2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

EPL-i Laualeht Raamatutest/Kaitstud kraadid 21mõistetest, saab kohe vaheldusekspöörduda leheküljelise teemakastijuurde ning lugeda mõnest suurestmõtlejast psühholoogia ajaloos võiteemaga seonduvast reaalse elunäitest. Olgu selleks mustkunst võiärkveloleku-magamise rütmigaseostuvad tähelepanuvõimemuutused.Kindlasti ei ole ma piisavaltobjektiivne isik seda raamatuthindama, sest olen eelnevalt paljudeautorite tsiteeritud tekste lugenud.Ausam oleks siis soovitada sedaraamatut nendele, kesgümnaasiumiõpikust justselleteemalisi peatükke otsisid. Miksmitte ka neile, kes otsivadtähelepanu ja teadvuseteemalisieestikeelseid termineid, osalineterminite loetelu on raamatuviimastellehekülgedel.Suurepäraseimad näited: naasmispidurdus(inhibition of return) –tähelepanulise selektsiooniaeglustumine selles kohas, kustähelepanu fookus just oli (200-300ms tagasi); objekti tajuesinduseajakohastamine (updating) võitunnuse ainukandja (featuresingleton) – stiimul, millel esitatuteseast ainsana on mingi hästieristatav tunnus. Kuigi on ka minujaoks harjumatuid termineid, näiteksaastaid on nimetatud esitatudstiimulite kadumise järel vahetultmõõdetud teabehulka lühimäluks,mille maht on 5-7 objekti. Sellesraamatus tähistab seda aga vahetumälu termin. Olgu kuidas on nendeterminite suupärasusega, agaautoritele peab igal juhul au andmateadvuse ja tähelepanueestikeelsete terminite leiutamiseüritamise eest. Nagu arvata võibkion raamatu tähelepanu pool suuresosas kaasaegsete eksperimentidetulemustele toetuv ning teadvuseosa natuke filosoofilisem, kuidsamuti eksperimentaalseteletulemustele ning nende elulisteleparalleelidele toetuv. Näiteks saabraamatu teadvuse osast kanäpunäiteid selle kohta, millisespoes peaks pikemalt järele mõtlemaenne ostu sooritamist ja millisestasuks lähtuda sisetundest. Seenäide illustreerib teadvustatud jamitteteadvustatud mõtteprotsessiefektiivsust lihtsamate jakeerulisemate probleemide puhul.Kuidaspidi asjad on, jätan lugejaleavastamiseks. Kuna olen sedameelt, et ülikoolis võiks vähem ollaloenguid ja üliõpilased võiksidloengus käimise asemel hoopisraamatuid lugeda, siis teadvuse jatähelepanu loengu võib julgelt selleraamatuga asendada.Lõpetuseks väljendan siirastheadmeelt, et tähelepanu, taju jateadvuseilmingud,uurimisprobleemid ja lahendused niiheas vormis on meie ette ilmutatudja soovitan põhjalikumat, AndresSoosaare poolt kirjutatud ülevaadetpealkirjaga “Te olete üksnes üks(närvi)rakkude funktsioon?”, misveidi muudetud kujul ilmus kaAkadeemias, 2009, 21, 8, lk. 1591-1599. (http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aru%20bachmann%20tahelepanu%20teadvus.htm)KAITSTUD KRAADIDUniversaalset ja spetsiifilist isiksuseomaduste erinevates kirjeldusviisidesRené MõttusTartu Ülikooli värske PhD psühholoogiasIsiksuse uurimine on näidanud, et mitmed isiksuseomaduste põhijooned – struktuur, ning ealised ja soolisederinevused – on hämmastavalt universaalsed. Samas tuleb ette ka valimeid, kus üldjuhul korratavad seaduspäradei ilmne. See on väärtuslik informatsioon, sest isiksuse universaalsete joonte kehtivuspiiride hoolikasdokumenteerimine võimaldab meil paremini mõista tegureid, mis mõjutavad isiksuse arengut ja inimestevahelisteerinevuste põhjuseid.Doktoriväitekirja üheks osaks oligi varasemate uuringute tulemuste põhjal suhteliselt universaalseks peetavateisiksuseomaduste põhijoonte kehtivuspiiride otsimine. Leiti, et isiksuseomaduste struktuur sõltub – tõsi, üsnatagasihoidlikul määral – inimese üldise vaimse võimekuse tasemest. Samuti leiti, et universaalseks peetavadisiksuseomaduste struktuur ning soolised ja ealised erinevused ilmnevad üldjoontes ka suurel ja mitmekesiselvenelastest koosneval valimil. Samas arutleti üksikute iseäralike tulemuste tähenduse üle.Doktoriväitekirja teine põhiteema oli erinevatest allikatest pärinevate isiksuseomaduste kirjeldustekokkulangevus. Inimeste enesekirjeldused on vaid üks viis kirjeldada inimeste- või gruppidevahelisi erinevusiisiksuseomadustes. Palju tegelikku elu puudutavaid otsuseid tehakse ning ka teaduslikke teooriaid püstitataksetavainimeste või teatud mõttes ekspertideks peetavate inimeste üldistele uskumustele tuginedes. Kuna korraga onkäibel erineval moel saadud informatsioon inimeste- ja gruppidevaheliste erinevuste kohta isiksuseomadustes, on