22. veebruar - Viimsi vald

2 22. veebruar 2013VALLAVANEMA VEERGMinu kodumaa on minukindlusAustatud Viimsilased! Soovin Teilekõigile õnne peagi saabuva EestiVabariigi sünnipäeva puhul!Meie mõtted on sel tähtpäeval kõigil erinevad,kuid kellad näitavad siiski sama aega.Üheksakümmend viis aastat on möödunudEesti Vabariigi loomisest, millest 22aastat Vabadussõja võitnud noore Euroopariigina, 22 aastat meie praegust vabariikining mille vahele jääb 51 aastat EestiVabariikieksiilis.Meil on olnud piisavalt aega ja kogemusi,et mõelda ja öelda, mida soovime järgmiseks.Meil on olnud pettumusi, kaotusi ja tagasiminekuid.Paljud meist on eksiilis ka täna.2012. aastal rändas Eestist välja 10 871inimest. Paljud on mõelnud lahkumisele.Ometi on alates 1990ndatest eestlaste osakaalrahvastikus tõusnud.Hiljuti avaldatud statistika järgi elas Eestis2011. aastal 8,7 protsenti elanikkonnastvaesuses. Mitte sellepärast, et neil ei olnudmaapiirkondades käepärast pangaautomaate.Eurostati andmete järgi tõusis vaesumisevõi sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimesteosakaal Eestis 23,1 protsendini.Me siiski loodame.Me loodame näha Eestimaad kord sellisenanagu meie vanemad ja vanavanemad sedaette on kujutanud: õiglase, demokraatliku,jõukana, vabana tigedusest ja kuritegevusest,hirmust, vabana väiklusest ja vaesusest....Turvalisena....Mis ei tähenda kindlasti mitte ainultseda, et minu kodu on minu kindlus.See tähendab eelkõige ikka seda, et minukodumaa on minu kindlus! Et minu riik onminu kindlus.Meie igal järgmisel sammul on võime viiameid loodud eesmärkidele lähemale või neistkaugemale, äraeksimisele. See on valik, missaadab iga järgmist sammu, kogu elu. See onkõndimise kunst meie riigi kitsal elukaarel.See on ka kõrvuti kõndimise kunst.Ma soovin Meile kõigile tasakaalu sellelteel!Kuidas on Viimsil viimasel aastalläinud?Tööhõive paranemine toimub aeglases tempos.Viimsi valla töötute arv oli 2010. aastamärtsis kõrgeim – 711. Septembris 2012 olivastav näitaja 323.Seega töötute arv väheneb, kuid kriisieelsetasemeni pole veel jõudnud, (2007. aastaloli registreeritud töötuid vallas 50). Töötutearv mõjutab otseselt maksumaksjate arvu,kuid Viimsi vallas on maksumaksjate arv näidanudtõusu. Põhjuseks on elanike arvu kasv.2012. aasta lõpu seisuga oli Viimsi valla elanikeregistris 17 708 inimest. Kasv on olnud419 inimest aastas. Sama suur kasv oli aastavarem. Seega, vaatamata sellele, et tööhõiveparanemine on aeglane, ületab maksumaksjatearv kriisieelse taseme ja näitab ka positiivsettrendi.Viimsi valla maksumaksjate keskminebrutosissetulek on olnud ja on jätkuvaltEesti kohalike omavalitsuste hulgas kõigekõrgem. On põhjust arvata, et keskmisebrutosissetuleku näitaja kasvab 2013. aastalkõrgemaks 2008. aasta tasemest.Valla eelarve tuludest suurima ja kõigeolulisema osa moodustab tulumaks. 2012.aasta tegelik tulumaksu laekumine ületab2011. aasta laekumise ca 7%. Samuti ületas2012. aasta laekumine 2008. aasta laekumist,mis siiani oli suurima üksikisiku tulumaksulaekumisega aasta.Laekumise kasv on tulnud peamiseltmaksumaksjate arvu suurenemisest. Arvestadesmajandusprognooside konservatiivsust,ei prognoosita ka valla 2013. aasta eelarveshüppelist tõusu. Kui Eesti majanduse tõusvõib tulla 3–4%, siis tulumaksu tõus järgibseda graafikut alles 1,5 aasta pärast. Valla eelarvetulumaksu plaan ületab 2012. aasta laekumistca 7,75%.Iga eelarve põhiküsimus – karta mittesuuri kulusid, vaid väikseid tulusid – on lahendatud.Valla 2013. aasta eelarve on vastuvõetud ning on tasakaalus.Eelarvest teeb tänases lehes pikemalt juttuka meie rahandusameti juht esikülje veerus.Haldo OravasViimsi vallavanemNeile, kelle laps lähebsügisel I klassiTeadmiseks lapsevanematele,kelle lapsedlähevad 1. septembril2013 esimesse klassi.Vastavalt Viimsi Vallavalitsuse27.01.2012 määrusele nr 1“Elukohajärgse munitsipaalpõhikoolimääramise tingimusedja kord“ toimub koolikohustuslikeõpilaste avaldustevastuvõtt elukohajärgsetessekoolidesse vastavalt eeltoodudmäärusele. Määrusega saabtutvuda Viimsi valla kodulehelhariduse menüüvaates: http://www.viimsivald.ee/10949/.Kõigile kooliealistele lastele,kelle elukoht