HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine ...

1. ÜLEVAADE UURIMUSE TEOSTAMISEST
82% algsest valimist (102,5% soovitud valimist). Kui puudujad maha arvestada, siis sobisid analüüsiks 4 653
ankeedi andmed ehk 78,5% algsest valimist (98,1% soovitud valimist).
19-29-aastastest tagastas ankeedi 3 025 inimest. Analüüsikõlbulikult oli täidetud 3 015 ankeeti, mis moodustavad
väljasaadetud küsimustikest 41,3% ning soovitud valimist 97,3%. Kohaldatud vastamismäär 1 oli 42,5%.
Analüüsist väljalangemise põhjusteks oli vanuseline mittesobimine, ankeedi puudulik täitmine või täitmine vale
inimese poolt.
Andmete analüüs
Peamiselt on andmeid analüüsitud soo, vanuse, rahvuse, piirkonna, elukoha ning 19-29-aastaste puhul ka
haridus tasemete ja sotsiaalse staatuse lõikes. Kui antud näitajate lõikes vastanute seas olulisi erinevusi ei esine,
ei ole seda raportis mainitud.
Andmete analüüsis on vastajad jaotatud kolme põhilisse vanusrühma: 10-13-, 14-18- ja 19-29-aastased. Oluliste
erinevuste puhul on kasutatud ka viiest jaotust, kus kaks vanemat vanusrühma on veel kord kaheks lahutatud.
Kasutatav viiene vanuseline jaotus on:
• 10-13-aastased;
• 14-15-aastased;
• 16-18-aastased;
• 19-24-aastased;
• 25-29-aastased.
Et suurimaks riskirühmaks HIV-i nakatumisel on 15-24-aastased noored, siis tuuakse olulisemad näitajad välja
ka antud vanusrühmas eraldi.
Rahvusega seoste leidmiseks on vastajad jagatud kahte rühma: eestlased ning mitte-eestlased. Mitte-eestlaste
gruppi kuuluvad nii venelased kui ka teiste rahvuste esindajad, sest muust rahvusest noorte (peale eestlaste ja
venelaste) osakaal valimis on väga väike – 2,6%.
19-29-aastaste seas haridusega seoste leidmiseks on vastajad jagatud kolme taseme vahel:
• 1. tase - põhiharidus või alla selle, keskharidus omandamisel;
• 2. tase - keskharidus, kutsekeskharidus omandamisel või lõpetatud;
• 3. tase - kõrgharidus omandamisel või lõpetatud.
Asustuse tüübi alusel andmeid analüüsides on vastajad jagatud kaheks: linn ja maapiirkond (alevik, küla).
HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas
8
Piirkondlike andmete esitamiseks on vastajad jagatud kolmeks:
• Harjumaa – elanike arvult suurim maakond Eestis ning võrreldes teiste piirkondadega suurem
HIV-positiivsete inimeste osakaal;
• Ida-Virumaa – võrreldes teiste piirkondadega suurem HIV-positiivsete inimeste osakaal;
• muu Eesti – kõik ülejäänud maakonnad Eestis.
Andmete esinduslikkuse kontrollimiseks (ehk vaatamaks valimi vastavust üldpopulatsioonile) viidi läbi analüüs
eelkirjeldatud viies vanusrühmas. Kooliõpilaste puhul teostati lisaks analüüs eraldi gruppides: klassis koos
teistega vastanud ning klassis koos teistega vastanud pluss puudujad. Andmeid kontrolliti soo, rahvuse, elukoha
ja piirkonna suhtes.
10-13- ja 14-15-aastaste koolinoorte puhul selgus, et võrdluses üldkogumiga oli valim esinduslik soo ja piirkonna
suhtes sel juhul, kui arvestati nende õpilastega, kes kõik koos klassis ankeeti täitsid. Kui analüüsi kaasati ka puudujad,
kes täitsid ja saatsid ankeedi hiljem ise, siis kaotasid andmed oma esinduslikkuse soo suhtes. Ülejäänud
vanusrühmades (16-18-, 19-24- ja 25-29-aastased) ei osutunud andmed ühegi näitaja suhtes esinduslikuks. Üldkogumi
ja valimi täpne võrdlus on toodud raporti lisas.
Eeltoodust johtuvalt kajastab käesolev raport koolilaste osas vaid neid respondente, kes vastasid ankeedile
klassis koos teistega ning puudujatena hiljem vastanud jäävad analüüsist välja. Edasiseks analüüsiks andmed
1
Kohaldatud vastamismäära arvutamisel on arvestatud ainult nendega, kes teadaolevalt said vastata, so said ankeedi kätte. Vastata mitte saavate isikute hulka arvestati
need, kes viibisid küsitlusperioodil väljaspool Eestit, kes viibisid sõjaväes või vanglas, kelle aadress oli vale ning kelle tervislikud põhjused ei võimaldanud vastata.
Teadaolevalt oli selliste põhjustega mitte vastajaid kokku 200.