![liiv kui eesti rannikumere maavara - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna ...](https://img.yumpu.com/40553535/1/500x640/liiv-kui-eesti-rannikumere-maavara-of-wwwenettuee-tallinna-.jpg)
liiv kui eesti rannikumere maavara - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna ...
liiv kui eesti rannikumere maavara - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna ...
liiv kui eesti rannikumere maavara - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Tallinna</strong> TehnikaülikooliMÄEINSTITUUTREFERAATLIIV KUI EESTI RANNIKUMEREMAAVARADetsember, 2004
<strong>Tallinna</strong> TehnikaülikoolEnerg<strong>ee</strong>tika teaduskondMäeinstituutAndres Kask,GAGM 980425REFERAATLIIV KUI EESTI RANNIKUMEREMAAVARAJuhendajaPh.D. Enno ReinsaluDetsember, 2004
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.SISUKORDTEKSTSissejuhatus 3Prangli ehitus<strong>liiv</strong>a maardla ja selle laiendus 4Läänemere Hiiumadala <strong>liiv</strong>amaardla 4Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla 5Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laiendus 5Merest <strong>liiv</strong>a kaevandamine Eestis 6Kaevandamise tehnoloogia 6Viimased arengud mereliste <strong>liiv</strong>alasundite kasutusele võtus 8Kasutatud kirjandus ja t<strong>ee</strong>mat käsitlevate materjalide loetelu 9TEKSTILISADTEKSTILISA 1. Liivamaardlate varud. 11TEKSTILISA 2. T<strong>ee</strong>mat käsitlevad ajalehe artiklid.Estonia peab olema sügiseks betoonkirstus 12Tugirühm hakkab Estonia beton<strong>ee</strong>rimisele jõuga vastu 13Estonia vrakk võib jääda katmata 14Rootsi kaalub Estonia katmise peatamist 15Rootsi valitsus lükkas Estonia katmise edasi 15Pranglis <strong>liiv</strong>a kaevandamine oli illegaalne 16Süvendatud meri õõnestab Prangli saare <strong>liiv</strong>aranda 17Süvendaja pumpas Naissaare alt mürske 19Prangli saare lähedal loata <strong>liiv</strong>a kaevandamine tõi kriminaalasja 20GRAAFILISED LISADGRAAFILINE LISA 1. Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja selle laiendus (PLOKK 1 kuni 3). 22Alus Eesti baaskaart.GRAAFILINE LISA 2. Läänemere Hiiumadala <strong>liiv</strong>amaardla asukoht. Alus Eesti23baaskaart.GRAAFILINE LISA 3. Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart. 24GRAAFILINE LISA 4. Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laienduse asukoht. Alus Eesti baaskaart. 25GRAAFILINE LISA 5. Ehitus<strong>liiv</strong> ja selle kaevandamine 2003.a. 26FOTODFOTO 1 Pinnasepumpsüvendaja Coastway (<strong>www</strong>.dredgers.nl). 27FOTO 2 Pinnasepumpsüvendaja Seaway (<strong>www</strong>.dredgers.nl). 27Andres Kask, GAGM 9804252TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.REFERAATLiiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>Referaadi <strong>ee</strong>smärgiks on tutvustada Eesti territoriaalmeres asuvaid<strong>liiv</strong>amaardlaid ja merest <strong>liiv</strong>a kaevandamise protsessi Eesti Maavarade loengutekuulajatele.SissejuhatusTäitematerjali vajadus hüdrotehniliste ehitiste tarbeks Eesti rannajoonel onmuutnud ettevõtted murelikuks. Suure koguse <strong>liiv</strong>a vedamine mandrilt ei oleotstarbekas. Lahenduseks on <strong>liiv</strong>a kaevandamine merest. Suurettevõte AS<strong>Tallinna</strong> Sadam alustas <strong>liiv</strong>a uuringute finants<strong>ee</strong>rimist 1994 aastal. Aastatel1994 ja 1995 teostati <strong>ee</strong>luuringud võimalikel <strong>liiv</strong>alasunditel <strong>Tallinna</strong> ja Muugalahe piirkonnas (Helm, 1994, 1995). Liiva oli vaja Muuga sadamast kirdesserajatava söeterminali täitetöödeks. Lähim koht <strong>liiv</strong>a saamiseks oli Prangliehitus<strong>liiv</strong>a maardla. Kuna varust ei piisanud, siis tuli vaatluse alla võttaalternatiivid, milleks oli olemasoleva maardla ümbrus ja Naissaarest lõunassejääv mereala. 2004. aastal teostati geoloogilised uuringud Naissaare jaLittegrundi madalatel. Nimetatud alad liideti Eesti Maavarade Komisjoni 11.novembri 2004.a. protokollilise otsusega nr 04-61 Naissaare <strong>liiv</strong>amaardlaga.Liiva on Eesti territoriaalmeres uuritud ka hoopis teisel otstarbel. Nimelt pärastparvlaeva Estonia hukku tekkis id<strong>ee</strong> katta merepõhjas lebav laeva frakk <strong>liiv</strong>aga.Selleks teostati geoloogilised uuringud Hiiumaa lähedal Hiiu madalast loodesasuval <strong>liiv</strong>alasundil ning kinnitati varu. Liiva oli plaanis kasutada tööd<strong>ee</strong>simeses järgus pärast frakki katmist presendiga. Katmiseni aga Rootsivalitsuse ja hukkunute omaksete vastuseisu tõ<strong>ttu</strong> ei jõutud (tekstilisa 1, EestiPäevaleht, 12.01.1996; 19.03.1996; 20.04.1996; 23.04.1996; 20.06.1996).Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>liiv</strong>amaardlate varude jagunemine on toodud tabelis 1(tekstilisa 2).Andres Kask, GAGM 9804253TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Prangli ehitus<strong>liiv</strong>a maardla ja selle laiendusMaardla asub Prangli saarest ligikaudu 1 km lõunas 6 m ja 20 msamasügavusjoonte vahemikus (graafiline lisa 1). Prangli ehitus<strong>liiv</strong>a maardla(pindala 32,80 ha) varu (328 tuh m 3 ) kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni poolt09.07.1992. a. (protokoll nr 045). Liiva paksuseks varu arvutamisel võeti 1m<strong>ee</strong>ter.Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla laiendus asub maardlast lõunas ja idas (graafiline lisa1, plokid 1 kuni 3). Prangli ehitus<strong>liiv</strong>a maardla laiendus on jagatud <strong>liiv</strong>ap<strong>ee</strong>nsusmooduli alusel kolmeks plokiks (Kask jt., 2003). Plokk 1 ja 3 piires on<strong>liiv</strong>a p<strong>ee</strong>nsusmoodul üle 1,3. Plokis 2 jääb p<strong>ee</strong>nsusmoodul alla 1,3 (maa-aines).Liiva suurim paksus on maardlas 6,5 m. Maardla laienduse piires esinebvaldavalt ülip<strong>ee</strong>n<strong>liiv</strong> (p<strong>ee</strong>nsusmoodul < 1) ja p<strong>ee</strong>n<strong>liiv</strong> (p<strong>ee</strong>nsusmoodul 1,5 kuni2,0).Keskmine ehitus<strong>liiv</strong>a kihi paksus on 1. plokis 1,18 m ja 3. plokis 2 m.Keskmine maa-ainese kihi paksus on 2. plokis 2,38 m. Nimetatud kihi paksusedolid ka maardla varu arvutamise aluseks.16. juunil 2003. aastal kinnitati Eesti Maavarade Komisjonis Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla laienduse ehitus<strong>liiv</strong>a varu 225 tuh m 3 pindalal 17,61 ha ja maa-ainesmahuga 642 tuh m 3 , pindalal 26,99 ha.Läänemere Hiiumadala <strong>liiv</strong>amaardlaHiiu madala <strong>liiv</strong>amaardla paikneb Kõpu poolsaarest põhja pool Hiiu madalaloodeserval (Kask, Talpas, jt., 1996) (graafiline lisa 2). Meresügavused on siin20 kuni 30 m. Liivamaardla koosneb 1. plokist. Siin levib <strong>liiv</strong>p<strong>ee</strong>nsusmooduliga 1,0 kuni 1,6 (väga p<strong>ee</strong>n- ja p<strong>ee</strong>n<strong>liiv</strong>).Varude arvutamisel on <strong>liiv</strong>a paksuseks võetud 72 ha 0,5 m ja 207,5 ha 1 m.Eesti Maavarade komisjon kinnitas (Eesti Maavarade Komisjoni protokollilineotsus Nr. 96-25) Läänemere Hiiumadala <strong>liiv</strong>amaardla ehitus<strong>liiv</strong>a aktiivsedtarbevarud 279 ha pindalal koguses 2435 tuh. m 3 .Andres Kask, GAGM 9804254TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardlaNaissaare ehitus<strong>liiv</strong>a maardla paikneb Naissaarest lõunas (ligikaudu 1 km) 6 mja 30 m samasügavusjoonte vahemikus (graafiline lisa 3).Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla piires esineb <strong>liiv</strong>a erineva paksuse ja kvalit<strong>ee</strong>diga.Maardla jaguneb kaheks plokiks. Plokis 1 esineb ehitus<strong>liiv</strong> (p<strong>ee</strong>nsusmoodul 1,3ja suurem). Plokis 2 asub maa-aines. Naissaare <strong>liiv</strong>amaardlas on valdavalttegemist väga p<strong>ee</strong>n<strong>liiv</strong>a (p<strong>ee</strong>nsusmoodul 1,0 kuni 1,5) ja ülijäme<strong>liiv</strong>aga(p<strong>ee</strong>nsusmoodul üle 3,0).Liivalasundi lamami moodustab kohati mor<strong>ee</strong>n, paiguti aga jääjärveline savi.Selget seaduspära mor<strong>ee</strong>ni ja savi levikul maardla piires ei esine.Plokis 1 on ehitus<strong>liiv</strong>a kihi keskmine paksus 1,83 m. Plokis 2 on maa-ainesekihi keskmine paksus 2,35 m. Maksimaalne ehitus<strong>liiv</strong>a kihi paksus on 1. plokis8,8 m. Suurim maa-ainese kihi paksus on 2 plokis 9,7 m.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla varu 4303 tuh m 3 , pindalal 235 ha on kvalifits<strong>ee</strong>ritudehitus<strong>liiv</strong>a aktiivse tarbevaruna Keskkonnaministri 2003 aasta 15 septembrikäskkirja nr 641 alusel.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laiendusNaissaare <strong>liiv</strong>amaardla laiendus paikneb Naissaare ja Littegrundi madalapiirkonnas (graafiline lisa 4). Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laiendus jaguneb kaheksplokiks. Mõlemas plokis esineb ehitus<strong>liiv</strong> (p<strong>ee</strong>nsusmoodul 1,3 ja suurem).Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laienduses on valdavalt tegemist p<strong>ee</strong>n<strong>liiv</strong>aga(p<strong>ee</strong>nsusmoodul 1,5 kuni 2,0). Plokis 1 on ehitus<strong>liiv</strong>a kihi keskmine paksus1,51 m ja 2. plokis 1,42 m.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laiendusel on Eesti Maavarade Komisjon soovitanudkinnitada seisuga 11.11.2004.a. ehitus<strong>liiv</strong>a aktiivse tarbevaru 68,05 ha pindalal984 tuh m 3 .Andres Kask, GAGM 9804255TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Merest <strong>liiv</strong>a kaevandamine EestisLiiva kaevandamine algas Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardlast ja selle laiendusest 11septembril 2003. a. hollandi ettevõttele BOSKALIS kuuluvapinnasepumpsüvendajaga Coastway (foto 1), mis mahutab ligikaudu 3000 m 3<strong>liiv</strong>a. Liiv transporditi Muuga söeterminali ehitusele täitematerjaliks.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardlast alustati <strong>liiv</strong>a kaevandamist 8 novembril 2003.a. samutipinnasepumpsüvendajaga Coastway.Hiljem alustas <strong>liiv</strong>a kaevandamist ka teine pinnasepumpsüvendaja Seaway, mismahutab ligikaudu 12000 m 3 <strong>liiv</strong>a.2003. aastal kaevandatud ehitus<strong>liiv</strong>a kogused on toodud tekstilisas 1 jagraafilises lisas 5. Ligikaudu 60 % Eestis 2003.a. kaevandatud ehitus<strong>liiv</strong>amahust kaevandati merest.Kaevandamise tehnoloogiaPinnasepumpsüvendaja sõidab töö piirkonda ja laseb vette torustiku, mille otsason süvenduspea. V<strong>ee</strong> survesüst<strong>ee</strong>mi abiga lõikab ning kulutab süvenduspeapinnasekihti ning pumpab selle läbi torustiku settebasseini. Settebasseinispinnas settib ning vesi <strong>ee</strong>maldatakse ülevoolusüst<strong>ee</strong>mi abil. Peale laadimisttõstetakse süvenduspea üles ning laev sõidab soovitud pinnase paigalduskohta,kus avatakse settebasseini põhi ning pinnas kaadatakse.Sõltuvalt ilmast ja hoovustest valitakse kaevandamise sk<strong>ee</strong>m, mis võib olla kasühe või kahesuunaline. Ühesuunalise kaevandamise puhul läbibpinnasepumpsüvendaja kaevandamisala pideva joonena. Kahesuunalise sk<strong>ee</strong>mipuhul jaotatakse kaevandamisala süvenduspea laiusteks liinideks, ühe liinigaminnakse ja teisega tullakse. Iga liikumisega kaevandatakse sõltuvalt lasundipaksusest ligikaudu kuni 0,4 m<strong>ee</strong>tri paksune kiht.Pinnasepumpsüvendaja põhiosad:KEREAndres Kask, GAGM 9804256TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Keres paiknevad mootorid, pumbad, m<strong>ee</strong>skonna kajutid, sild navigatsiooni- jakontrollruumidegaSETTEBASSEINSettebasseinis on merepõhjast pumbatud pinnas.TORUSTIKSÜVENDUSPEASüvenduspea on