õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
omadusi, suhteid ja kuuluvust. IKS § 5 loeb isikuandmete töötlemiseks iga isikuandmetega tehtavat toimingut, sealhulgas
nende andmete kogumist, salvestamist, korrastamist, säilitamist jne.
IKS § 6 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Isikuandmete töötlemisel tuleb muuhulgas järgida eesmärgikohasuse
põhimõtet ehk seda, et isikuandmeid võib koguda ainult määratletud ja seaduspäraste eesmärkide saavutamiseks.
Samuti tuleb järgida kasutuse piiramise põhimõtet, mille järgi võib muudel määratlemata eesmärkidel
kasutada isikuandmeid ainult andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal.
Isikuandmete töötlemine on vastavalt IKS § 11 lõikele 1 lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta
teisiti. Nõusolekuks loetakse andmesubjekti selget tahteavaldust ning enne nõusoleku andmist tuleb andmesubjekti
teavitada andmete töötlemise eesmärkidest, andmeid töötlevatest isikutest ja nendest isikutest, kellele võidakse
andmeid edastada, samuti sellest, kuidas oma andmetele juurde pääseda ja töötlemist lõpetada.
Ilma andmesubjekti nõusolekuta võib kooskõlas IKS § 14 lõikega 1 töödelda andmeid andmesubjektiga sõlmitud
lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks, andmesubjekti või mõne teise isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks või
seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse antud seadust ka eraõigusliku juriidilise isiku
asutusena tegutsevale põhikoolile või gümnaasiumile, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
reguleerib põhikoolide ja gümnaasiumite tegevust, sealhulgas koolides toimuvat õppe- ja kasvatustegevust.
Vastavalt PGS § 32 lõikele 1 peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse
ning tervise kaitse.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Haridus- ja teadusministri 06.12.2005 määrusega nr 52 kinnitatud “Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise,
ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra” § 4 sätestab, et kooli vastuvõtmiseks esitab
isik või tema seaduslik esindaja kirjaliku taotluse, millele ta lisab sisseastuja või enda isikut tõendava dokumendi ja
tervisekaardi, samuti dokumendid, mis on vajalikud isiku ühest koolist teise üleviimiseks. Sama määruse § 9 näeb
ette, et kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHIS-s vastavalt viimase
põhimäärusele.
Haridus- ja teadusministri 16.05.2007 määrusega nr 42 on kehtestatud “Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike
dokumentide loetelu, dokumentides esitatavad andmed ning nende täitmise kord”. Nimetatud määruse
§ 3 järgi on muuhulgas kooli õppe- ja kasvatustegevuse alasteks kohustuslikeks dokumentideks õpilasraamat ja klassipäevik.
Kooskõlas nimetatud määruse § 8 lõikega 3 kantakse õpilasraamatusse õpilase nimi, isikukood või sünniaeg,
sünnikoht ja päevase õppevormi korral vanemate nimed sünnitunnistuse alusel. Vastavalt määruse § 13 lõikele 2 kannab
klassijuhataja klassipäevikusse üldandmed õpilase kohta (nime, isikukoodi või sünniaja ja soo), vanemate nimed
ja kontaktandmed, õpilase elukoha, klassi õppima asumise või koolist lahkumise õppeaasta vältel.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.11.2000 määrusega nr 355 kinnitatud “Koolikohustuslike laste arvestamise korra” §-le
3 on kooli kohustuseks tagada õpilaste nõuetekohane arvestus õpilasraamatus.
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrusega nr 265 kehtestatud “Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus”
näeb ette Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHIS-s õpilaste alamregistri koostamise ja pidamise. Andmed, mis
tuleb registrisse kanda alus-, põhi, üldkesk- ja huviharidust omandava õpilaste kohta on loetletud määruse § 26 lõikes
2. Muuhulgas tuleb registrisse kanda õpilase isikukood, ees- ja perekonnanimi, kodakondsus, rahvastikuregistrijärgne
omavalitsus ja aadress, elukohamaa, emakeel ja õppekeel, esimesse klassi õppima asumise aeg ning muud õpingute
läbimisega seotud andmed.
Eeltoodust nähtub, et põhikool võib õpilastelt ja nende vanematelt koguda isikuandmeid ilma viimaste nõusolekuta
vaid selgelt seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning seaduses antud volituste piires. Ülalmärgitud õigusaktide
alusel on põhikoolil õigus koguda õpilast identifitseerivaid andmeid (sealhulgas isikukoodi, nime, elukoha andmeid,
andmeid emakeele kohta) ning neid vanemate kontaktandmeid, mis on vajalikud vanematega kohese ühenduse saamiseks
laste turvalisuse tagamise ülesande täitmisel tulenevalt PGS § 32 lõikest 1.
Tallinnas asuv erakool oli esitatud ankeetide ja lepingute järgi soovinud vanematelt andmeid töökohtade ja ametite
kohta, millisest infokanalist sai lapsevanem teavet kooli kohta ja milliseid infokanaleid vanem peamiselt jälgib.
Tegemist ei ole selliste andmetega, mis oleksid koolile olnud vajalikud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks või mille kogumist võimaldaksid ülalloetletud õigusaktid. Nimetatud andmed ei ole vajalikud
lapsevanema ja kooli vahel sõlmitud lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks. Vastavate andmete kogumiseks tuleb
küsida lapsevanemate eelnevat nõusolekut. Enne nõusoleku küsimist tuleb lapsevanemaid teavitada IKS § 12 lõikes 2
loetletud asjaoludest ning vanemal on õigus nõusolekust keelduda.
56
(5) Õiguskantsler pöördus Tallinna erakooli poole soovitusega järgida edaspidi isikuandmete kogumisel isikuandmete
kaitse seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevat regulatsiooni. Õiguskantsler soovitas küsida lapsevanematelt eelnevat
nõusolekut nende andmete kogumiseks, mida ei tohi koguda ilma nõusolekuta (lapsevanemate töökohtade ja ametite