HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...

4. HIV-I ja AIDS-IGA SEOTUD TEADMISED
Vähem esile toodud infoallikateks (mida pole tabelis esitatud) on raadio, üritused väljaspool kooli, usaldustelefon,
raamatud ja töökoht. Viimane19-29-aastaste noorte puhul.
Kui võrrelda omavahel 2003. ja 2005. aasta andmeid, on viie kõige enam mainitud infoallika osas kõige suuremad
muutused aset leidnud koolilaste seas. 2003. aastal oli 10-13-aastaste hulgas eelistatavate infokanalite
järjestus järgmine: televisioon, koolitunnid, ajalehed ja ajakirjad, internet, raamatud. Ning 14-18-aastaste hulgas:
televisioon, koolitunnid, ajalehed ja ajakirjad, kooliüritused, internet. Kui kaks aastat tagasi oli kõige populaarsemaks
infokanaliks televisioon, siis käesoleval aastal ei maininudki kooliõpilased seda viie olulisema kanali
hulgas, kust nad sooviksid teavet saada. Olulisele kohale on tõusnud vastusevariant „kooliarst või –õde“, mis
2003. aastal ette antud valikutest puudus. Erinevalt varasemast on kooliõpilaste viie eelistatavama teabeallika
hulka tõusnud AIDS-i Nõustamiskabinet ja Noorte Nõustamiskeskus.
19-29-aastaste seas on toimunud muutused väiksemad. Võrreldes 2003. aastaga on viie enam eelistatava teabekanali
hulka tõusnud AIDS-i Nõustamiskabinet ning välja jäänud koolitunnid 19-24-aastaste puhul ja raadio
25-29-aastaste puhul. Kui 2003. aastal nimetati kõige sagedamini televisiooni, siis 2005. aastal on selle infokanali
kõrvale tõusnud internet.
Sugude lõikes tulevad viie esimese eelistatava infoallika seas esile mõned üksikud erinevused. Kooliõpilaste
hulgas on internet noormeeste jaoks olulisem infokanal kui neidudele. 19-29-aastaste puhul ilmneb erinevus
Noorte Nõustamiskeskuste osas, mis on naiste jaoks olulisem soovitud infoallikas kui meeste jaoks.
Kõige suuremad gruppidevahelised erinevused ilmnevad võrreldes eestlasi ja muust rahvusest noori. Muust
rahvusest 10-13-aastased noored on eestlastega võrreldes nimetanud sagedamini kooliarsti või-õde (eestlastest
31%, mitte-eestlastest 41%). 14-18-aastase noorte puhul on nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas viie olulisema
kanali hulgas mainitud koolitunde, AIDS-i Nõustamiskabinette ja internetti. Eestlaste puhul lisanduvad toodud
kolmele allikale veel Noorte Nõustamiskeskused ja kooliüritused, mitte-eestlaste puhul aga televisioon ja kooliarst-
või õde.
19-29-aastaste grupis viis olulisemat teabeallikat rahvusgruppides ei erine. Küll aga on internet (eestlased 48%,
mitte-eestlased 36%) ja AIDS-i Nõustamiskabinet (eestlased 27%, mitte-eestlased 23%) eestlaste jaoks olulisemad
allikad, kust soovitakse saada HIV/AIDS-i teemalist teavet. Mitte-eestlaste jaoks on eestlastega võrreldes
eelistatumaks televisioon (eestlased 38%, mitte-eestlased 44%).
Kooliõpilaste puhul tuleb piirkondlik erinevus esile Noorte Nõustamiskeskuste osas. 10-13-aastaste puhul
peavad Ida-Virumaa noored mainitud keskust enda jaoks vähem oluliseks teabekanaliks kui teiste piirkondade
noore (Ida-Virumaa 11%, teised piirkonnad 20%); 14-18-aastaste puhul esineb erinevus Ida-Virumaa ja „muu
Eesti“ vahel (Ida-Virumaa 23%, Harjumaa 27%, muu Eesti 31%).
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas
19-29-aastaste puhul on piirkondlik erinevus märgata ajalehtede-ajakirjade ning interneti osas. Internetti hindavad
Ida-Virumaa noored vähem tähtsa infoallikana kui teiste piirkondade noored (Ida-Virumaa 36%, Harjumaa
48%, muu Eesti 43%). Ajalehtede-ajakirjade puhul kehtib statistiliselt oluline erinevus võrreldes Ida-Virumaad
ja Harjumaad (Ida-Virumaa 35%, Harjumaa 43%, muu Eesti 39%).
Haridustasemete osas paistavad silma kõrgema haridusega noored. Võrreldes kahe madalama haridustasemega,
on nende jaoks eelistatavamad infoallikad internet ja ajalehed-ajakirjad ning vähem oluline AIDS-i Nõustamiskabinet.
Lisaks uuriti kooliõpilastelt, kas ja kui põhjalikult nad on rääkinud HIV-ist ja AIDS-ist oma vanemate, sõprade ja
õpetajaga. Kõige sagedamini on HIV/AIDS-i teemal räägitud sõpradega – 60% 10-13-aastastest ning 87% 14-18-
aastastest. Valdavalt ei ole aga temaatilised vestlused olnud põhjalikud. 10-13-aastastest 9% ning 14-18-aastastest
21% peavad vastavaid jutuajamisi põhjalikeks.
Võrdsel määral on HIV-ist ja AIDS-ist vesteldud vanemate ning oma õpetajaga – 10-13-aastastest on seda teinud
53% ning 14-18-aastastest kuuekümne protsendi ringis. 10-13-aastastest hindab vestlusi vanematega põhjalikuks
17% ja õpetajaga 14%. 14-18-aastaste hulgas on vastavad näitajad 12% ja 15%.
Võrreldes andmeid tütarlaste ja noormeeste vahel selgub, et tütarlapsed on sagedamini vestelnud nii vanemate,
sõprade kui õpetajaga. Sarnased trendid tulid esile ka 2003. aastal.
52