HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
KOKKUVÕTE<br />
KOKKUVÕTE<br />
Uurimust „<strong>HIV</strong>/<strong>AIDS</strong>-i <strong>temaatikaga</strong> <strong>seotud</strong> <strong>teadmised</strong>, <strong>hoiakud</strong> <strong>ja</strong> käitumine Eesti noorte hulgas“ viidi 2005. aastal<br />
läbi teistkordselt. Andmete kogumine toimus ankeetküsitlusena perioodil märts kuni juuni 2005 koolide külastamise<br />
käigus <strong>ja</strong> postiküsitluse teel. Analüüsis on kasutatud 7 668 10-29-aastase noore andmeid üle kogu Eesti.<br />
2003. aasta küsitlust saab vaadata antud temaatika nii laia käsitlemise pilootuurimusena. 2005. aastal on ankeedis<br />
osade küsimuste esitust mõningal määral muudetud, mis raskendab mitmete näita<strong>ja</strong>te omavahelist võrdlust<br />
kahe küsitlusaasta lõikes.<br />
Sõltuvusained<br />
Vanusega kasvab kiiresti sigarette proovinute <strong>ja</strong> igapäevaselt suitsetavate, alkoholi tarvitanud <strong>ja</strong> purjus olnud<br />
ning narkoorikume vähemalt korra pruukinud noorte osakaal.<br />
10-13-aastastest kolmandik, 14-15-aastastest kaks kolmandikku ning 16-18-aastastest kolmveerand on elu jooksul<br />
vähemalt korra suitsetanud. Igapäevaselt suitsetavate noorte osakaalud on 10-13-aastastest 1%, 14-15-aastastest<br />
üle kümnendiku, 16-18-aastastest viiendik <strong>ja</strong> 19-29-aastastest kolmandik. Võrreldes 2003. aastaga ei ole suitsetamisega<br />
<strong>seotud</strong> andmed vanusrühmades muutunud.<br />
Üle kümnendiku 10-13-aastastest lastest on küsitlusele eelnenud kuu a<strong>ja</strong> jooksul tarvitanud alkoholi ning alla<br />
kümnendiku on olnud purjus. Vanemate kooliõpilaste hulgas on viimase 4 nädala jooksul alkoholi tarvitanud<br />
pooled 14-15-aastastest <strong>ja</strong> kolmveerand 16-18-aasta vanustest kooliõpilastest. Täiskasvanud noorte hulgas (19-<br />
29) on selliseid noori tublisti üle kolmveerandi. Viimasel kuul on purjus olnud kolmandik 14-15-aastastest ning<br />
ülejäänud vanusrühmades rohkem kui pooled.<br />
Võrreldes 2003. aasta andmetega on kooliõpilaste alkoholi proovimisega alustamise keskmine iga muutunud<br />
mõnevõrra nooremaks. Alkoholi tarbimine on muutunud noorte seas sagedasemaks <strong>ja</strong> intensiivsemaks (va 10-<br />
13-aastaste vanusrühmas). Toodud andmed näitavad, et noorte hulgas on alkoholi tarvitamise kõrge määr väga<br />
tõsiseks probleemiks, mis va<strong>ja</strong>ks kõrgendatud tähelepanu. <strong>HIV</strong>-nakkuse <strong>ja</strong> suguhaiguste kontekstist johtuvalt<br />
nõrgendab alkoholi tarvitamine noore tähelepanu seksuaalsest riskikäitumisest hoidumisel.<br />
10-13-aastastest lastest on narkootikume vähemalt korra elus proovinud paar protsenti küsimustikule vastanutest.<br />
14-15-aastaste seas on selliseid noori üle kümnendiku, 16-18-aastate hulgas üle nel<strong>ja</strong>ndiku ning 19-29-<br />
aastaste grupis umbes nel<strong>ja</strong>kümne protsendi ringis. Alla kümnendiku 14-15-aastastest on narkootikume tarvitanud<br />
korduvalt ning ülejäänud vanusrühmades ligemale viiendiku <strong>ja</strong>gu noori. Võrreldes 2003. aastaga on<br />
narkootikumide proovimine või korduv tarvitamine mõnevõrra suurenenud täiskasvanud noorte hulgas (19-<br />
29-aastased). Noorte suhtlusringkonnas liigub narkootikume rohkem kui kaks aastat tagasi – neil on enam<br />
tuttavaid, kes on proovinud või tarvitavad narkootikume ning neile endile on ka sagedamini narkootilisi aineid<br />
pakutud. Noored, kellel on tuttavate seas narkootikume proovinud või tarvitavaid inimesi ning kellele on narkootikume<br />
pakutud, pruugivad ka ise enam narkootilisi aineid. Seega on oluline noortele õpetada narkootikumidest<br />
keeldumise oskust.<br />
Teadmised<br />
Sarnaselt 2003. aastaga on väga valdav enamus noortest kursis sellega, et ühise süstla kasutamine võib kaasa<br />
tuua nakatumise <strong>HIV</strong>-i ning kõige väiksem osa noori teavad, et sääskede kaudu <strong>HIV</strong>-nakkus ei levi. Kõigile<br />
viiele esitatud teadmiste küsimusele suudab korraga õigesti vastata alla kümnendiku 10-13-aastastest, nel<strong>ja</strong>ndik<br />
14-15-aastastest, nelikümmend protsenti (ehk kõige suuremal hulgal) 16-18-aastastest ning kolmandik täiskasvanud<br />
noortest. Põhiliseks indikaatori madala seisu mõjuta<strong>ja</strong>ks on sääsehammustuse küsimus. Antud küsimust<br />
mitte arvestades ulatub korrektsete teadmiste tase 14-15-aastaste seas üle poole ning 16-18- <strong>ja</strong> 19-29-aastaste<br />
grupis kolmveerandini vasta<strong>ja</strong>test. 10-13-aastastest on selliselt arvutatud indikaatori korral nel<strong>ja</strong>le küsimusele<br />
korraga õigesti vastanud viiendiku <strong>ja</strong>gu lapsi. Kahe küsimuse esitust on 2005. aastal 2003. aastaga võrreldes<br />
mõnevõrra muudetud, mis teeb teadmiste indikaatori võrdluse kahe aasta lõikes keeruliseks.<br />
<strong>HIV</strong>/<strong>AIDS</strong>-i <strong>temaatikaga</strong> <strong>seotud</strong> <strong>teadmised</strong>, <strong>hoiakud</strong> <strong>ja</strong> käitumine Eesti noorte hulgas<br />
91
Change language