rahvastikuregistrijärgi on Viimsi vald,tagatakse õppimisvõimalus elukohajärgsesmunitsipaalkoolis.Viimsi vallas on elukohajärgseteksmunitsipaalkoolideksViimsi Kool (Suur maja, Karulauguõppehoone ja Randvereõppehoone), Püünsi Kool jaPrangli Põhikool.Millal algab koolikohustus?2013/2014. õppeaastal võetakseI klassi lapsed, kes saavad 1.oktoobriks 2013. a. 7aastaseks(sündinud 1. oktoobril 2005kuni 30. septembril 2006) võion saanud 2012. aastal koolipikenduse.Vanema või eestkostjasoovil võib nõustamiskomisjonihinnanguga lapsekoolivalmiduse kohta kooli astudaka koolikohustuslikust eastnoorem laps.Koolijütsid on oma aabitsadkätte saanud.Kuidas minu laps saabõppekoha I klassi?Elukohajärgse kooli määramiseksmoodustab vallavalitsuskomisjoni, kes lähtub elukohajärgsekooli määramisel peamisekriteeriumina järgmistestasjaoludest:• õpilase elukoha läheduskoolile;• sama pere teiste laste õppiminesamas koolis;• õpilase seadusliku esindajasoov.Millal ja kuidas masaan esitada taotluse?Taotluse I klassi astumisekssaab esitada 1.–31. märtsinielektrooniliselt veebikeskkonnas(saadaval valla kodulehelalates 1. märtsist).Juhul kui koolikohustuslikuõpilase sissekirjutus Viimsivalda on hilisem kui käesolevaaasta 1. veebruar, saab esitadataotluse elektrooniliselt võikirjalikult vallavalitsuse noorsoo-ja haridusametisse: kadi@viimsivv.ee või markii@viimsivv.eeElektroonilise avalduse linkning taotluse blankett on saadavalViimsi valla kodulehel haridusemenüüvaates (alates 1.märtsist).Millal ja kuidas saanteada, missugune koolminu lapsele määrati?Vallavalitsus moodustab komisjoni,kes määrab õpilaseleelukohajärgse kooli. Vallavalitsusenoorsoo- ja haridusametteavitab lapsevanematkirjalikult komisjoni otsusestelukohajärgse kooli määramisekohta 30. aprilliks.Mida tuleb mul teha,kui lapsele on elukohajärgnekool määratud?Alates 15. maist tuleb vanemalelukohajärgseks kooliks määratudkooliga ühendust võtta,selleks on aega 10. augustini.Lapsevanem saab esitadaI klassi astumiseks vajalikuddokumendid elukohajärgsessekooli peale 15. maid. Koolileesitatavad dokumendid onjärgmised:1) õpilase vanema või eestkostjaisikut tõendav dokument;2) lapse isikut tõendav dokument;3) olemasolu korral tervisekaart;4) lapse foto suurusega 3x4cm õpilaspileti jaoks.Kas ma saan pannalapse ka mõnda teisekooli?Vanemal on õigus määratudkoolikohast loobuda. Sel juhultuleb vanemal endal leida kool,kus on vabu kohti. Viimsi vallakoolidel on õigus alates 10.augustist vabaks jäänud õppekohadkomplekteerida koolivastuvõtu tingimuste ja korrajärgi. Tallinna koolid komplekteerivadvabad kohad Tallinnakoolides alates 15. juunist.Mida teha, kui minulaps on 7aastane jaelab rahvastikuregistriandmetel Viimsis,kuid ei lähe Viimsivalla munitsipaalkooliesimesse klassi?Sellisel juhul tuleb lapsevanemalkindlasti teavitada Viimsivallavalitsuse noorsoo- ja haridusametit.Kindlasti teavitadaka lastest, kes alustavad või onjuba alustanud õpinguid mõnesvälisriigis.Kellelt saab vajaduselnõu küsida?Teie küsimustele vastavadViimsi vallavalitsuse noorsoo-ja haridusameti ametnikud:Kadi Bruus, noorsoo- jaharidusameti juhataja, tel 60666862, kadi@viimsivv.ee; KatrinMarkii, noorsoo- ja haridustöökoordinaator, tel 6066868, markii@viimsivv.ee;Riin Suut, haridustöö spetsialist,tel 606 6868, riin@viimsivv.ee.Noorsoo- jaharidusametToimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldre, tel 606 6864, annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833, juri@viimsivv.eeVäljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜAjalehe järgmine number ilmub 8. märtsPüünsi küla üldkoosolek24. jaanuaril toimus Püünsi koolis küla üldkoosolek.Kohal oli 108 registreerunud inimest, kellest96 olid Püünsi küla elanikud. Lisaks neileosalesid Rohuneeme, Kelvingi ja Tammneemekülavanemad, vallavalitsuse, Püünsi Koolihoolekogu, Viimsi Kooli ja Eesti Lohesurfiliiduesindajad. Kuulati külavanema aastaaruannet,arutati igapäevaseid probleeme ja eesmärketulevikuks. Vastu võeti küla arengukava järgmisekskümneks aastaks.Püünsi küla olulisemad arengueelistusedon: külasiseste teede korrastamine ja tänavavalgustus;Püünsi küla ranna-ala ja promenaadikorrastamine