kinnitatud merepõhjas asuva torustiku otsa. Selles toimubsurvev<strong>ee</strong> ja pumba abil pinnase v<strong>ee</strong>ga segamine ning selle pumpaminesettebasseini. Süvenduspea on vahetatav vastavalt kaevandatava pinnaseiseloomule.POSITSIONEERIMISSÜSTEEMJaguneb kaheks osaks:1. Süvenduspea ja torustiku positsion<strong>ee</strong>rimissüst<strong>ee</strong>mS<strong>ee</strong> koosneb rõhuanduritest, mis on ühendatud arvutiga ning mille kaudu saabkontrollida süvenduspea asukohta laeva asukoha suhtes.2. Kaevandamise positsion<strong>ee</strong>rimissüst<strong>ee</strong>mTööarvuti arvutab laeva tegeliku asukoha ja süvenduspea asukohakoordinaadid. Laeva ning süvenduspea asukohta on võimalik reaalajas jälgidanavigatsiooniekraanil. Viimane kuvab ning salvestab süvenduspea ja laevaAndres Kask, GAGM 9804257TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.asukoha kaevandatava ala suhtes. Laeva kurss määratakse gürokompassi abil.Koordinaatide arvutamisel kasutatakse diferentsiaalplokist saadud parandusi.Navigatsiooniekraanil on jälgitav ka süvenduspea asukoht kaevandamisalalvertikaallõikes, s<strong>ee</strong> võimaldab jälgida süvenduspea sügavust ja kaugustkaevandamise piirsügavusest. Jälgitavad on ka kõikvõimalikud takistused nagumetallesemed, kivid jms.Viimased arengud mereliste <strong>liiv</strong>alasundite kasutusele võtusPraeguseks on Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardlast ja selle laiendusest kaevandaminealanud ja ka lõpetatud (graafiline lisa 5). Seoses sellega on esile kerkinud kamõned probl<strong>ee</strong>mid.Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja selle laiendusest kaevandamine on kaajakirjanduses käsitlemist leidnud. Viimane artikkel ilmus Postimehes 22novembril käesoleval aastal. Tõstatatud on küsimus kaevandamise mõjustPrangli lõunarannikule. Nimelt on Viimsi valla keskkonnainspektorid juhtinudtähelepanu asjaolule, et Prangli kagutipust Liivsääre n<strong>ee</strong>melt on merre kantud<strong>liiv</strong>a (tekstilisa 2, Postim<strong>ee</strong>s, 22.11.2004). Liiva kulutust näitavad ka 2004.aasta Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja selle laienduse kaevandamise järgsekeskkonna seire (Kask, jt., 2004) tulemused.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardlast kaevandamine peatati mitmel korral seoseslõhkekehade esinemisega kaevandatavas <strong>liiv</strong>as (tekstilisa 2, Postim<strong>ee</strong>s03.12.2003). Seoses täite<strong>liiv</strong>a suure vajadusega tõenäoliselt kaevandamistNaissaare <strong>liiv</strong>amaardlast jätkatakse järgnevatel aastatel.Andres Kask, GAGM 9804258TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Kasutatud kirjandus ja t<strong>ee</strong>mat käsitlevate materjalide loeteluKask, J., Talpas, A., Puurmann, T., Suuroja, S., Fiske, M. Liiva ja kruusauuring Hiiumaa põhjaranniku lähedal merepõhjas. Eesti GeoloogiakeskuseMeregeoloogia ja Ge<strong>of</strong>üüsika osakond, Jebsens ACZ. 1996, Tallinn. 23 lk.Helm, A. Muuga Sadama täite- ja ehitus<strong>liiv</strong>a otsingu aruanne. Prangli saarestlõunas asuv polügoon. RAS REI, Tallinn,1994.Helm, A., Dzilna, J. Muuga Sadama täite- ja ehitus<strong>liiv</strong>a otsingu aruanne.Naissaarest lõunas asuv polügoon. RAS REI, Tallinn,1995.Kask, A. Prangli ja Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla ning nendest kaevandamise mõjumerekeskkonnale. Talveakad<strong>ee</strong>mia artiklite kogumik. Tallinn, 2004 (trükkisuunatud).Kask, A., Kask, J., Korn<strong>ee</strong>v, V. Grain-size distribution and bedding conditions<strong>of</strong> Prangli and Naissaar sand deposits located in the Estonian coastal sea.Bulletin <strong>of</strong> Unicone. Riga, 2004 (trükki suunatud).Kask, J., Kask, A. Naissaarest lõunas asuva <strong>liiv</strong>alasundi geoloogiline uuring.Käsikiri <strong>Tallinna</strong> Tehnikaülikooli Meresüst<strong>ee</strong>mide Instituudis, Tallinn, 2003,18 lk.Kask, J., Kask, A., Kõuts, T., Sipelgas, L., Erm, A., Raudsepp, U., Martin, G.,Kotta, I., Kotta, J. Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla kaevandamise aegne keskkonna seire.TTÜ Meresüst<strong>ee</strong>mide Instituut. Tallinn, 2004. 23 lk.Kask, J., Kask, A., Liiv, U., Liiv, T., Sipelgas, L., Erm, A., Kotta, I., Kotta, J.,Martin, G., Järvik, A., Soomere, T. Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja selle laienduseAndres Kask, GAGM 9804259TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.kaevandamise <strong>ee</strong>lne ja aegne keskkonna seire. TTÜ Meresüst<strong>ee</strong>mide Instituut.Tallinn, 2003. 30 lk.Kask, J., Kask, A., Martin, G., Kotta, I., Kotta, J., Järvik, A. Naissaare<strong>liiv</strong>amaardla kaevandamise keskkonna seire. Kaevandamise <strong>ee</strong>lne seire. TTÜMeresüst<strong>ee</strong>mide Instituut, Tallinn, 2004. 34 lk.Kask, J., Kask, A., Soomere, T., Kõuts, T., Elken, J., Raudsepp, U., Martin, G.,Kotta, J., Järvik, A.,. Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla kaevandamise keskkonnamõjuhindamise aruanne. Käsikiri <strong>Tallinna</strong> Tehnikaülikooli Meresüst<strong>ee</strong>mideInstituudis, Tallinn, 2003, 61 lk.Kask, J., Soomere, T., Kask, A., Kõuts, T., Martin, G., Kotta, I., Järvik, A.,Kangur, M., Peterson, K., Ottesson, R. Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja sellelaienduse kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ EestiGeoloogiakeskuse geoloogiafond. Tallinn. 2003. 58 lk.Kask, J., Suuroja. S., Talpas. A., Kask. A., Sinisalu. R. Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla laienduse geoloogiline uuring. käsikiri OÜ Eesti Geoloogiakeskusegeoloogiafondis. Tallinn. 2003. 16 lk.Kask, J., Kask, A., Kotta, J., Kotta, I., Martin, G., Eschbaum, R., Saat, T.Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja selle laienduse kaevandamise järnge keskkonnaseire. I aasta. Käsikiri <strong>Tallinna</strong> Tehnikaülikooli Meresüst<strong>ee</strong>mide Instituudis,Tallinn, 2004, 61 lk.Andres Kask, GAGM 98042510TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Liivamaardlate varudTEKSTILISA 1.NAISSAARE LIIVAMAARDLA LAIENDUSNAISSAARE LIIVAMAARDLAPRANGLI EHITUSLIIVA MAARDLALAIENDUSLÄÄNEMERE HIIUMADALALIIVAMAARDLAPRANGLI EHITUSLIIVA MAARDLAEHITUSLIIV (m 3 ) 328 000 2 435 000 225 000 4 303 000 984 000PINDALA (ha) 32,80 279,00 17,61 235,00 68,05MAA-AINES (m 3 ) 642 000 2 622 000PINDALA (ha) 26,99 111,70KOKKU 328 000 2 435 000 867 000 6 925 000 984 000KAEVANDATAVVARU (m 3 )2003. a.KAEVANDATUD(m 3 )MAARDLA NIMETUSPRANGLI EHITUSLIIVA MAARDLA JASELLE LAIENDUS 504000 492000NAISSAARE LIIVAMAARDLA JA SELLELAIENDUS 2983000 1745000Andres Kask, GAGM 98042511TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.TEKSTILISA 2.(12.01.1996) BNS Eesti PäevalehtEstonia peab olema sügiseks betoonkirstusRootsi mereamet valis eile reisiparvlaeva Estonia vrakki katma neljast firmastmoodustatud konsortsiumi, mis peab laeva betoonkirstu valama tänavu 1.septembriks.Konkursi võitnud konsortsiumisse Nordic Marine Contractors JV kuuluvadRootsi firmad NCC ja Jebsens ACZ, Norra firma Eeg-Henriksen ja Hollandifirma Smit Tak.Firmad peavad alustama vraki katmist juba jaanuaris, ütles Rootsi mereametipressiesindaja Lars Bronow. "Tööd tuleb alustada nii kiiresti <strong>kui</strong> võimalik,"lisas ta.Konkursi tingimuste järgi peavad katjad respekt<strong>ee</strong>rima Estonia vrakipuutumatust ning betoonkate peab olema tõepoolest kindel. Parvlaeva katmineon vajalik selle kaitsmiseks rüüstajate <strong>ee</strong>st.Tööde esimeses järgus kaetakse vrakk tohutu presentkangaga, mille pealepannakse kiht <strong>liiv</strong>a, teatas agentuur AP. Liivale laotakse kaks kihti 15-sentim<strong>ee</strong>trise läbimõõduga betoontahvleid ja nende peale pannakse kahe m<strong>ee</strong>tripaksune kiht umbes greipfruudi suurusi kive. "Kogu personal saab eriväljaõppe.Kõik töölised peavad end ülal pidama nii, nagu tegutseksid nad kalmistul," ütlesNCC projektijuht Per Nilsson AP-le.Estonia katastro<strong>of</strong>is ellu jäänute survegruppide hinnangul peaks katmisekskuluvat 296 miljonit Rootsi krooni (515 miljonit Eesti krooni) kasutama hoopissurnukehade ülestoomiseks või ohvrite perede abistamiseks."Nad kavatsevad lasta merre kive, katta surnukehad <strong>liiv</strong>a ja betooniga. Aga nadju ei tea, kas surnukehi on ka väljaspool vrakki põhjamudas," ütles Estoniaohvrite ja nende sugulaste ühenduse esim<strong>ee</strong>s Lennart Berglund Rootsiagentuurile TT.Estonia katastro<strong>of</strong>is hukkunute omaste tugirühma juhi Gunnar Bendreusekinnitusel on 90 protsenti hukkunute sugulastest laeva betooniga katmise vastu."S<strong>ee</strong> on omastele psühholoogiliselt väga raske, <strong>kui</strong>d Rootsi transpordiministerInes Uusmann ei soovi meid kuulda võtta," nentis Bendreus.Bendreus avaldas imestust, <strong>kui</strong>das saab Rootsi ainuisikuliselt otsustadarahvusvahelistes vetes lebava laeva katmist. "Estoniaga hukkusid 24 riigikodanikud, nüüd näitab Rootsi nendele maadele, milline on Rootsidemokraatia," lausus rahvusvahelise tugirühma esim<strong>ee</strong>s.Estonia katastro<strong>of</strong>is hukkunute omaste rahvusvaheline tugirühm onalternatiivina välja pakkunud id<strong>ee</strong> katta 50-80 m<strong>ee</strong>tri sügavuses Läänemerepõhjaosas Utö saarestiku lähedal merepõhjas lamav laev terasvõrguga.Andres Kask, GAGM 98042512TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Teadaolevalt pakkus üks vrakikatmise konkursi võitnud firmadest, NCC väljavõrguga katmise võimaluse. Rootsi ajakirjanduse andmetel oleks võrgugakatmine maksnud ligi kolm korda vähem <strong>kui</strong> betooniga katmine - 100 miljonitRootsi krooni (170 miljonit Eesti krooni).Eesti lipu all sõitnud Estonia uppus tormis ülemöödunud aasta 28. septembril.Katastro<strong>of</strong>is hukkus üle 850 inimese ning pääses vaid 137 inimest. EnamikLäänemere-äärseid riike on juba kuulutanud Estonia uppumiskoha hukkunutematmispaigaks.(19.03.1996) BNS Eesti PäevalehtTugirühm hakkab Estonia beton<strong>ee</strong>rimisele jõuga vastuReisiparvlaeval Estonia hukkunute omaste tugirühm kavatseb jõuga takistadaRootsi valitsuse kava katta vrakk rüüsteretkede vältimiseks betooniga."Kui Rootsi valitsus kavatseb tõesti Estoniat betooniga katma hakata, on meilplaanis saata sinna laev, mis püüab seda takistada," ütles tugirühma esim<strong>ee</strong>sGunnar Bendreus.Rootsi mereamet valis jaanuari algul Estonia vrakki katma neljast firmastmoodustatud konsortsiumi, mis peab laeva betoonkirstu valama tänavu 1.septembriks. Eeltöödega oli kavas alustada juba jaanuaris. "Meie õnneks on jääseni takistanud betooniga katmise <strong>ee</strong>ltööde algust," märkis Bendreus, kellekinnitusel on ligi 96 protsenti tugirühma liikmetest Estonia betooniga katmisevastu. "Meile pole k<strong>ee</strong>gi põhjendanud, miks seda on vaja teha," tähendasBendreus.Rootsi mereameti pressiesindaja Lars Bronowi sõnul kaetakse Estonia betoonija <strong>liiv</strong>akiviga. Töö maksumus on 296 miljonit Rootsi krooni (515 miljonit Eestikrooni).Bendreuse kinnitusel läheb Estonia betooniga katmine maksma vähemalt 600miljonit Rootsi krooni. "Seda raha aga Rootsil ei ole," märkis tugirühmaesim<strong>ee</strong>s.Estonia katastro<strong>of</strong>is ellu jäänute survegrupid leiavad, et katmiseks kulutatavatraha oleks mõttekam kasutada surnukehade ülestoomiseks või ohvrite peredeabistamiseks. Hukkunute omaste rahvusvaheline tugirühm on alternatiivinavälja pakkunud id<strong>ee</strong> katta 50-80 m<strong>ee</strong>tri sügavuses Läänemere põhjaosas Utösaarestiku lähedal merepõhjas lamav Estonia terasvõrguga. Rootsi ajakirjanduseandmetel maksaks võrguga katmine ligi kolm korda vähem <strong>kui</strong> betooniga kinnimatmine.Tööde esim<strong>ene</strong> järk on vraki katmine tohutu presentkangaga, mille pealepannakse kiht <strong>liiv</strong>a, teatas agentuur AP. Liivale laotakse kaks kihti 15-sentim<strong>ee</strong>trise läbimõõduga betoontahvleid, nende peale pannakse kahe m<strong>ee</strong>tripaksune kiht umbes greipfruudisuurusi kive.Eesti lipu all sõitnud Estonia uppus tormis ülemöödunud aasta 28. septembril.Katastro<strong>of</strong>is hukkus üle 850 inimese.Andres Kask, GAGM 98042513TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.