õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
2. Õiguskaitsevahendid kohtumenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisel
Asi nr 6-8/070751
(1) Õiguskantsler otsustas omal initsiatiivil algatada menetluse, et selgitada välja õiguskaitsevahendite kasutamise
võimalusi juhul, kui isikut puudutava kohtuasja lahendamisel on rikutud kohtumenetluse mõistliku aja jooksul toimumise
põhimõtet.
(2) Õiguskantsleri praktika näitab, et isiku õigus kohtumenetluse toimumisele mõistliku aja jooksul on olnud levinuimaks
probleemiks, mille pärast õiguskantsleri poole distsiplinaarmenetluse algatamise taotlusega pöördutakse (2006.
aastal kaheteistkümnest avaldusest viis). Esitatud avaldustest on üks päädinud distsiplinaarmenetluse algatamise ja
vastava distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Mitmel korral on tulnud pöörduda kohtu esimehe poole soovitusega
vabandada isiku ees mõistliku aja põhimõtte mittejärgimise tõttu. Seda põhjusel, et kohtumenetluse venimine üle
mõistliku aja piiri ei olnud konkreetse kohtuniku süü.
Riigivastutuse seadus sätestab:
“§ 15. Õigusemõistmisel tekitatud kahju
(1) Isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui
kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
[…]
4. OSA 3. OSA 2. OSA
(3 1 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib isik nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud
menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste
Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle
protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad
muud võimalused oma õiguste taastamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik või vaidluse või väärteoasja
kohtuväline lahendaja on kahju tekitanud õigusemõistmise, vaidluse või väärteoasja lahendamisega mitteseotud
tegevusega.”
Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS) näeb ette:
“§ 1. Hüvitise saamise õigus
(1) Käesolevas seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule:
1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või
kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus;
2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega;
3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja
menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus;
4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja;
5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus (RT I 2001,
61, 364; 2002, 44, 284) sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus
on tühistatud;
6) kes kandis aresti ja selle määramise otsus on tühistatud;
7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-,
väärteo- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik.
[…].”
(3) Käesoleval juhul oli oluline leida vastus küsimusele, kas Eesti õigusaktid näevad ette piisavad õiguskaitsevahendid
isikule juhuks, kui on rikutud kohtumenetluse mõistliku aja jooksul toimumise põhimõtet.
(4.1) PS § 13 annab igaühele õiguse riigi ja seaduse kaitsele, § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku,
täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus ning § 15 lg 1 näeb ette igaühe õiguse pöörduda
oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 13 tulenev
õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on oluline isiku subjektiivne põhiõigus, mis peab tagama isiku õiguste võimalikult
tõhusa lünkadeta kaitse. 243 Õigus ilma võimaluseta seda tõhusalt kohtulikult kaitsta on vaid deklaratsioon,
millel puudub sisu ja tähendus.
Õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks hõlmab muu hulgas õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nii sätes-
78
243 Selle põhimõtte olulisusele on viidatud ka näiteks järgmistes Riigikohtu üldkogu määrustes ja otsustes: 22.12.2000, nr 3-3-1-38-00, punktid
15 ja 19; 17.03.2003, nr 3-1-3-10-02, punktid 17 ja 18; 06.01.2004, nr 3-3-2-1-04, punktid 26 ja 27; 28.04.2004, nr 3-3-1-69-03, p 24;
samuti RKPJKo 25.03.2004 , nr 3-4-1-1-04, p 18.