ja supluskoha rajamine; piirnevaRohuneeme metsa-ala looduslik säilitamine,jätkuv vaba kasutus puhkeotstarbel ning mistahesehitustegevuse metsast eemal hoidmine;Püünsi Kooli jätkuv toimimine 9-klassilisena jakoolis õppekvaliteedi parendamine; küla MTÜmoodustamine ja elanike ühis- ning huvitegevuseaktiviseerimine; külakaupluse säilimineja selle kaasajastamine ning võimalusel kohvikurajamine. Kokkutulnud olid nõus sellega,et küla elukeskkonna kvaliteedi olulisemad aspektidseonduvad mere ja metsaga, vaikuseja turvalisusega ning kuna need on põhjused,miks siia on elama tuldud, peab see ka tulevikusnii jääma.Püünsi küla arengukava on tänaseks avaldatudvalla kodulehel. Nii arengukava kuikoosoleku protokoll on kõigile huvilistele kättesaadavPüünsi Kooli raamatukogus.Jüri KruusveePüünsi külavanem

22. veebruar 2013 3Viimsi vald turismimessilNädalavahetusel toimusPirital 22. rahvusvahelineturismimess Tourest 2013.Viimsi vald osales omaboksiga, tutvustades kolmeettevõtet.Kolme päeva jooksul külastasmessi rekordarv inimesi: 36 316.Tänavune turismimess tõi kokku403 eksponenti kokku 22riigist. Eksootilisemad jakaugemad maad olid AraabiaÜhendemiraadid, Indoneesia jaLõuna-Aafrika Vabariik.Avamisel kuulutati väljaEesti Turismifirmade Liidu(ETFL) liikmete poolt valitud2012. aasta parim turismiedendaja– Eesti Meremuuseumidirektor Urmas Dresen ningparim turismiobjekt – Lennusadam.Tegevus toimus kolmeshallis. Peahallis olid esindatudsuurimad reisikorraldajad, reisibürood,transpordiettevõtted,suur valik hotelle ja spaasid,sihtkohad, lisateenuseid pakkuvadettevõtted, välisministeeriumja tarbijakaitseamet.“Puhka Eestis” hall andissuurepärase ülevaate Eestis pakutavatestvõimalustest. Esindatudolid peaaegu kõik maakonnadkoos oma piirkonnaettevõtjatega. Nagu varasematelaastatel, osales messil omaekspositsiooniga ka RannarahvaMuuseum, kelle kõrval köitsidpubliku tähelepanu Rootsurestoran ja Harmoonikum, kesHarmoonikum tutvustas messil kõike, mis tervislik.Rootsu restoran kostitas, Rannarahva Muuseumi juhataja RiinaAasma tutvustas valla kaarti.Viimsi puhas joogivesiMeelisSaluneemvolikogu liigeAS Viimsi VesinõukoguesimeesAastaid on Viimsi vallasolnud probleemiks veevõrkudelahustunud gaasidestpaukuvad veetorud,liigsest rauast ja mangaanistpruuniks või mustjaksmäärdunud veefiltridning eriti suvisel ajal ammoniaagileiseloomuliklõhn joogivees.Lisaks eelmainitutele vallaelanikele tuntavatele ja silmaganähtavatele puudustele onjoogivee probleemiks olnud kanõutud normatiive kuni neljakordseltületav ioniseeriva kiirgusepoolt põhjustatav oodatavefektiivdoos.Viimsi valla vee iseärasustevastu on hakanud huvitundma ka Tartu ja Tallinnateadlased. Juba alates 2004.aastast on Tallinna Tehnikaülikooli(TTÜ), OÜ Velux ja ASiViimsi Vesi koostöö raamesveemuredele võimalikult odavatja keskkonnasõbralikku lahendustotsitud. Haabneeme jaRaba pumplatesse rajatud katseseadmeteson aastate jooksulmitmeid erinevaid tehnoloo-Uus veetöötlusjaam Lubja mäel, kus kasutatakse vee puhastamiseksjust Viimsis kohapeal välja töötatud tehnoloogiat.giaid proovitud ning lõpuks kakõigile osapooltele, sealhulgastarbijaile, sobilik lahendus leitud.2012. aasta kevadel jõutiveepuhastustehnoloogia arendustöösreaalselt vastavalt Viimsijoogivee omadustele veepuhastustehnoloogiakäivitumiseni.Nimelt valmis Lubjamäel, aadressil Paelille tee 1ASile Viimsi Vesi kuuluv uusveetöötlusjaam, kus kasutataksevee puhastamiseks just Viimsiskohapeal välja töötatud tehnoloogiat.Veetöötlusjaama ehitus kestisligikaudu aasta ning sellegakoos rajati RMK-le kuuluvaleKrillimäe maastikukaitsealaleneljast madalast ja viiest sügavastpuurkaevust koosnevveehaare, mis tagab tulevikuskogu piirkonnale vajaliku toorvee.Projekti koostas AS SwecoProjekt, töid teostas AS EsmarEhitus. Ehituse kogumaksumusoli 3,28 miljonit eurot. Projektitoetas 80% ulatuses EL Ühtekuuluvusfondning omaosalusekatsid AS Viimsi Vesi ja ViimsiVald.Jaama valmimisega ei oleaga Viimsi valla joogivett puudutavadteadusuuringud kaugeltkilõppenud. Vastupidi, käimalükati Tartu Ülikooli FüüsikaInstituudi (TÜ FI), TTÜ ja ASiViimsi Vesi koostööprojekt valitudveetöötlustehnoloogia