õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
ruumi ja selle sisustuse tervisekaitse- ning ohutusnõuded”. Määruses on välja toodud eraldusruumi suurus ja nõue, et
eraldusruumi mööbliesemed peavad olema kinnitatud seina või põranda külge ning eraldusruumi aken peab olema
purunematust klaasist. Eraldusruumi tualettruum peab külgnema ruumiga või asuma selle vahetus läheduses.
Antud menetluses oli tegemist tavalise põhikooliga, mis oli mõeldud erivajadustega lastele. Nimetatud kool ei olnud
hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse mõttes ega kasvatuse eritingimusi vajavate laste kool alaealise mõjutusvahendite
seaduse mõttes. Eeltoodud sätetest lähtuvalt puudus koolil õiguslik alus eraldada õpilasi tuppa karistuslikel
või mis tahes muudel eesmärkidel.
PS § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuigi vaimsete puuetega
õpilasi võib olla pedagoogiliselt keerulisem mõjutada, ei anna see alust ega õigustust kohaldada nende suhtes karistusi,
mida seadus ei võimalda.
Õpilaste karistamiseks toidu äravõtmise ning koristustöödele kaasamisega puudusid samuti õiguslikud alused.
Kooli kodukord ei sätestanud, et õpilane ei võinud klassiruumi või mõnda muusse ruumi kaasa võtta puuvilja, jogurtit
või mõnd teist toidupala, mistõttu jäi selgusetuks, miks võib sellise tegevuse eest karistada lisatoidu äravõtmisega.
Toiduainete valdamist ei keela koolis viibivale õpilasele ükski õigusakt.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Ükski õigusakt ei sätesta, et õpilast saab karistada toidu äravõtmisega isegi siis, kui ei vähendata tema normikohast
toiduportsjonit. Vaimse puudega õpilaste puhul on sellise ebaseadusliku karistusmeetme kohaldamine äärmiselt taunitav
sõltumata sellest, miks vastavat karistust rakendati.
Sotsiaalministri 29.08.2003 määrusega nr 109 kehtestatud “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 10 lg 4 järgi ei tohi
õpilasi rakendada tualettruumide puhastamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel. Kuigi on mõistetav, et
lastele elementaarse korraarmastuse ja puhtuse õpetamise eesmärgil on vajalik nende kaasamine teatavatele korrastustöödele,
ei või koristustöödele kaasamine olla karistuslik ega ületada kehtivates õigusaktides sätestatud piire.
Mis tahes karistuslikke töid võib alaealise suhtes karistusena kohaldada vaid alaealise mõjutusvahendite seaduse sätestatud
alustel ja korras. AMVS § 5 järgi võib alaealist rakendada üldkasulikule tööle üksnes tema enda nõusolekul tööst
ja õppimisest vabal ajal. Üldkasulike töödena rakendatavate tööde loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 18.08.1998
määruses nr 181, milles laiaulatuslikke koristustöid lubatud karistuslike meetmetena mainitud ei ole.
Kooli tervishoiu osas on haridusministri 15.09.1999 määrusega nr 48 kehtestatud õpilaskoduga erivajadustega õpilaste
erikooli ja sanatoorse kooli meditsiinipersonali miinimumkoosseisule esitatavad nõuded. Õpilaskoduga erivajadustega
lastele mõeldud koolis, kus õpib 91 kuni 150 last (antud juhul õppis koolis 123 õpilast), peaks töötama
üks täiskohaga kooliõde ning 0,5 kohaga arst. Õigusaktis ettenähtud nõuete täitmata jätmisel võivad olla riivatud
õpilaste õigused piisava meditsiinilise abi saamiseks. Koolitervishoiu nõuete täitmise eesmärk ei ole üksnes akuutsete
probleemide lahendamine, vaid ka tervist edendav ning haigusi ennetav tegevus. Piisava meditsiinilise abi puudumisel
ei jälgita tõhusalt õpilaste tervist, mis on eriti oluline erivajadustega laste puhul.
Õigeks ei saanud pidada kooli kodukorras toodud sätet, mille järgi tuli kooli kaasa antud ravimid anda kas kooliõe
või klassijuhataja kätte. Klassijuhatajal puudub meditsiiniline haridus, mistõttu ei ole põhjendatud õpetajale ravimite
andmise või mitteandmise otsustamisõiguse andmine.
Õpilaskodu osas näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 16 1 lg 1 ette, et vajadusel moodustab kooli pidaja kooli
juurde õpilaskodu. Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele
vastavad õppimis-, elamis- ja kasvutingimused. Õpilaskodu töökorralduse alused on kehtestanud haridus- ja teadusminister
oma 23.08.2005 määrusega nr 29. Nimetatud määrusest tuleneb, et õpilaskodu on kooli struktuuriüksus
vaatamata sellele, kas õpilaskodu ruumid asuvad kooliga samas hoones või mitte. Määruse § 5 järgi tuleb õpilase
elukorraldus õpilaskodus kindlaks määrata kinnitatud kodukorras. Õpilaskodu kodukorras määratakse muuhulgas
kindlaks õpilase päevakava ning kättesaadavad teenused ja abi. Õpilaskodu kodukord tuleb avaldada kooli veebilehel
ning seda tuleb tutvustada õpilaskodusse vastuvõtmisel õpilasele ja tema seaduslikule esindajale.
Õpilaskodu kodukorra puudumise tõttu ei olnud õpilastel ning nende vanematel teada, milline on õpilaskodu päevakava
ja missugune abi ning teenused on õpilaskodus kättesaadavad. Vastavat regulatsiooni ei sisaldanud ka kooli
kodukord.
Kooli vastuses esitatud väide, et vaimse puudega õpilastele mõeldud koolis ei ole õpilaskodu kodukorra koostamine
vajalik nende arusaamisvõime puudulikkuse tõttu, ei ole kohane ega õigustatud. Õpilaskodu kodukorda tuleb igal
juhul tutvustada õpilase vanematele, kes seaduslike esindajatena saavad oma lapsele korda võimetekohaselt selgitada.
Korra olemasolu on vajalik selleks, et laps teaks, milliseid nõudeid ta ise õpilaskodus täitma peab.
62
Koolil oli olemas avaliku teabe seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses sätestatud nõuetele vastav veebileht,
kuid veebilehel avaldatud informatsioon oli osaliselt eksitav ja puudulik.