õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
4. Maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üksikaktide kontrollimisel<br />
Asjad nr 6-15/061695 ja 7-4/070400<br />
(1) Õiguskantsler kontrollis avalduse alusel, kas Harju maavanem on teostanud järelevalvet Sakala keskuse lammutamise<br />
ehitusloa üle seadusega ettenähtud ulatuses.<br />
(2) Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 25.10.2006 ehitusloa nr 21335, millega lubas lammutada Tallinnas Rävala<br />
12 asuva Sakala keskuse hoone.<br />
Avaldajad pöördusid novembris 2006 Harju maavanema poole, et teostataks järelevalvet ehitusloa nr 21335 seaduslikkuse<br />
üle. Avaldajad väitsid, et ehitusluba ei ole kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga.<br />
28.11.2006 kirjas keeldus Harju maavanem järelevalvet teostamast, kuna leidis, et tal puudub järelevalvepädevus kohaliku<br />
omavalitsuse ameti ehitusloa üle.<br />
15.12.2006 pöördus Harju maavanema poole regionaalminister ning teatas, et Harju maavanem on kohustatud teostama<br />
järelevalvet ehitusloa nr 21335 seaduslikkuse üle. Regionaalministri kirjast ajendatuna pöördus Harju maavanem<br />
18.12.2006 õiguskantsleri poole, et küsida arvamust maavanema järelevalve pädevuse ulatuse kohta kohaliku<br />
omavalitsuse üksikaktide kontrollimisel.<br />
Õiguskantsler algatas Harju maavanema pöördumisest lähtudes menetluse. Õiguskantsler võttis 20.12.2006 seisukoha,<br />
et maavanem on kohustatud teostama järelevalvet ka kohaliku omavalitsuse ameti üksikakti üle.<br />
Lähtudes nimetatud õiguskantsleri seisukohast, algatas Harju maavanem järelevalve ehitusloa nr 21335 õiguspärasuse<br />
üle. Järelevalve tulemusena leidis Harju maavanem 07.03.2007, et ehitusluba on seadusega kooskõlas. Järelevalve tulemuste<br />
punktis 3 esitatud seisukohas märkis maavanem, et “kehtiv detailplaneering ega muu õigusakt ei saa keelata<br />
isikul tema omandis olevat hoonet lammutada, kui on täidetud õigusaktidest tulenevad nõuded ehitamisele. […]<br />
Põhiseadusest tulenev omandiõiguse kaitse on antud juhul piiratud EhS nõuetega, mis keelavad isikul alustamast temale<br />
kuuluva ehitise lammutamisega olukorras, kus puuduvad vajalikud ja nõutavad toimingud, dokumendid ja teavitamine.<br />
AS Sakala Keskus ja Uus Sakala on täitnud EhS-s esitatud nõuded AS-le Uus Sakala hoonestusõigusealusel<br />
kuuluva Rävala pst 12 ehitise lammutamise osas.”<br />
Avaldajad pöördusid õiguskantsleri poole ning väljendasid rahulolematust Harju maavanema järelevalve üle, öeldes, et<br />
maavanem ei ole sisuliselt kontrollinud ehitusloa vastavust seadustele.<br />
(3) Avaldusaluses asjas oli põhiküsimuseks, kas Harju maavanem on teostanud järelevalvet Sakala keskuse lammutamise<br />
ehitusloa õiguspärasuse üle seadusega ettenähtud ulatuses.<br />
(4.1) Nimetatud küsimusele vastuse leidmiseks tuli esiteks analüüsida, kas maavanem on pädev teostama järelevalvet<br />
kohaliku omavalitsuse ameti üksikaktide üle.<br />
Maavanema järelevalvepädevuse ulatuse kontrollimisel omab tähtsust VVS § 85 lg 1, mille järgi on maavanemal õigus<br />
teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse<br />
üle. EhS § 23 lg 1 näeb ette, et ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.<br />
Vastavalt KOKS § 22 lg 1 punktile 29 kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna ehitusmääruse kinnitamine,<br />
muutmine ja kehtetuks tunnistamine. KOKS § 22 lg 2 sätestab, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse<br />
või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes<br />
võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.<br />
Vabariigi Valitsuse seadus on konstitutsionaalne seadus, st nimetatud PS §-s 104, omades seeläbi kõrgemat õiguslikku<br />
jõudu lihtseaduste ees. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et Vabariigi Valitsuse seadus on vana seadus – jõustunud<br />
juba 01.01.1996. Pärast nimetatud kuupäeva on Eesti õiguskord, sh haldusõiguse üldosa oluliselt muutunud ja edasi<br />
arenenud, mistõttu tuleb Vabariigi Valitsuse seaduse tõlgendamisel arvestada tänase muutunud õigusliku olustikuga.<br />
Muutunud õiguslik olustik tingib seejuures varasemate õiguslike eksperthinnangute muutumise.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
01.01.2002 jõustus haldusmenetluse seadus, mis tõi põhimõttelise muudatuse haldusorgani pädevuse sisustamisel.<br />
Kui senini lähtuti arusaamast, et eeskätt peaks asutuse juht olema see, kes haldusakti annab (dokumendile alla kirjutab),<br />
siis haldusmenetluse seadus võimaldab ja soodustab haldusaktide andmist ametnike poolt, kes tegelikult konkreetse<br />
küsimusega tegelevad (HMS § 8 lg 2). Asutuse juht ei suuda süüvida iga juhtumi üksikasjadesse. Asutusesisese<br />
pädevuse jaotamisel rõhutatakse seetõttu iga ametniku vastutust oma töö eest ning võimaldatakse isikule selgem ülevaade,<br />
kes tegelikult tema asja lahendamisega tegeleb.<br />
Eeltoodud HMS § 8 lõikest 2 tulenevat lähtekohta arvestades on KOKS § 22 lg 2 tõlgendamisel andnud kohtuprak-<br />
181
Change language