efektiivsusehindamiseks tööstuslikesmastaapides. Projekt on SAkoos osalesid Viimsi valla ekspositsioonis.Koos Harjumaaesindusega olid kohal ka Naissaareturismiettevõtjad JuhanLindström ja Eda Tarum, kestutvustasid äsja valminud trükist“Terra feminarum. Naissaarerahutu lugu”.Viimase päeva lõpus kuulutativälja külastajate hääletamisetulemusena selgunud“Rahva lemmik messistend”peahallis ning “Puhka Eestis”hallis. Lemmikuteks olid selkorral GoAdventure ning Lääne-Virumaa.VTArchimedes kaudu ELi poolt rahastatudning selle raames selgitataksevälja, kui palju valminudjaam probleemiks olnud veenäitajaidtäpselt parandab. Varasematestuuringutest on teada,et Viimsi piirkonnas on kõigeolulisemad ioniseeriva kiirguseallikad põhjavees raadiumi isotoobidRa-226 ja Ra-228.Praeguseks on nimetatudprojekt kestnud pool aastatning on jõutud välja selgitada,et uus puhastusjaam eemaldabraadiumit tõepoolest vägaefektiivselt – jaamast tarbijateleväljastatava vee raadiumi sisalduson vähenenud nii palju,et selle detekteerimiseks kasutatavadmõõtemeetodid ei suudaraadiumi esinemist puhastatudvees isegi tuvastada. Tänu uuelejaamale vastab joogivesi täielikultkehtestatud nõuetele. Täpsematinformatsiooni uuringutestsaab lugeda ASi Viimsi Vesikodulehelt www.viimsivesi.ee.Uue veepuhastusjaama valmimiseleon kaasa aidanud Viimsirahvas, Viimsi vald, AS ViimsiVesi, AS Esmar Ehitus, TallinnaTehnikaülikool, Tartu ÜlikooliFüüsika Instituut, OÜ Velux, ELÜhtekuuluvusfond, SA Archimedesjt. Suur tänu kõigile!Tulevikus anname lugejaletäiendavat informatsiooni trassitöödekäigust ning vajalikestlisatöödest.Kooliteatritefestival on tulekul9. märtsil toimub Viimsi Koolis Harjumaa kooliteatritefestivalLaupäeval, 9. märtsil toimub Viimsi Kooli suures majasja Karulaugu õppehoones Harjumaa kooliteatrite festival.Üritusele on registreerunud väga palju näiteringe erinevatestHarjumaa koolidest.Festival toimub igal aastal mõnes Harjumaa koolis ningViimsi Kool on teatrifestivali võõrustaja olnud juba mitmelkorral. Sel aastal võtavad konkursist osa üksteist algklassinäiteringi, kümme põhikooli näiteringi ja viis gümnaasiumitruppi.Algklasside etendusi saab vaadata Karulaugu õppehoones(Randvere tee 18) ning põhikooli ja gümnaasiumietendused toimuvad Viimsi Kooli suures majas.Festival algab 9. märtsil kell 9 nii Viimsi Kooli suuresmajas kui ka Karulaugu õppehoones. Festivali publikukson oodatud kõik, kes tunnevad huvi noorte teatritegemisevastu. Eelnevalt registreerida pole vaja ning etendused onkõik tasuta.Lisainfo: Harjumaa kooliteatrite festivali projektijuhidMerike Hindreus ja Margit Võsu (margit@viimsi.edu.ee).Annika RemmelViimsi KoolEsitamekandidaate!Mullu seitsmendat korda toimunud Viimsi vallaaasta naise 2011 valimistel olid väga tugevadkandidaadid-nominendid, kellel on mitu rolli,millega nad hiilgavalt hakkama saavad.Mulluse aasta naise tiitli nominendid Annika Vaikla, KülliTalmar ja Jana Rebane. Tiitli pälvis Viimsi Kooli huvijuht KülliTalmar (fotol keskel).Valik tehti, nagu tavaks, soovituskirjade alusel ning valijad– VEDA daamid – ei pruugi kandidaate tunda. Otsustajatesõnul on aasta-aastalt läinud soovituskirjad üha mahukamaksja põhjalikumaks. Kuid kandidaate peaks meiesuures vallas ikka jätkuma. Olge nobedad saatma sisukaidsoovituskirju!Ühtlasi parandame siin eelmises lehes tehtud vea. 8.veebruari Viimsi Teatajas ilmunud aasta naise loo juureslk 7 oli fotol mulluse aasta naise tiitli nominent Jana Rebaneoma lastega.VTLoe ka lk 14Terra feminarumTrükist ilmus väike, kuid väga huvitav raamat Naissaarest“Terra feminarum. Naissaare rahutu lugu“.Selle on välja andnud MTÜ NaissaareAreng koos EELK Tallinna Rootsi-Mihklikogudusega. Raamatu väljaandmisttoetasid Euroopa Liidu Leader programmja Põhja-Harju koostöökogu.Raamatu üks koostajaid Juhan Lindströmrääkis, et materjali oli rohkem kuikaante vahele mahtus, kuid etteantudlehekülgede arv seadis omad piirangud.Raamat tutvustab mitmekülgselt saareajalugu alates nimest ja muinasloost, eraldi on käsitletud Naissaarepõnevat ja kirevat sõjanduslugu. Raamat on varustatudpaljude fotode ja joonistega, turisti jaoks on eriti väärtusliksaare matkakaart.

