HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...

3. ELUVIIS
Võrreldes andmeid 2003. aastaga on narkootikumide tarvitajate hulk 16-18-aastaste naiste seas vähenenud 8%
võrra ning 19-24-aastaste naiste seas 7% võrra. 25-29-aastaste puhul on narkootikumidega kokku puutunud
noorte osakaal aga suurenenud nii naiste kui meeste hulgas kümnendiku võrra.
Kui 2003. aastal ei ilmnenud eestlaste ja muust rahvusest noorte vahel erinevus vaid noorimas vanusrühmas,
siis 2005. aastal tuleb erinevus esile üksnes 25-29-aastaste grupis. Võrreldes eestlastega on selles vanuses mitteeestlaste
seas oluliselt enam noori, kes on vähemalt üks kord elu jooksul tarvitanud narkootikume – osakaalud
vastavalt 31% ja 40%.
2003. ja 2005. aasta võrdluses selguvad muutused kahes vanusrühmas. 16-18-aastaste mitte-eestlaste narkootikumide
tarvitamise tase on langenud. 2003. aastal oli vähemalt korra mõnda narkootikumi pruukinud 38%
muust rahvusest noortest, 2005. aastal 29%. 25-29-aastaste seas on nii eestlaste kui mitte-eestlaste puhul antud
näitaja tõusnud kümnendiku võrra – eeslaste grupis 21%-lt 31%-le ning mitte-eestlaste seas 31%-lt 40%-le.
2003. aastal tuli statistiliselt oluline erinevus linna- ja maanoori võrreldes esile kõikides vanusrühmades, 2005.
aastal aga üksnes 16-18- ja 25-29-aastaste osas, kus linnas on oluliselt enam narkootikumidega kokku puutunud
noori. Erinevus linna- ja maanoorte vahel ületab kümmet protsenti. 16-18-aastaste grupis on osakaalud vastavalt
32% (linnanoored) ja 18% (maanoored) ning 25-29-aastaste hulgas 38% ja 22%.
Piirkondlikult tulevad erinevused esile enamuses vanusrühmades – va 19-24-aastased. Üldiselt on Harjumaa
noorte hulgas enam noori, kes on vähemalt üks kord elu jooksul narkootikume tarvitanud. 14-15-aastaste puhul
erinevad Harjumaa noored oluliselt kahest ülejäänud regioonist, 16-18- ja 25-29-aastaste grupis piirkonnast
“muu Eesti” (vt joonis 31).
Kahe küsitlusaasta võrdluses tulevad erinevused esile 25-29-aastaste Harjumaa ja muu Eesti noorte hulgas.
Mõlemas piirkonnas on narkootikumide tarvitajate tase tõusnud ligi kümnendiku võrra.
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas
30
Joonis 31: Narkootikume üks kord või enam tarvitanud
noored vanusrühmades piirkondade lõikes (%)
Kui 25-29-aastaste seas on erineva haridusega noorte narkootikumide tarvitamise tase ühtlane, siis 19-24-aastaste
puhul tuleb selgelt esile trend, mille kohaselt hariduse kasvades väheneb narkootikumide tarvitamise tase. Kui
madalaima haridusega noortest on vähemalt ühel korral uimasteid proovinud pooled, siis kõrgeima haridustasemega
noortest umbes kolmandik (vt joonis 32).
Joonis 32: Narkootikume üks kord või enam tarvitanud
19-29-aastased noored haridustasemete lõikes (%)