10.07.2015 Views

2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

EPL-i Laualeht Sõjaväelaste psühholoogiline nõustamine/TÜ vastuvõtust 13(kaitsevägi), kui eriala (psühholoogia)maine.Hiljuti leidis meedias kajastamist(22. sept. <strong>2009</strong>, ETV: AktuaalneKaamera; 23. sept. <strong>2009</strong>, Kanal2:Reporter) haavatasaanud kaitseväelasterehabilitatsiooni kvaliteet<strong>Eesti</strong> Kaitseväes, kus sõdurid märkisidkriitiliselt ära, et nendega tegelevadpsühholoogid peaksid evima teatud„spetsiifilisi“ teadmisi ja kogemusi.Mida peeti silmas? Võib hämmastunultküsida, et ega nad ometi arva, etpsühholoog tubli jalaväelasenanendega koos lahingut lööb? Kuigi kasee kindlasti paha ei teeks, polerelvavendlus siiski kõige olulisem.Sõjaväelased saavad hästi aru, etsarnaselt tuukrile või logistikule,on psühholoog eelkõigekasutatav just enda eriala piiresning võib jalaväerühmas üsnatülikaks osutuda. Õigustatult agaoodatakse, et sõjaväelastegatöötav psühholoog tunneb jamõistab kaitseväeteenistuseeripärasid.Arvan, et psühholoogid, kestöötavad või tahavad töötadasõjaväelastega, peaksid tingimataolema läbinud militaarpsühholoogilisetäiendkursusening paremal juhul osalema karegulaarsetel jätkukoolitustel.Samuti on väga oluline, et teisedkaitseväelaste vaimse terviseküsimustega kokku puutuvadspetsialistid (kaplanid, meedikud,sotsiaaltöötajad) jääksid endategevuses erialase ettevalmistusepiiridesse ning suunaksid inimesevajadusel edasi psühholoogikonsultatsioonile.1. Kammhuber, S., & Fucs, G. F.(2008). The complexity of adaptingunder stress. In N. Arthur, & P.Pedersen (Eds.), Case Incidentsin counselling for internationaltransitions (pp. 263 – 279).Alexandria, VA: AmericanCounselling Association.“MIS SEE PSÜHHOLOOGIA TEIE ARVATES ON SIIS?” EHKTÜ BAKALAUREUSEÕPPE VASTUVÕTUST <strong>2009</strong>Nele KuldkeppTÜ vastuvõtukomisjoni liigeÜlevaade vastuvõtuprotseduuristKuigi paljud erialad Tartu ülikoolislähtuvad tulevaste tudengite valikulvaid riigieksamitest, onsotsiaalteaduskonda õppimakandideerimisel lisaks kaheleriigieksamile (mis annavad vastuvõtulkogutavast lõppskoorist kokku 30%)vaja sooritada ka akadeemilistevõimete test (annab lõppskoorist 40%)ning erialakatse (annab lõppskoorist30%). Psühholoogia erialakatselepääsevad üliõpilaskandidaadid, kelleakadeemilise testi koondtulemus onvähemalt 40 punkti 100-st. Antud piiron sotsiaalteaduskonna kõikidelerialadel ühesugune, kuid vähemaltpsühholoogia eriala viimaste aastatetulemused näitavad, et meil võiks seepiir olla ka kõrgem. Kui vaadatavastuvõtu lõplikku pingerida, siis 60-punkti lävendi (minimaalse vajalikupunktisumma veel riigieelarveliselekohale õppima pääsemiseks) ületasid87 inimest, neist vaid 9 ehk ümardatult10% akadeemilise testi tulemus oli alla50 punkti ning neist omakorda õppimaasus 4 inimest.Käesoleval aastal ületasakadeemilise testi 40 punkti piiriehk sai edasi psühholoogiaerialakatsele 154 kandidaati, misoli 35 võrra rohkem kui eelmiselaastal. Selle arvu selgudeshakkas <strong>2009</strong>. aastapsühholoogia instituudivastuvõtukomisjon murelikkekirju vahetama, kuna erialakatseüks osa on vestlus kandidaadiga.Aega individuaalsete vestlusteläbiviimiseks aga kõikidekandideerijate peale kokku 2tööpäeva. Väike arvutus näitab,et 8 tundi järjest vesteldes tulekssellisel juhul ühte tundi „pressida“kuni 10 inimest …Õnneks on vestluserialakatse viimane osa. Ennetuleb kandidaatidel veel sooritada10 küsimusest koosnevvalikvastustega psühholoogiatest, lahendada uurimisprobleem(näiteks „Kuidas võiks uurida,kas meedias nähtud vägivaldmuudab vaatajaidvägivaldsemaks?“) ning vestluseettevalmistava osana täitalaiendatud CV vorm. 10 inimesterialakatse kirjalikule osale eiilmunud ning alles jäi „ainult“ 144kandidaati. Nagu erialakatseerinevatest osadest nähtub, sõltubkandideerimise edukus kandidaadivarasematest psühholoogia-alastestteadmistest. Muidugi võib vaielda(ja vestluse käigus seda mitmed kateevad): „Aga ma ju alles tulen siiaõppima, ma ei peagi veel midagiteadma“, ent konkurents õppimapääsemiseks onÜnii suur, etparatamatult on eelisolukorrasinimesed, kes on vähemaltsisseastumiskatseteks etteantudmaterjali („Psühholoogiagümnaasiumile“, TÜ, 2002/2006)lugenud. Küsimus pole mittekandidaatide „elimineerimises“, vaidsisuline - vastuvõtukomisjonpüüdleb selle poole, et inimesedtuleksid teadlikult ikka õigesse kohtaja õigele erialale õppima, mitte eipettuks esimeste ainete (näiteks„Tunnetuspsühholoogia ja käitumise

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!