4 22. veebruar 2013kommunaaluudisedKoos saame elukeskkonda paremaks muutaAlanud aasta on toonudkommunaalvaldkondapaljugi uut.Ühiskaardist ja selleprobleemidestHea ühistranspordi sõber, vallasiseliinidel sõitmisel kasutaühiskaarti. Kõik soodustused(tasuta sõit või poole hinnagapiletitooted) on vaid isikustatudühiskaardi kasutajatele.Seega peab igal ühistranspordikasutajastõpilasel ja pensionärilolema ühiskaart. Tihtieksitakse just kahe viimaseasjaolu puhul ega peeta ühiskaardisoetamist vajalikuks.Ühiskaarte saab Viimsi vallasosta Eesti Posti kontorist javallamaja infosaalist. Lisakson Selver, Prisma, Stockmann,R-kiosk jm müügikohad.Bussi sisenedes palumeaegsasti võtta ühiskaardi välja,et see kassaseadme kohalt läbitõmmata.Viimasel kuul esines ühiskaardikasutamisel mõningaidtehnilisi probleeme kolmesoodustatute valdkonnaga:paljulapseliste soodustus, pensionärisoodustus ja õpilastesoodustus. Selles küsimuseson vallavalitsus ja Harju ÜTKpöördunud süsteemi arendajapoole, kes on need süsteemivead lubanud kõrvaldada. Hetkelon küsimusega mõned nädaladtegeletud ja paljulapselistesõidusoodustusega peakssüsteem nüüdsest töötama,esineb veel kohati probleemekoolilaste ja pensionäride soodustoodetega,mis ka enamuseson kõrvaldatud.Hea on, kui teavitate igasuguesinenud probleemidestSelline lagastamine on täiesti kuritahtlik ning toob kaasa kopsaka trahvi. Fotod Mart KrautPrügi bussipeatuses.Harju ÜTK-d e-postile raido@harjuytk.ee (lisades ühiskaardinumbri, kasutaja nime, kellaaja,bussiliini ja sündmuse kirjelduse).Nii saame süsteemivigadele jälile ja süsteemi vigadetatööle. Iga uue süsteemikasutuselevõtul ilmneb tehnilisiprobleeme, nii ka ühiskaardiga.Mure on veel kommunikatsioonissotsiaalkindlustusametiandmebaasiga. Probleemseisneb selles, et automaatsedsoodustused antakse sotsiaalkindlustusametiinfosüsteemistsaadavate päringu tulemustepõhjal, aga puuetega laste ning16aastaste ja vanemate sügavapuudega isikute kohta sealtÜhendatud piletite päringutelevastuseid ei anta. Seega ei saapiletisüsteemis anda automaatselttasuta sõiduõigust. Sellesosas on vajalik pöörduda soodustusekaardile kandmisekskas MTÜ Harju Ühistranspordikeskusevõi Viimsi Vallavalitsusepoole. Harju ÜTK-le onvaja eeltoodud soodustuse tegemiseksesitada vabas vormisavaldus ja soodustust tõendavadokumendi koopia, mille saabesitada elektrooniliselt e-postileraido@harjuytk.ee.Ühtlasi anname teada, kuikellelgi soodustusõigusegareisijal on võetud süsteemirikke tõttu täispileti hind, siispalume pöörduda Harju ÜTKpoole, kes selle enamvõetudsumma peab hüvitama. Vallakodulehel on ka selle tarvistoodud avalduse vorm rubriigisBlanketid > Ühistransport.Bussipeatuste talihooldestAlates 2013. a jaanuarist teostabvalla bussipeatuste talihooletAS Kemmerling. Vallavalitsuskorraldas aasta lõpushanke, millega otsiti bussipeatustetalihoolde teostajat (lumekoristus, libedusetõrje) valla96 bussipeatusele. Hanke võitisAS Kemmerling, kes määratibussipeatuste hooldajaksajavahemikul 2013 jaanuarmärtsja 2013 detsember-2014märts. Bussipeatuste talihooldeküsimustes pöörduda infotelefonile1929.Bussipeatuste taskute hoolet(koht, kuhu buss sõidab)teostab teehooldaja. RiigimaanteedelOÜ Üle ja valla teedelTeede REV-2 AS.Valla abitelefon 14455Viimsis töötab valla infotelefonjuba aastaid, soovitamevalla elanikel seda julgemaltkasutada. Sealt on võimalikküsida infot ühistranspordi,teede, tänavavalgustuse jmViimsit puudutavate teemadekohta. Samuti on võimalik sinnaedastada oma muresid – ntkustunud tänavavalgusti kohtavõi märgatud prahihunnikukohta. Alati pole ju arvutitkaasas, et e-kiri saata, küll agaon enamusel taskus mobiiltelefon,millega saab koheseltühendust võtta ja teate abitelefonilejätta. Valla infotelefontöötab iga päev ja nii saab kapuhkepäeviti murest teadaanda.Prügi bussipeatustesja teedelViimasel poolaastal on hakanudsagenema prügi vedamineavalikku ruumi. Nii näitekstuuakse oma kodune prügibussipeatuste prügikasti võijäetakse lihtsalt kotiga paviljoninurka vedelema. Üks meeson eriti leidlik ja veab omakodunt tuhka 1A peatuse prügikasti.Mõni viskab hunnikurehve või diivani autokärusseja sõidab metsa. Kes on eritimugav, see peatab pakendikonteineriääres auto ja loobiboma olmeprügi lihtsalt sinnamaha.Kahjuks on eelpool kirjeldatumuutunud üsna sagedasekskäitumiseks. Kõigil peaksolema prügiveo leping ninglisaks saab jäätmejaama (asubPringi külas, Vanapere põikteel) tasuta ära anda rehve jamuid jäätmeid. Samuti on meilvalla territooriumil pakendikonteinerid.Siiski suudetaksevaatamata sellele avalikkuruumi alatasa prahti vedada.Siit ka valvsatele vallakodanikelepalve. Palun pange kirjaauto number või tehke pilti,kui näete kedagi bussipeatusesseprahti või tuhka toomas,pakendikonteinerisse olmeprügiviskamas või konteineriümber prahti panemas võihoopiski autot metsa