HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
3. ELUVIIS<br />
Võrreldes 2003. aastaga on 2005. aastaks toimunud muutused 10-13-aastaste puhul Ida-Virumaal ning 19-29-<br />
aastaste noorte seas Harjumaal:<br />
• 10-13-aastaste Ida-Virumaal elavate noorte hulgas on kümnendiku võrra tõusnud mittesuitseta<strong>ja</strong>te osakaal<br />
ning 7% võrra vähenenud mitu korda nädalas või harvem suitsetavate laste hulk. Kui 2003. aastal oli<br />
igapäevasuitseta<strong>ja</strong>id 4% <strong>ja</strong>gu, siis 2005. aastal ei sattunud valimisse ühtegi sellist last.<br />
• 19-29-aastaste Harjumaal elavad noored on hakanud sagedamini suitsetama. Võrreldes 2003. aastaga on<br />
vähenenud mittesuitseta<strong>ja</strong>te osakaal 6% võrra ning samavõrra suurenenud igapäevaselt suitsetavate noorte<br />
hulk.<br />
Sarnaselt 2003. aastaga tulevad väga suured erinevused esile haridustasemeti andmeid analüüsides. Mida kõrgem<br />
on haridus, seda enam on noorte seas neid, kes ei suitseta, ning vähem neid, kes teevad seda igapäevaselt. Eriti<br />
palju on igapäevasuitseta<strong>ja</strong>id madalaima haridusega noorte hulgas – rohkem kui pooled. Samas suitsetab kõrgeima<br />
haridustasemega noortest igapäevaselt vähem kui viiendik. Vaid kolmandik 1. haridustasemega noortest<br />
ei suitseta. Kõrgharidust omavatest või omandavatest (3. tase) noortest on mittesuitseta<strong>ja</strong>d ligi seitsekümmend<br />
protsenti (vt joonis 18). Võrreldes 2003. aastaga ei ole suitsetamise harjumused haridustasemeti muutunud.<br />
Joonis 18: 19-29-aastaste suitsetamise sagedus<br />
viimase 4 nädala jooksul haridustasemete lõikes (%)<br />
Alkoholi tarvitamine<br />
Rohkem kui pooled 10-13-aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral proovinud alkoholi<br />
ning purju on ennast joonud enam kui kümnendik. Vanemate kooliõpilaste hulgas on alkoholi vähemalt ühel<br />
korral proovinuid juba väga valdav enamus. Vanusega kasvab kiiresti ka vähemalt üks kord elus purjus olnud<br />
noorte hulk; 16-18-aastaste hulgas on selliselt vasta<strong>ja</strong>id juba üle kolmveerandi (vt joonis 19).<br />
<strong>HIV</strong>/<strong>AIDS</strong>-i <strong>temaatikaga</strong> <strong>seotud</strong> <strong>teadmised</strong>, <strong>hoiakud</strong> <strong>ja</strong> käitumine Eesti noorte hulgas<br />
24<br />
Võrreldes 2003. aastaga ei ole nende näita<strong>ja</strong>te osas olulisi muutusi toimunud.<br />
Joonis 19: Vähemalt üks kord elus alkoholi proovinud<br />
<strong>ja</strong> purju joonud noored vanusrühmades (%)<br />
Võrdluses 2003. aastaga on noorte alkoholi proovimisega alustamise iga muutunud mõnevõrra nooremaks – statistiline<br />
oluline erinevus tuleb esile pea kõikides vanusrühmades nii alkoholi esimese tarbimise kui purju joomise<br />
puhul. Erandiks on 16-18-aastased, kelle vanus esmakordsel alkoholi proovimisel on jäänud samaks nagu<br />
kaks aastat tagasi (vt tabel 10).
Change language