2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

EPL-i Laualeht Kus me käime? 23KUS ME KÄIME?Astra Schults ja Triin HannustTartu Ülikooli psühholoogiainstituudi doktorandid18.- 22. augustil toimus VilniusesXIV Euroopa ArengupsühholoogiaKonverents. Konverentsil oliesindatud mitmeid erinevaidarengupsühholoogia valdkondi:näiteks keele ja suhtlemise areng,kognitiivne areng, pere jakeskkonna mõju arengule,täiskasvanuks saamine,seksuaalsus, romantilised suhted jaabielu.Konverentsil oli, nagu ikka,paralleelselt palju erinevaidtemaatilisi sessioone, sümpoosiumeja ettekandeid. Kõige eredamaltjäid meelde teemakäsitlused, millepuhul varasemast teada-tuntu saijuurde uue olulise aspekti. Toomeselle kohta kolm näidet.Emese Nagy, Channels of theInnate Intersubjectivity: The Roleof the Face, Voice, and theMovement in Neonatal Imitationand Communication, School ofPsychology, the University ofDundee, Dundee (UK). Kõikpsühholoogiat õppinud onarengupsühholoogia kursusestloodetavasti tuttavad Melzoffi jaMoorei (1977) klassikalise katsega,kus imikule näidatakse keelt ningmõne aja möödudes imiteerib imikseda liigutust. Nagy ja kolleegid(Nagy & Molnar, 1994, 1997, 2004;Nagy et al, 2005) on imiteerimistuurides jõudnud järeldusele, etvastsündinud mitte ainult ei imiteeriliigutusi (nii suu- kui sõrmeliigutusi),vaid ka algatavad õpitud liigutusteabil oma suhtluskaaslasegadialooge. Oma seisukohanäitlikustamiseks näitas EmeseNagy meile videosalvestust, millejooksul imik õppis liigutust(nimetissõrme välja sirutamist)imiteerima ning seejärel algatas jubaise dialoogi, kasutades selleksnimetissõrme sirutamist.Rõhutamaks seda, et laps mitteainult ei siruta sõrme, vaid ootabsuhtluskaaslase vastust, korraldatikatse, kus lapse poolsele dialoogialustamisele ei reageeritud. Kuivastust ei tulnud, siis tita esmaltkordas näpuliigutust ning kaedasisel reaktsiooni puudumiselhakkas esmalt nihelema ja seejärellõi kisa lahti.Angela D. Friederici, Braincorrelates of languageacquisition, Max Planck Institutefor Human Cognitive and BrainSciences, Leipzig (Saksamaa).Väikelaste kõne arengu uurijad onleidnud tõendeid nii selle poolt, etkeele omandamine toimub astmeliseltkui ka selle poolt, et kõneareng toimub pidevalt ühtlasestempos. Eesti laste kohtaMacArthur-Bates’i suhtlemisearengu testi abil kogutud andmestikuson näha suhteliselt lineaarnesõnavara suuruse kasv kuni lapse13 kuu vanuseks saamiseni, millelejärgneb sõnavara spurt 14 kuuvanuses tüdrukute ja 16 kuuvanuses poiste puhul. Angela D.Friederici kirjeldas uurimistöödetulemusi (vt nt Brauer & Friederici,2007; Friederici, Friedrich, &Christophe, 2007), mille kohaselttekib alles 14 kuu vanustel lastelenda sõnavaras olevate sõnadetöötlemisel ajulainetes jõnks (ERPkomponent N400), mis täiskasvanutelon seotud sõnade tähendusetöötlusega. Hiljem omandatudsõnade ning sõnade ja fraasidevaheliste seoste puhul ilmuvadtäiskasvanutele sarnased ERPmustrid veelgi hilisemates vanustes.Arlette Pineau jt, NeurocognitiveStages in the PiagetianConservation-of-Number Task:An FMRI Study in Children fromthe Ages of 5 to 11,UMR 6232 (CI-NAPS), CNRS andCEA, Paris and Cean(Prantsusmaa). Kognitiivse arenguloengutest on kindlasti kõigile mällusööbinud Piaget’ teooria koos kõigiklassikaliste katsetega. Ehk onmeeles seegi, et Piaget’ lähenemiston kõvasti kritiseeritud ennekõikeseetõttu, et üleminekud üheststaadiumist teise polevat selgelteristatavad. Prantslased agategelevad teemaga edasi ning onleidnud, et ajus toimuvat vaadatesvõib staadiumidest rääkimine ollapõhjendatud. Nimelt leidsid nad, etajukoore aktivatsioonimustriderinevad lastel, kes suudavad rivipikkusest sõltumatult otsustada, kaskahes reas on samapalju esemeid,võrreldes nende lastega, kes eisuuda otsustamisel korraga kahtetunnust arvestada.Korraldusliku poole pealt võiksära mainida, et kogu üritus toimusüsna Vilniuse äärelinnas, mis tagasselle, et turismihuvilistel ei tekkinudkiusatust vähem huvi pakkuvateteemade kuulamise ajal hetkeksvaatamisväärsusi nautima minna –nad lihtsalt ei tulnudki hommikulkohale. Taolise korralduseootamatuks kõrvalmõjuks oli agasee, et ümbruskaudsete söögikohtadepuudumisel tuli leppida ligi180 krooni maksva lõunaga, mishoolimata väljareklaamitud peenestnimest „lihahautis“ koosnes ühestkartulist, poolikust keedetudpaprikast ja lusikatäiestlihakastmest, mida serveeritiplastkarbis.Ülejärgmisel aastal on kõikarengupsühholoogia-huvilisedoodatud Bergenisse. Vilniusseoodatakse huvilisi aga varemgi -juba 2010 kevadel toimuvaleteismeliste arengut käsitlevalekonverentsile.