sõitmas.Vallavalitsus on tänulik igasuguseabi eest antud küsimuses.Kommunaalamet on tuvastanudüsna tihti avaliku prügiseast kas kviitungite, arvete,kirjade, dokumentide vmspõhjal isiku, kelle prahiga ontegemist. Seejärel suunatakseküsimus järelevalvele, kesvastavatele isikutele trahvivormistab. Et asjaga veelgiagressiivsemalt tegeleda, onvajalik lisainfo kõikidelt, kessatuvad nägema avaliku ruumiprügistamist. Vaid koos saameoma elukeskkonda paremaksmuuta.Alar Mikkommunaalameti juhataja“Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud Tammneemeküla, kinnistu Vana-Lutika detailplaneeringualgatamise korralduse (planeeritavaala suurus on ca 1 ha ja asub Tammneeme teeääres ning piirneb Lõuna-Lutika, Tammneemetee 48, 50, 54, 56, Lutika VII, VIII ja Taga-Lutikakinnistutega, planeeringu eesmärk on üheüksikelamu ja abihoone ehitamine ning kinnistujagamine kaheks – üheks elamukrundiks jaüheks loodusliku haljasmaa sihtotstarbega katastriüksuseks,lisaks servituudialade määramineplaneeritavale juurdepääsule);Viimsi Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevaddetailplaneeringute kehtestamisekorraldused:1. Pringi küla, Rohuneeme tee 83 (detailplaneeringugajagatakse kinnistu ja moodustataksekaks elamumaa sihtotstarbega krunti ningmääratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja kaheabihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatudehitusalune pindala on 250 m 2 , üksikelamukõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit);2. Lõunaküla/Storbyn, Männiku tee 15a jaMänniku tee 16 (detailplaneeringuga moodustatakse4 elamumaa sihtotstarbega kruntija määratakse ehitusõigus suvemajade ehitamiseks.Planeeritavate elamukruntide suurimlubatud ehitusalune pindala on 200 m 2 , suvemajasuurim lubatud kõrgus on 7,0 meetrit jaabihoonel 4,0 meetrit);4.03.–31.03.2013 tööpäevadel kell 8.30-17 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella16ni) on Viimsi vallamajas (Nelgi tee 1)avalikul väljapanekul Leppneeme küla, Lännemäetee 27/Lännemäe, Lännemäe tee 24/Kivineeme I, Kivineeme II, Neeme, Lännemäetee 22/Mäe, Mäe 1 ja Mäe 2 detailplaneering.Planeeritava ala suurus on ca 7,5 ha ja asubLännemäe lahe ääres ning piirneb Lännemäe tee21, Vana-Niidi, Gustavi 1, 2, Lännemäe tee 29,Uus-Lännemetsa ja Viimsi metskond 79 kinnistutega.Planeeritav hoonestamisele kuuluv ala asubrannaäärsel maastikul, endisele kalurikülale iseloomulikuhoonestusega alal tiheasustuses. 7,5ha suurusele planeeringualale moodustataksekokku üheksa üksikelamukrunti, mis moodustabplaneeritavast alast 27%, ülejäänud ala jagunebrohevõrgustiku puhveralasse jäävaks maatulundusmaaks(61%), ranna-äärseks üldmaaks(7,8%) ja liiklusmaaks (4,2%). Planeeringualalnäidatud üheksast üksikelamust kolm on olemasolevad,kuus planeeritavad, elamute suurimlubatud ehitusalune pindala on vahemikus 200-400 m 2 ning kõrgus 7,5 meetrit. Abihooneid võibplaneeringualal olla kokku kakskümmend kaheksa,kümme neist on olemasolevad. Abihoonetesuurim lubatud kõrgus on 4,5 meetrit.Lisaks vallamajale on detailplaneeringuga võimaliktutvuda ka valla veebilehel: www.viimsivald.ee.Viimsi Vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikulenampakkumisel mootorratta HondaXR 125L.Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjalikuenampakkumise Viimsi valla vara registris olevamootorratta Honda XR 125L (esmane registreerimine10.05.2005) võõrandamiseks. Mootorrattaläbisõit on 2 821 km, mootori töömaht 124cm 3 , registrimass 288 kg, pikkus 2,105 m ja laius0,815 m. Võõrandamise alghind on 950 (üheksasadaviiskümmend) eurot.Pakkumise tagatisraha 95 (üheksakümmendviis) eurot kanda Viimsi Vallavalitsusearveldusarvele 221010936477 Swedbank, selgituseksmärkida “Honda XR 125L tagatisraha“.Pakkumine esitada kirjalikult ja kinnises ümbrikus,millele on märgitud “HONDA XR 125L“ koosmärkega “Mitte avada enne 11.03.2013 kell14.15“ aadressil Viimsi vald, Viimsi alevik, Nelgitee 1, Viimsi vallamaja, I korrus, ruum 111.Pakkumine peab sisaldama:- pakutav hind (sõnade ja numbritega);- täielikud andmed pakkuja kohta (füüsiliseisiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg,elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi,registrikood ja asukoht), kontaktisiku sidevahendinumber ja e-posti aadress;- füüsilise isiku puhul koopia isikuttõendavastdokumendist, juriidilise isiku puhul kandeotsuseja registriosa kehtivad koopiad;- nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumiselkehtestatud tingimustel;- maksuameti tõend maksuvõlgnevuse olemasoluvõi puudumise kohta;- tagatisraha tasumist tõendav dokument;- pakkumise tegemise kuupäev, (esitaja)allkiri ja esindaja puhul ka volikiri.Mootorratta nägemiseks palume ühendustvõtta kommunaalametiga e-posti teel alar@viimsivv.ee või tel 606 6827.Pakkumise esitamise tähtaeg on 11. märts2013 kell 14.