(20.04.1996) Kristi Malmberg Eesti PäevalehtEstonia vrakk võib jääda katmataRootsi peaminister Göran Persson kaalub parvlaeva Estonia vraki betoonigakatmise otsuse tühistamist.Rootsi uus peaminister Göran Persson kaalub Baltic News Service-i andmetelEstonia betooniga katmise otsuse tühistamist. Valitsusallika sõnul suhtubPersson Estonia katastro<strong>of</strong>i ohvrite lähedaste ning ellujäänute arvamussesuurema mõistmisega pärast kirja saamist ühelt ellujäänult, kes palus valitsustoma m<strong>ee</strong>lt muuta.Estonia hukkunute omaste rahvusvahelise tugigrupi DIS juht Gunnar Bendreusütles, et loomulikult loodavad hukkunute omaksed uue peaministri peale, <strong>kui</strong>dtõenäoliselt ei muutu midagi. "Peaminister ütles ainult, et vaatab otsusebetooniga katmise kohta uuesti läbi, ta ei lubanud ju midagi," nentis Bendreus.Seni on Rootsi valitsus otsustanud katta Estonia betoonkihiga ning muuta s<strong>ee</strong>alaliseks rahupaigaks. Ettevalmistused laeva katmiseks betooniga peaksidalgama sel nädalavahetusel.Rootsi kava vastu on avaldanud tugevat protesti Estonial hukkunute omasteühendused, kes on lubanud kasvõi jõuga takistada Estonia betooniga katmist."Mul on Stockholmi sadamas üks laev valmis, millega merele minna, <strong>kui</strong>hakatakse betooniga katma," teatas Bendreus. Samas nentis ta, et hukkunuteomaste takistamiskatsed võivad ainult ajakirjanduse tähelepanu äratada, sest"kedagi kohapeal maha lasta me ei kavatse".Täna peab Estonia hukkunute tugigrupp Memento Mare <strong>Tallinna</strong>s koosolekut.Bendreusi sõnul korraldavad kokkutulnud pärast koosolekut Rootsi saatkonna<strong>ee</strong>s demonstratsiooni. S<strong>ee</strong>järel antakse saatkonnale üle pöördumine, millesnõutakse hukkunud parvlaeva katmist mitte betooni, vaid võrguga. "Rootsivalitsus pole seni hukkunute omaste arvamust kuulda võtnud," tõdes Bendreus.Bendreuse sõnul on laeva betooniga katmine lisaks eba<strong>ee</strong>tilisusele kakohtuprotsesse takistav asjaolu. õnnetuses ellujäänud ning hukkunute omaksedon algatanud hulga kohtuasju, ühe neist Estonia ehitanud Saksa laevatehasevastu. "Meil on tugirühmad 24 maal, kes kõik on beton<strong>ee</strong>rimise vastu, <strong>kui</strong>dRootsi valitsus ajab ikka oma jonni," ütles Bendreus.Ajakirjanduses korduvalt avaldatud väidete kohaselt võib hukkunud Estoniapardal olla hulgaliselt salakaupa, muu hulgas metalli- ja narkootikumikoormaid.Seni pole ükski Rootsi kohus laevavraki betooniga katmist k<strong>ee</strong>lustanud, onjäänud v<strong>ee</strong>l ainult Rootsi peakohus. "Kui ka sealt tuleb eitav vastus, kaebameasja edasi rahvusvahelisse Haagi kohtusse," ütles Bendreus.Ligi 850 inimesega 1994. aasta septembris põhja läinud Estonia vrakk lebabmerepõhjas 50-80 m<strong>ee</strong>tri sügavuses Läänemere põhjaosas Utö saarestikulähedal.Andres Kask, GAGM 98042514TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.(23.04.1996) BNS Eesti PäevalehtRootsi kaalub Estonia katmise peatamistEstonia betooniga katmist tuliselt pooldanud Rootsi transpordiminister InesUusmann on valmis katmistöid peatama."Kui meil on vaja kindlustada tõendite hankimine Estonia katastro<strong>of</strong>iga seotudkohtuprotsessideks, siis me lõpetame vraki katmistööd praeguses etapis," ütlesUusmann Rootsi infoagentuuri TT teatel.Praegu tugevdatakse Estonia hukkumiskohal kivivallide kuhjamisegamerepõhja ning Uusmanni sõnul võidakse sellega piirduda."On vaid üks põhjus, miks me hoiame kinni otsusest katta laev betooniga.Vrakk peab saama kaitse hauarüüstajate <strong>ee</strong>st," ütles Uusmann.Pühapäeval Hiina-visiidilt Stockholmi naasnud Rootsi transpordiministerkinnitas, et valitsus arutab Estonia katmise küsimust uuesti. "Ma tahan teadasaada rohkem fakte. Me peame jälgima ja analüüsima, mis toimub Estoniahukuga seotud rahvusvahelistel kohtuprotsessidel," ütles Uusmann.Rootsi peaminister Göran Persson ütles laupäeval, et Estonia katmistöid eipeatata enne, <strong>kui</strong> Rootsi valitsus on asja uuesti arutanud. Uuesti arutamine eitähenda aga katmistööde peatamist. "Seni pole toodud põhjusi, mis sunniksidotsust muutma, <strong>kui</strong>d me peame arvestama hukkunute omaste arvamust," ütlesPersson.Saksa laevakompanii Meyer Werft ühines nädalavahetusel Estonia hukuskannatanute omaste protestidega laevavraki katmise vastu. Laevatehas peablisaks seni Estonia hukku uuriva rahvusvahelise komisjoni poolt läbi viidudlaeva vöörivisiiri uuringutele vajalikuks uurida põhjalikumalt ka laevavrakiesiosa ja sealseid murdekohti.Tuleks uurida kinnituspolte, lukukohti ja visiiri sulgemiseks kasutatavaidhüdraulilisi seadmeid, ütles laevatehase advokaat Werner Hummel DagensNyheteris avaldatud kirjas.Estonia hukkunute tugirühma juht Gunnar Bendreus on Baltic News Service-ileöelnud, et pärast Estonia hukku uuriva rahvusvahelise komisjoni raportivalmimist tahab ta Meyer Werfti tehase kohtusse kaevata. Rootsi poliitilisedvaatlejad prognoosivad TT teatel, et Rootsi valitsus hakkab Estonia katmistarutama neljapäeval.