2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

EPL-i Laualeht Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus 7saaksid, ehk tunduks siis kogu juttneile huvitavam.Aga kuidas panna neid sellestaru saama? Üheks lahenduseks onesitada seos lihtsa tõena: suuremIQ-testi skoor tähendab suurematpalka. Sedalaadi lihtsat tõdekuulajad kindlasti ootavad, agategelikult on see ju ainult veerandtõde - r = 0.50 tähendab, et IQ-testiskoor seletab ära veerandisissetulekuerinevustest - ja nii poleilus rääkida. Hiljuti teatas üks prouapärast intelligentsuseteemalistloengut, et „võibolla tõestiintelligentsuse testid näitavadmidagi“. Seejärel avaldas ta soovilaenata ühte testi, et siis sellegamõõta ära oma lapselasteintelligentsuse tase ning tulemustepõhjal otsustada, mis nendega edasipeale hakata. Veerandit tõde täietõe pähe müüa võib olla üsna ohtlik,kas pole? Seega tuleks ikkagipingutada ja leida viis, kuidasrääkida teadustöö tulemustest täittõde nii, et inimesed sellest arusaaksid ning see neile sealjuuresveel ka huvitav ja oluline tunduks.Liiati, mis siin kõneleda sellest, ettudengid ja muud asjahuvilised eisaa alati statistiliste seoste tugevustväljendavate numbrite tähendusestaru. Ma ei saa ka ise neistnumbritest tihti päris hästi aru. Seeon muidugi paha. Esiteks sellepärast, et nii ei oska ma enda jateiste teadustöö tulemustelekorrektset hinnangut anda. Võibollaannan hoopis järele kiusatuseletõlgendada numbreid oma ootustejärgi: kui „teooria“ näeb ette seostkahe muutuja vahel, peankorrelatsiooni r = 0.30„mõõdukaks“ seoseks, kui aga„teooria“ parema meelega sedaseost ei näeks, pean korrelatsiooni r= 0.30 „suhteliselt tühiseks“. See eiole ilmselt ilus viis teadust teha.Muide, ma ei valinud väärtust 0.30juhuslikult. Isiksusepsühholoogiason see maagiline korrelatsiooniväärtus, mis tähistab isiksustestidetüüpiliseks peetavat võimetennustada reaalset käitumist. Osaisiksusepsühholoogidest peab sedatäielikuks läbikukkumuseks, teineosa aga silmapaistvaks tulemuseks.Esmaklassiline tõestus selle kohta,et numbreid arvutada on kerge, aganendest aru saada on palju raskem.Teiseks, kui ma statistilisi seoseidväljendavate numbrite tähendusestise aru ei saa, siis pole vähimatkipõhjust eeldada, et ma suudaksinpanna teisi - näiteks tudengeid,toimetajaid, lugejaid või rahajagajaid- sellest aru saama. Nii polegi muudvõimalust loengus kuulajaid vait jasamal ajal ärkvel hoida, kui igakümne slaidi järel Edgar Savisaarevõi Britney Spearsi pilti näidata.Neil põhjustel püüan arutledateemal, kuidas mõtestada lahtistatistiliste seoste tähendust.Inimestevaheliste erinevusteuurijana keskendun korrelatiivsespsühholoogias levinud tunnustevahelisteseoste väljendamiseviisidele. Inimestevahelisteerinevuste uurijad esitavadmuutujate vahelisi seoseid tihtikorrelatsioonikordajatena. See onhea harjumus, sest nii väljendatudseosed on üheselt mõistetavad.Erinevalt mitmetest muudeststatistikutest (nt t, F või hii-ruut),mida samuti kasutatakse seostehindamisel, on korrelatsioonikordajastandardne efekti suuruseväljendamiseviis.Korrelatsioonikordaja põhjal efektisuuruse hindamiseks pole tarvistäiendavat informatsiooni (näiteksvabadusastmete arvu). Samas eitähenda korrelatsioonikordajauniversaalne mõõtkava agakaugeltki seda, et sellest oleks lihtnearu saada.Püüan seda väidet illustreeridajärgneva näitega. Kujutame ette, etmeid on kutsutud rääkimatervishoiutöötajatele oma värskestuuringust, milles muuhulgasvaatasime isiksuseomaduste ningalkoholi tarbimise vahelist seost.Tõesti, meil pole põhjust häbeneda.Näitame publikule säravail silmil, etleidsime statistiliselt olulisekorrelatsiooni, r = 0.32, p < 0.05,impulsiivsuse skaala skoori jaaastas tarbitava alkoholi kogusevahel. Vaadake, kes saab kõrgemaskoori, see kipub rohkemnapsitama. Aga tervishoiutöötajadnäivad ajavat kiusu, kortsutavadselle jutu peale vaid kulmu jaküsivad, et mida need numbridtäpsemalt öeldes tähendavad.Ütleme neile veel kord, et siin on juselge seos impulsiivsuse skoori janapsitamise vahel. Näitame võibollaisegi hajuvusdiagrammi – näete, siitpunktipilvest võime aimata trendi.Nemad aga jätkavad kiusu ajamistning ütlevad, et sellest nad saavadaru, aga kui tugev see seos on?Korrelatsioonikordaja on ju ühestpalju-palju väikesem, pigem sinnanulli poole. Võibolla pole selleteadmisega siis midagi mõistlikkupeale hakata? Või on see seos äkkilausa nii tugev, et kõrgeimpulsiivsuse skooriga inimesteletuleks juba ennetavalt „ampullpanna“? Mida me saame selle kiusuajamise peale vastata?Kui me üritame eriti lihtsalt läbiajada, siis ütleme, et me täpselt eitea, aga leitud seos on nii tugev, etsee ei saanud 95% tõenäosusegajuhuslikult tekkida. Seda see p