 2005 (%)