(20.06.1996) Kärt Karpa Eesti PäevalehtRootsi valitsus lükkas Estonia katmise edasiRootsi valitsus otsustas Läänemerel hukkunud parvlaeva Estonia katmise edasilükata, ütles Rootsi transpordiminister Ines Uusmann eile Soomeuudisteagentuurile TT.Eile pärastlõunal peaminister Göran Perssoni juhtimisel Estonia betoonigakatmist arutanud Rootsi parlamendiparteid jõudsid üksm<strong>ee</strong>lele, et Estonia vrakiAndres Kask, GAGM 98042515TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.betooniga katmine lükatakse edasi. Baltic News Service-i teatel ei otsustanudRootsi parteid, mis ajani laevavraki katmine edasi lükatakse.Hollandi laev Volvox Iberia katab praegu Estonia ümbrust <strong>liiv</strong>aga. Merepõhjaon juba rajatud seitse kivivalli, põhi on kaetud kalli tekstiilkanga ja kiviklibuga.Vraki betoonplaatidega katmine pidi algama augustis, Hollandis on jubaalustatud spetsiaalse betoonvõrgu valmistamist.Estonial hukkunute omaste rahvusvahelise tugirühma juht Gunnar Bendreusnimetas vraki betooniga katmise edasilükkamist suureks saavutuseks."Hukkunute omaksed ei soovi betooniga katmist," kinnitas ta.ühenduse Memento Mare juhatuse esimehe Raivo Hellermaa väitel saab laevahalbade inimeste <strong>ee</strong>st kaitsta ka üsna odavate vahenditega. "Usun, et n<strong>ee</strong>d, keson tahtnud vraki juurde minna, on seal juba käinud," tõdes ta.Hellerma sõnul peaks Estonia vrakk merepõhja jääma. "Kui jätta kõrvale s<strong>ee</strong>, etlaev on meie kõigi jaoks eriline, on ta vaid üks maailma paljudest uppunudlaevadest. Minu arvates ei peaks seal üldse midagi toime panema, ja samaleiavad peaaegu kõik Eestis elavad kannatanud," kinnitas Hellermaa.Rahvusvaheline tugirühm on arvamusel, et hukkunutele tuleb tagada hauarahu,kinnitas Bendreus. Tema sõnul tuleks laev katta võrguga ning varustada s<strong>ee</strong>alarmiga. "S<strong>ee</strong> oleks tunduvalt odavam <strong>kui</strong> vraki betooniga katmine," märkisBendreus.Bendreus ja Hellermaa pole rahul sellega, et vraki katmise või mittekatmiseotsustab üksnes Rootsi parlament. Eesti ega Soome pole oma kindlat seisukohtaväljendanud."On skandaalne, et Tiit Vähi valitsus pole oma rahva huvide kaitsmisel midagiteinud. Eesti valitsus ütleb vaid, et usaldab Rootsi valitsust," sõnas Bendreus."Eesti valitsusel selles küsimuses seisukoht puudub," nentis ka Hellermaa.Mõte, et Estonia vraki peaks üles tõstma, kuulub Hellermaa arvatesulmemaailma. "Loomulikult leiaks ülestõstmisele väga inimliku põhjuse. Me eikujuta aga ettegi, milline on laev s<strong>ee</strong>stpoolt. Olen sel t<strong>ee</strong>mal vestelnud paariarsti-patoloogiga ja kujutan seda pilti endale natuke ette. Ei tahaks seda näha,"nentis Hellermaa.1994. aasta 28. septembril uppunud Estonial hukkus 852 inimest, surnukehi onaga leitud ainult 95. Arvatakse, et suur osa ohvritest jäi laeva sisemusse.Rootsi transpordiminister Uusmann kohtus eile Estonial hukkunute omast<strong>ee</strong>sindusega. "Vraki katmise edsilükkamine ei tähenda v<strong>ee</strong>l, et nüüd võib hakatasurnukehi välja tooma," ütles Uusmann. Küsitlemisel selgus, et 90 protsentiomakseid on vraki katmise vastu.(30.01.2004.a.) Postim<strong>ee</strong>sPranglis <strong>liiv</strong>a kaevandamine oli illegaalneMöödunud aasta detsembris Prangli elanike kaebust uurima hakanudkeskkonnainspektsiooni Harju osakond tuvastas, et AS <strong>Tallinna</strong> SadamaAndres Kask, GAGM 98042516TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.tellimusel Muuga sadama söekai ehituseks <strong>liiv</strong>a kaevandanud laeva m<strong>ee</strong>skondammutas nädalaga ebaseaduslikult 34 640 kuupm<strong>ee</strong>trit <strong>liiv</strong>a.Süvenduslaeva Coastway (pildil) poolt 28. novembrist 3. detsembrini Pranglisaare juures läbi viidud Eesti seni suurim ebaseaduslik kaevandamine tõi riigile<strong>maavara</strong> ressursimaksu hindades kahju 100 456 krooni.Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna juhataja Tiia Kaar ütles, et uurimiselleidis kinnitust Prangli elanike mure selle kohta, et merd on lubatust tunduvaltsügavamaks kaevatud. «Coastway pumpas <strong>liiv</strong>a välja täiesti lubamatust kohastväljastpoolt maardlat, milleks polnud mingit luba,» märkis Kaar.Lisaks kriminaalasjale m<strong>ene</strong>tles inspektsioon ka väärteo asja, mille käigustuvastati, et sama laeva m<strong>ee</strong>skond ammutas Naissaare maardlast <strong>liiv</strong>a juba 8.novembril, <strong>kui</strong>gi sellekohane luba jõustus alles 3. detsembril.Toimunu <strong>ee</strong>st vastutanud ehituse peatöövõtjale AS Merkole määrati 5000-kroonine trahv.(22.11.2004.a.) Küllike Rooväli, Postim<strong>ee</strong>sSüvendatud meri õõnestab Prangli saare <strong>liiv</strong>arandaKuigi politseiuurija leidis, et mullu Prangli all keskkonnakaitsjate väitelebaseaduslikult merepõhjast <strong>liiv</strong>a kaevandanud Muuga sadama ehitajal polesüüd, on meri aasta jooksul minema uhtunud ühe Prangli saare n<strong>ee</strong>me.Kui süvenduslaev Coastway mullu Muuga uue söeterminali ehituseks firmaMerko Ehitus ülesandel Harjumaal Prangli saare külje alt merepõhjast <strong>liiv</strong>aammutama hakkas, ennustasid kohalikud, et kaevamistööde tagajärjel hakkabmeri saart lõhkuma. Nüüd väidab Viimsi keskkonnakaitseinspektor FredLainjärv, et kardetud tulemus ongi käes. Aastaga on meri viinud minema saareühe n<strong>ee</strong>me – Liivsääre.Uurimine jooksis <strong>liiv</strong>a«Lained uhtusid selle minema ilmselt lähedale merepõhja uuristatud süvikutäiteks,» selgitas Lainjärv. «Kuigi kuni <strong>ee</strong>lmise nädalani suuri torme polnudolnud, on meri viinud ära esialgsel hinnangul 8000–10 000 kuupm<strong>ee</strong>tritranna<strong>liiv</strong>a.» Lainjärve sõnul on täielikult kadunud saare looduskaitsealuseKaguotsa luidete juures Liivsääre nime kandev n<strong>ee</strong>meots, samuti on märksalaugemaks ja madalamaks muutunud merepoolsed luited.