22. veebruar 2013 5Erivajadustega lapsedvajavad lõimumistViimsi Invaühing sailoodud selleks, et aidataerivajadustega lasteleluua teistega võrdnekeskkond, kus mängida,õppida ja areneda.Termin „erivajadusega laps“tähendab seda, et lapsel onteatud eripära, millega tulebõpetada teda elama, ning tegelikultkehtib see ka vastupidi– ümbritseval keskkonnal jainimestel on samuti vaja mõista,et me kõik oleme erilised jasoovime, et seda aktsepteeritaks.Selles mõttes on inimesedkõik oma erivajadustega, kuidlapsed, kelle eest seisab ViimsiInvaühing, vajavad tihti tõlkienda ja maailma vahele.Üheksa tegusat aastatViimsi Invaühing töötab naguhea meeskond. Enamik, kesühingusse kuuluvad, on erivajadustegalaste vanemad.Tegelikult on see, millega mepäevast päeva tegeleme, sisuliseltlaste kasvatamine ja nendeeluks ette valmistamine. Puueei pea tingimata olema takistuseksunistuste suunamiselega eneseteostusel. Iga laps onandekas talle omasel moel jameie eesmärk on ühingu kaudunende arengut toetada ningaidata luua vajalikud sillad,et neid igapäevaeluga siduda,keskkonda integreerumiseltoeks olla.Oleme tänaseks tegutsenudpea üheksa aastat ja selle ajajooksul ise palju õppinud. Teametäna palju rohkem, kuidasneid lapsi ja nende peresid toetada.Samuti on aastate jooksulvälja kujunenud ühised traditsioonidja nende inimeste ring,kes on meie toetajad ka väljaspoolinvaühingu liikmeid.Meie ühingusse kuulub ligikaudu40 peret. Kahjuks meei tea, kui palju on vallas üldseerivajadustega lapsi ja noori– teadaolevalt peaks nende arvolema saja ringis. On selge, etnende vanemate probleemidPüünsi Kooli õpetajadtöötavad koos Norra,Taani, Islandi, Läti, Leeduja Soome õpetajatega, ettõsta õpilaste teadlikkusttervislikust toitumisest jasuunata lapsi aktiivseltliikuma.Projekt kannab pealkirja “Preventivediet and activities inearly school years and after schoolcare” (Ennetav toitumineja tegevused algkoolis ja pärastkoolipäeva) on suunatudeelkõige esimese kooliastmeõpilastele. Projekti eesmärk onjagada kogemusi ja ideid mitmekülgsetervisliku toitumiseInvalapsed vembu-tembu maal.on väga sarnased ja ühiseltoleks neid ka lihtsam lahendada.Vallal on need andmed juolemas ja saaksime siin kindlastiparemini koostööd teha.Tähtis on mõista, et tegemistei ole mingisuguse eraldi grupiga,vaid inimestega, keskuuluvad ühte ja samasse kogukondaning keda seob ükspiirkond.Vaja on toetavatsüsteemiKui esimesed tegevusaastadpühendasime sidemete loomiselemitmete organisatsioonidega,siis täna on meie peamineväljakutse selles, kuidas jakellega Viimsist luua tervikliksüsteem, mis oleks erivajadustegalaste ja noorte perede jaokstoetav, selge ja arusaadav.Juba mitmendat aastat onväga hea võimalus erivajadustegainimestel koostada isiklikkurehabilitatsiooniplaani jasaada sellega seotud teenuseidoma vallas asuvas erahaiglasFertilitas. Füsioteraapiavõimalustpakub ka Viimsi SPA.Kümmekond aastat tagasioli Viimsi vallas lasteaia erirühmpuuetega lastele, kus oliloodud laste eripära arvestavkeskkond ja nende lastega tegelesidvastava ala spetsialistid.Kahjuks selle erirühma töösoikus aastateks, paar aastat tagasiloodi taas selline erirühmja erivajadusega lapsed saavadnüüd oma vajadustele vastavaslasteasutuses käia.Püünsi Kooli NordPlus projektVasakult Hedi Aro, JekaterinaTserepannikova, maskoti ideeteostaja, ja Ann Parbus.ning kehalise aktiivsuse edendamisekskoolis.Oma koolKoolihariduses on täitumasammune unistus – oma kool.Nimelt on peagi valmivasRandvere koolimajas erivajadustegalaste tiib. Erivajadustegalastel tekib võimalus omavallas koolis käia. Meie suursoov on tulevikus koondadasinna ka huviringid ja pikapäevarühm,mis kokku on sisuliselterivajadustega laste päevakeskus,mida hetkel vallasei ole, kuid mille järele on suurvajadus. Seal saaks korraldadaka koolivaheaja laagreid. Senioleme pidanud otsima selleksjuhuslikke ruume või laagridüldse ära jätma, sest sobivaidruume leida on väga raske.Paljud lapsed vajavad aga pidevatjärelevalvet, mis on töötavalapsevanema jaoks vägaraske.Kolmas probleem seondubnoorukitega. Mis saab nooresterivajadusega inimesest siis,kui kool lõpetatud? Perspektiivisoleks vaja Viimsisse luuanendele noortele igapäevaselttöötav sotsiaalkeskus, kus nadsaaksid teha jõukohast tööd,tundes end täisväärtuslikuühiskonna liikmena. Sarnaseidpositiivseid näiteid, millesteeskuju võtta, ei ole vaja kaugeltotsida. Tallinna linn on teinudtänuväärset tööd ja meievalla noored on võimalusel kasutanudTallinnas tegutsevaidkeskusi, kuid sinna võetakseikkagi eelisjärjekorras Tallinnaerivajadustega noori.Probleem on ka sügavaliitpuuetega laste vanematel:nende lastele ei ole vallas lasteaia-ega ka õppevõimalusi jaselles osas hetkel veel toimivatlahendust koduvallas ei paista,aga ehk leiame tulevikus kasellele murele ühiste jõududegalahenduse.Toetav