õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
omandatud haridus; 2) kaitseväelane on määratud ülendatavale auastmele vastavale ametikohale ja on välja teeninud
järgmisse auastmesse ülendamiseks eelmises auastmes nõutava teenistusaja (auastme vanus). Lisaks neile tingimustele
on võimalik kehtestada täpsustavaid hindamiskriteeriume, mida kaitseväe juhataja on ka teinud. Täiendavate hindamiskriteeriumide
kehtestamisel tuleb tagada kaitseväelaste teavitus. Riigikohus on leidnud, et: “[…] kuigi ei hindamiskriteeriumitest
teavitamise kohustust ega korda pole reguleeritud, tuleneb teavitamise kohustus halduse üldistest
põhimõtetest […] hindamistingimuste eelneva teatavakstegemisega pannakse […] kõik […] võrdsesse olukorda.” 347
Antud juhtumi puhul oli alust arvata, et väeosa ülemale ei olnud lisakriteeriumid teada.
KVTS § 29 lg 1 järgi jagunevad allohvitseride auastmed noorem- ja vanemallohvitseride auastmeteks. Auaste veebel
on vanemaallohvitseri auaste (KVTS § 29 lg 3). KVTS § 32 p 2 järgi annab või muudab allohvitseride auastmeid
kaitseväe juhataja. Kaitseväelase ülendamata jätmine võib mõjutada kaitseväelase sissetulekut ning takistada ametikohale
asumist.
Seadusandja on sidunud auastme teatud õiguslike järelmitega (teenistustasu, ametikoht jne). Näiteks on KVTS § 23
lg 2 p 4 järgi veebli auastmega kaitseväelase ametikoht rühmavanema oma. Sama paragrahvi lg 2 p 3 järgi on vanemveebli
auastmega kaitseväelase ametikoht kompaniiveebli ametikoht. Vabariigi Valitsuse 21.01.2005 määruse nr 12
“Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine” (edaspidi ka teenistuse tasustamine) lisa 1 järgi on veebli palgatase “K 6”
ning madalaim palgamäär 9000 krooni. Vanemveebli palgatase on “K 7” ning madalaim palgamäär 9600 krooni (teenistuse
tasustamine lisa 1). Samuti erinevad veebli ja vanemveebli auastmetasud. Veebli auastmetasu on 1100 krooni,
vanemveebli auastmetasu 1400 krooni kuus. Seega mõjutab auastme andmine isiku õiguseid.
Isiku õigus heale haldusele on üks põhiõigustest. Riigikohus on põhiõiguse heale haldusele tuletanud PS §-st 14. 348
Nimetatud norm kehtestab laiemalt õiguse korraldusele ja menetlusele. 349
Õigus heale haldusele tähendab, et isikul on õigus nõuda tema kohta tehtavate otsuste korral järgitaks kõiki haldusmenetluse
üldpõhimõtteid. Seda ka juhul, kui isikul ei ole otseselt subjektiivset õigust positiivsele menetlustulemusele
(toetusele, lepingu sõlmimisele, ametisse nimetamisele vms). 350 Nii peab haldusorgan tegema oma otsused alati kohases
menetluses, st järgima mõistliku aja põhimõtet, tagama isikule menetlusõigused, tegema teatavaks menetlustulemuse,
põhjendama oma otsuseid (eriti isiku seisukohalt negatiivseid) jne. Olulisemad hea halduse põhimõtted on
kodifitseeritud haldusmenetluse seaduses. Avaliku võimu tegevus ei või olla meelevaldne ja tagatud peab olema selle
kontrollitavus. 351
Auastme andmise otsustamisel võib näha puutumust ka PS §-ga 30, mille järgi täidetakse riigiasutuste ametikohad
seaduse alusel ja korras. Tegemist on ühe võrdsuspõhiõigusega, mille järgi tuleb tagada isikutele võrdsed võimalused
ametikohtade hõivamiseks. Nagu eespool sedastatud, võib ülendamata jätmine piirata isiku ametikohale asumist. 352
Eeltoodust tuleneb, et kaitseväelasel on õigus nõuda, et auastme andmise menetlus toimuks kõiki seaduses ja sellega
kooskõlas olevaid nõudeid ja hea halduse põhimõtteid järgides. See eeldab tehtud otsuste põhjendamist ning nende
teatavaks tegemist.
HMS § 43 lõikes 2 sätestatakse, et kui haldusorgani initsiatiivil algatatud menetluses 353 otsustatakse haldusakt andmata
jätta, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Õiguskantsler ei saa nõustuda kaitseväe juhataja
seisukohaga, mille järgi ei pea auastme ülendamiseks esitatud kaitseväelase kohta langetatud ülendamisest keelduvat
otsust teatavaks tegema, kuna esildise või ettepaneku auastme ülendamiseks teeb väeosa ülem.
Eeltoodud HMS § 43 lg 2 ei kohusta küll haldusorganit eraldi haldusakti vormistama, kuid hea halduse põhimõttega
on kooskõlas, kui auastme ülendamisest keeldumine vormistatakse kirjalikult, see on põhjendatud, et tagada isiku
teavitamine, miks ei tehtud tema kohta positiivset otsust ning see annab võimaluse tagantjärele kontrollida otsustuse
õiguspärasust.
347 RKHKo 28.02.2005, nr 3-3-1-87-04.
348 RKPJKo 17.02.2003, nr 3-4-1-1-03, p 16. Vt ka õiguskantsleri seaduse 4. ptk pealkirja “Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle”
– hea halduse tava järgimise kontroll on osa sellest.
349 Nt RKÜKo 28.10.2002, nr 3-4-1-5-02, p 30; RKPJKo 17.02.2003, nr 3-4-1-1-03, p 12; 14.04.2003, nr 3-4-1-4-03, p 16.
350 Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et avaliku ressursi jagamisel on isikul subjektiivse õigus õiglasele menetlusele (sh hea
halduse põhimõtete järgmisele, eriti võrdsele kohtlemisele kohases menetluses): RKHKo 20.12.2001, nr 3-3-1-8-01, 03.11.2005, nr 3-3-1-
35-05 (linnavara kasutusse andmine); 17.11.2005 nr 3-3-1-54-05 (riigieelarveliste vahendite jaotamine); 15.12.2005, nr 3-3-1-59-05 (avaliku
võimu poolt avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmine), p 17; 15.03.2006, nr 3-3-1-5-06 (riigihanke menetlus), 30.05.2000,
nr 3-3-1-20-00.
351 Vt lisaks RKHKo 30.05.2000, nr 3-3-1-20-00.
352 Nii näiteks on Riigikohus sedastanud, et: “[…] konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku
jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Samas on isikul aga subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide
vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Ka niisuguse komisjoni poolt
läbiviidav otsustusprotsess ja selle tulemused peavad olema kohtulikult kontrollitavad. Kontrollida saab, et järgitaks kehtestatud või kokku
lepitud menetlusreegleid ja otsustamiskriteeriume, et asutuse tegevus valiku langetamisel oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega ning ametikohale
kandideerijaid koheldaks võrdselt. Ka juhul, kui menetlusreeglid ja kriteeriumid on kokku lepitud sellesama komisjoni poolt, ei tohi
valik kandidaatide hulgast toimuda meelevaldselt.” (RKHKo 03.10.2007, nr 3-3-1-41-07)
353 Auastme andmise menetlus on haldusorgani initsiatiivil alustatud haldusmenetlus isikule soodustava haldusakti andmiseks.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
131