«Varem sai ujuma minnes luidetelt alla v<strong>ee</strong>reda, nüüd on seal lauge <strong>liiv</strong>arand,»võrdles Lainjärv. «Meri on küll <strong>liiv</strong>a toonud ja viinud varemgi, <strong>kui</strong>d mittekunagi nii suures koguses.» Sama kinnitab ka kõrval elav Lembit Tammsaar,Andres Kask, GAGM 98042517TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.kes on näinud küllalt <strong>liiv</strong>ade liikumist. «Midagi tõestada on väga raske jailmselt selgub kaevandamise tegelik mõju alles aastatega, <strong>kui</strong> n<strong>ee</strong>m enam eitaastugi,» märkis Tammsaar.Viimsi vallavalitsus saatis novembri alguses keskkonnaminist<strong>ee</strong>riumile <strong>kui</strong> <strong>liiv</strong>akaevandamise keskkonnalubade väljastajale taotluse läbi viia põhjalikud japikemaajalised uuringud, et selgitada intensiivistunud erosiooni põhjuseid javõimalikke tagajärgi.Mullu detsembris algatas keskkonnainspektsioon (KKI) kriminaaluurimise, sestPrangli elanike kaebust uurima hakanud KKI Harju osakonna töötajadtuvastasid, et AS <strong>Tallinna</strong> Sadama tellimusel Muuga sadama söekai ehituseks<strong>liiv</strong>a kaevandanud laeva m<strong>ee</strong>skond ammutas lisaks loaga lubatule nädalagaväidetavalt ebaseaduslikult 34 640 kuupm<strong>ee</strong>trit <strong>liiv</strong>a.Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna juhataja Tiia Kaar ütles, et Coastwaypumpas <strong>liiv</strong>a ka väljastpoolt maardlat, milleks polnud luba.Inspektsioon ei nõustuKuigi keskkonnainspektorid olid enam <strong>kui</strong> kindlad selles, et hävitustöö tegimerepõhjas Hollandi lipu all sõitev Coastway, pole uurimist jätkanud politseiseda kinnitanud. Sest v<strong>ee</strong> alla ju ei näe.Põhja politseiprefektuuri Ida-Harju osakonna uurija Natalja Kutepova lõpetastänavu juulis kriminaalasja, põhjendades seda seaduserikkumise puudumisega.Tema hinnangul kaevandas Coastway <strong>liiv</strong>a loaga ettenähtud piirkonnas javastupidine pole tõestatud.Keskkonnainspektsioon politseiga ei nõustunud ningpöördus uurimise uuendamiseks riigiprokuratuuri poole.Kaar märgib oma kirjas prokuratuurile, et ebaseaduslik kaevandamine onotseselt tõendatud v<strong>ee</strong>t<strong>ee</strong>de ametis salvestatud radarivaatluste andmetega jaPrangli postipaadi kapteni Ivar Piirisaare tunnistustega.Riigiprokuratuur jättis Kaare kaebuse rahuldamata, riigiprokurör AnnaKasesalu märkis oma kirjas 11. novembril, et kaevandamine väljaspool lubatudpiirkonda pole kinnitust leidnud. Prokuröri väitel on tuvastatud küll laevaliikumine, mitte aga tegevus kaevandamisel.Kaar ütles Postimehele, et KKI kaalub hetkel tõsiselt võimalust esitada <strong>Tallinna</strong>ringkonnakohtusse kaebus riigiprokuratuuri määruse peale.Andres Kask, GAGM 98042518TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.(03.12.2003) Küllike Rooväli Postim<strong>ee</strong>sSüvendaja pumpas Naissaare alt mürskeKaks nädalat tagasi Naissaare lõunatipu lähedalt Muugale rajatava hiigelkaitäiteks pinnast pumpama hakanud imurlaeva m<strong>ee</strong>skond kohkus, <strong>kui</strong> selgus, etkoos sõmera <strong>liiv</strong>aga kolisevad pumba jõul laeva ka kümned mürsud.Mööda torusid Hollandi laeva Coastway kõhtu jõudnud mürsud pumbati mõniaeg hiljem Muugale jõudnud laevast koos lastiga mööda raudtoru edasi kaldale,kuhu v<strong>ee</strong>tud <strong>liiv</strong>apatja vormivad ehitajad söekaiks.Kaldal noppisid <strong>liiv</strong>a laiali lükkavad kopamehed mürsud välja ja n<strong>ee</strong>d laotidemin<strong>ee</strong>rijate saabumiseni hunnikusse.AS <strong>Tallinna</strong> Sadama turundusdirektor Erik Sakkov ütles, et firma kutsuskaevetöid turvama kaitseväe, mille pion<strong>ee</strong>riüksused tegid mürsud kahjutuks.«Oleme kaitseväe tegevusega väga rahul,» jäi Sakkov napisõnaliseks.Merevägi saatis kaevetööde toimumiskohta merepõhja üle vaatamamiinitraalerid Wambola ja Sulev. Merevägi edastas kaevandajatele teabe niisõdade käigus Naissaare lähistele pandud teadaolevate miiniväljade <strong>kui</strong> senisealkandis läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide kohta.Mereväe teatel on süvendustööd igal juhul seotud ohuga, sest tegu onlõhkekehadega, mida pole merest <strong>liiv</strong>a alt otsida tehniliselt võimalik. Paraku onenamik väiksemaid objekte, nagu mürsud, just <strong>liiv</strong>a s<strong>ee</strong>s.Miinitraalerid leidsid küll kive ja kaablit, <strong>kui</strong>d lõhkekehi mereväelasedkaevandusalalt ei avastanud. Samas tegid miinitraalerite m<strong>ee</strong>skonnad kahjutukskolm saare idaküljelt leitud II maailmasõjast pärit ankruga Saksa meremiini.Kommentaare k<strong>ee</strong>ldusid eile andmast nii süvendusfirma AS Terramare Eesti<strong>kui</strong> ehituse peatöövõtja AS Merko.Maaväe staabi pion<strong>ee</strong>riinspektor major Kajari Klettenberg ütles, et esim<strong>ene</strong>teade leidudest tuli 21. novembril. Kolm päeva hiljem kontrollisid kai läbi Tapasuurtükiväegrupi pion<strong>ee</strong>rikooli spetsialistid. Praegu hoiavad alal silma pealskautpataljoni spetsialistid.Klettenbergi sõnul on tänaseks mürske leitud üle saja. «Tegemist on 76 mm ja37 mm soomustläbistavate mürskudega,» kirjeldas Klettenberg. «Esimesest 68mürsust sisaldasid 9 lõhkeainet ja süti<strong>kui</strong>d.»Andres Kask, GAGM 98042519TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.Majori hinnangul on 37 mm mürsud valmistatud V<strong>ene</strong>maal ning samaarvatakse ka 76 mm mürskude kohta. Lõhkekehad on peamiselt valmistatudenne II maailmasõda.Klettenberg ei soovinud prognoosida, milline on oht süvenduslaevale. «Tegu onsuhteliselt väiksekaliibriliste lõhkekehadega, mis ei tekita lõhkedes suurivigastusi,» märkis Klettenberg. Ta oletas, et mürsud on välja tulistatudNaissaare lõunapoolsest patareist nr 4.Sõja- ja mereajaloolane Mati Õun ütles, et võimalusi mürskudemerresa<strong>ttu</strong>miseks võis olla palju. Lisaks rannapatareide tegevusele võisidmürsud vette sa<strong>ttu</strong>da hädasolevalt sõjalaevalt või uputati laskemoon m<strong>ee</strong>lega.«Kui mürsud vananevad, muutuvad n<strong>ee</strong>d k<strong>ee</strong>miliselt plahvatusohtlikeks,»selgitas Õun. «V<strong>ene</strong>lased uputasid neid Naissaare põhjaotsa juures asuvasspetsiaalses kohas täiesti ametlikult ja pole ime, <strong>kui</strong> neid ka mujale sa<strong>ttu</strong>s.»Hiiglaslikku söekaid on juba mitu kuud täidetud Prangli saare juurestmerepõhjast kaevandatud <strong>liiv</strong>aga, mida nüüd hakati välja imema Naissaarelõunatipu juurest.Tegu on iseseisvusaja seni suurema v<strong>ee</strong>aluse süvendustöö ja<strong>liiv</strong>akaevandamisega, mille käigus lubati Muugale vedada 3 miljonitkuupm<strong>ee</strong>trit <strong>liiv</strong>a.29.01.2004 KeskkonnainspektsioonPrangli saare lähedal loata <strong>liiv</strong>a kaevandamine tõi kriminaalasjaPrangli lähedal toimus ajavahemikul 28. nov. kuni 3. dets. 2003. a <strong>liiv</strong>akaevandamine ilma nõutava <strong>maavara</strong> kaevandamise loata. Riigile <strong>kui</strong> <strong>maavara</strong>omanikule on loata looduskasutusega tekitatud 100 456 krooni kahju.Muuga sadama söeterminali ehitustöödeks vajaminevat <strong>liiv</strong>a kaevandati selleksnõutavat kaevandamisluba omamata. V<strong>ee</strong>t<strong>ee</strong>de Ametist saadud radarvaatlusejärgi on tõestatud, et süvenduslaev COASTWAY kaevandas ajavahemikul 28.nov. kuni 3. dets. 2003. a Prangli saare lõunaosa territoriaalmerest <strong>liiv</strong>a. Töödetarvis ei ole <strong>maavara</strong> kaevandamise luba kellelegi väljastatud.Kriminaalasja m<strong>ene</strong>tlenud vaneminspektor Sulev Rünne märgib: " Sellistmerest ilma loata <strong>maavara</strong> kaevandamise juhtumit, kus nii suured kogusedmängus on, ei ole varem ette tulnudki."Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele riigile kuuluvate <strong>maavara</strong>dekaevandamisõiguse tasu määrade kohta on loata 34 640 m 3 <strong>liiv</strong>aAndres Kask, GAGM 98042520TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.kaevandamisega riigile tekitatud 100 456 krooni kahju. Keskkonnainspektorlõpetas esmased uurimistoimingud alustatud kriminaalasjas ning saatis toimikuedasise uurimise korraldamiseks Harju Prokuratuurile.Andres Kask, GAGM 98042521TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.GRAAFILINE LISA 1.Prangli ehitus<strong>liiv</strong>amaardla ja selle laiendus (PLOKK 1 kuni 3).Alus Eesti baaskaart.Andres Kask, GAGM 98042522TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.GRAAFILINE LISA 2.Läänemere Hiiumadala <strong>liiv</strong>amaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart.Andres Kask, GAGM 98042523TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.GRAAFILINE LISA 3.Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla asukoht. Alus Eesti baaskaart.Andres Kask, GAGM 98042524TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.GRAAFILINE LISA 4Naissaare <strong>liiv</strong>amaardla laienduse asukoht. Alus Eesti baaskaart.Andres Kask, GAGM 98042525TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.GRAAFILINE LISA 53 500 0003 000 000KAEVANDATAV VARU2003.a. KAEVANDATUD2 500 0002 000 0001 500 0001 000 000500 0000PRANGLI EHITUSLIIVA MAARDLA JA SELLELAIENDUSNAISSAARE LIIVAMAARDLA JA SELLELAIENDUSEhitus<strong>liiv</strong> ja selle kaevandamine 2003.a.Andres Kask, GAGM 98042526TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
Referaat – Liiv <strong>kui</strong> Eesti <strong>rannikumere</strong> <strong>maavara</strong>30.11.2004.a.FOTODFoto. 1. Pinnasepumpsüvendaja Coastway (<strong>www</strong>.dredgers.nl).Foto 2. Pinnasepumpsüvendaja Seaway (<strong>www</strong>.dredgers.nl).Andres Kask, GAGM 98042527TTÜ Mäeinstituut, 2004.a.
![Nutman et al.2010.pdf - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/49144272/1/190x253/nutman-et-al2010pdf-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![Kogu kursuse konspekt - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/48975288/1/184x260/kogu-kursuse-konspekt-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![TEHNILINE JOONESTAMINE - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/48482018/1/184x260/tehniline-joonestamine-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![Mäeinstituudi uudiskiri nr - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna ...](https://img.yumpu.com/45808782/1/190x245/maeinstituudi-uudiskiri-nr-of-wwwenettuee-tallinna-.jpg?quality=85)
![power electronics and electrical drives - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/45392281/1/184x260/power-electronics-and-electrical-drives-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/44975782/1/184x260/2-loogikafunktsioonid-ja-loogikala-1-4-litused-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![NAFTA â MUST KULD - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool](https://img.yumpu.com/43448902/1/190x245/nafta-a-must-kuld-of-wwwenettuee-tallinna-tehnikaa-1-4-likool.jpg?quality=85)
![I OSA TUGEVUSÃPETUS - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/43043675/1/184x260/i-osa-tugevusapetus-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![TEHNILINE KOMMUNIKATSIOON - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/42741483/1/184x260/tehniline-kommunikatsioon-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![TEHNILINE KOMMUNIKATSIOON - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/42288976/1/184x260/tehniline-kommunikatsioon-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![JÃUELEKTROONIKA - of / [www.ene.ttu.ee]](https://img.yumpu.com/41203306/1/184x260/jauelektroonika-of-wwwenettuee.jpg?quality=85)
![Välitöö aruanne 3 - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool](https://img.yumpu.com/40993804/1/190x245/valitaa-aruanne-3-of-wwwenettuee-tallinna-tehnikaa-1-4-likool.jpg?quality=85)
Change language