süsteemTeame kõik, kui suureks onkasvanud Viimsi vald. See onpeaaegu nagu linn linnas. Erivajadustegalaste ja nende peredejaoks oleks väga oluline,kui oleks võimalus käia lasteaias,koolis, huvialaringides,sotsiaalkeskustes oma kodukohalähedal, mis oleks kindlastiViimsi üks suuri eeliseid javalla võimalus toetava süsteemiülesehitamisel. Viimsi eelison kompaktsus ja läbimõeldusnii lasteaedade kui koolimajadeplaneerimisel. Oleme ju lastearvu poolest üks rikkamaidvaldu. Invaühinguna olemeigati valmis koos vallaga sedatoetavat süsteemi üles ehitama.Viimsi Invaühingu loomiseüks algseid eesmärke oli tuuaerivajadustega laste pered kokku,et jagada kogemusi, toetadaüksteist ja leida ühiselt parimaidlahendusi, et meie lapsiaidata. Mida rohkem inimesi,seda enam ideid. Korraldamekaks korda aastas ka ühiseidperelaagreid, kus neist asjusträägime. Meiega on alati oodatudliituma kõik Viimsi erivajadustegalaste ja noorte pered.Infot meie tegemiste jameiega liitumise kohta saabmeie kodulehelt www.viimsiinva.eevõi e-maililt inva@viimsivald.eevõi telefoni teel JanaSkripnikov, mob 505 9388.Viimsi InvaühingProjekti partnerid on kokkusaanud kahel korral. Esimenekohtumine toimus käesolevaõppeaasta sügisel Lätis ja Leedus,kus projekti liikmesriigidtutvusid Läti ja Leedu koolideganing näitasid kohalikelekoolilastele viise, mil moelnad oma koolides tervislikkueluviisi arendavad. Lisaksselgitati konkursi kaudu väljaprojekti logo, mille autoridolid Läti õpetajad ja maskott,mille autorid olid Püünsi Kooliõpilased ja õpetajad.Kõigest nädalapäevad tagasikohtuti taas tule ja jäämaal Islandil. Kokkusaamisesisu oli projekti eesmärke arvestadesoma riigi rahvusliketantsude, mängude ja toidututvustamine Islandi kooli õpilasteleja projekti liikmesriikidele.Püünsi Kooli õpetajadõpetasid Islandi lastele muuhulgas kaerajaani ning valmistasidmaitsmiseks kasulikku jatoitvat kama.Järgmine kohtumine leiabaset eeloleval suvel Norras.Seniks kasutavad osalejadprojekti kodulehekülge (www.nordicyouthhealth.com), et jagadaüksteisega projekti vaimusläbi viidud sündmusi.Ann ParbusHedi AroPüünsi Kooli õpetajadPaast ja palveMis vägi ja jõud on palvel? Mis võim on headelsoovidel? Mil moel need meile, inimestele, mõjuvad?Liikumine Lootuste ja Looja poole ei lõpe kunagi.Sarnaseid küsimusi saab taas küsida viimaste nädalatevalguses, kus on tõstatatud teema, kas me ikka peaksimeEesti hümnis paluma Jumala valvamist oma kodumaa üle.Paastuaeg on läbi ajaloo aga olnud selline aeg, kus paljudinimesed keskenduvad palju enam ka palvele, et kogudaend ja korrastada seda maailma, mis on meie sees ja meieümber.Palve ei ole ju tegelikult midagi muud kui heade soovidesoovimine. Me reastame mõttekillukesed palveks jasaadame oma soovid Looja poole teele ning vaatame lootusrikkalttulevikku. Ja see ei ole nii vaid kristluses, palveon kõikide erinevate religioonide osa.Miks aga paast ja palve kokku kuuluvad, ongi just nimeltsee, et see on olnud aeg, kus inimene rohkem tegelebtunnetamise ja oma elu läbikatsumise ja korrastamisegakui seda ehk tavaliselt mahti on. Sest tõepoolest, ka headesoovide soovimiseks tuleb aega võtta, vaid nii on neisväge maailma paremaks muuta.Olles taas paastuajas ja ka vabariigi aastapäeva eelsesajas, tekib minul küll suur tänutunne selle kõige eest, mismeil on. Elame vabal maal, saame ise otsustada, kuidasoma maalapil elu korraldame – kui oleme edukad, saameennast kiita, kui edutud, on põhjust vaid ennast vajalikutegemata jätmises süüdistada. Seejuures võiks ju ikka igasinimeses olla väikenegi soov, et homne tuleks parem, etme oskaksime hinnata enam seda hetke ja aega, milleselame. Selleks aga on vaja igaühel teha tööd iseendaga, etvälja juurida kõik see, mis takistab edasi liikumist.Selles ei ole ju midagi halba, kui me ühe väikese rahvanaseome kõik oma head soovid kokku ja paneme needteele Looja poole, et rahu meie maal võiks edasi kesta,talvel rahulikult lumi sadada ja suvel päike paista. Meievabariigi ajalugu on ju tegelikult näidanud, et vahel võibüksnes inimese tarkusest väheks jääda. Egas muidu poleksolnud ju ka okupatsiooniaega, mis meid rõhunud on. Kuidsellest on taas välja tuldud ja juba enam kui 20 aastat taasiseseisvalt elatud. See on põhjus tänuks ja põhjus ka taashead soovid edasiseks kokku koguda.Nii nagu püüame paastuajal enesesse vaatamise läbiparemaks saada, nii püüame ju ka riigina ikka enam jaenam kõike korrastada selliselt, et kõigil, kes Eestimaalelavad, hea oleks. Ja heaolu mõõdupuu ei saa olla majanduslikvõimekus, heaolu ainus mõõdupuu saab olla tegelikultmeie süda, mis kas on või ei ole rahul.Kui me ärkamisajal üheskoos laulsime “eestlane ollaon uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi …”, siis kuhu onsee meie eestlaslik uhkus kadunud, millegipärast on saanudpaljus uhkusest lihtsalt ülbus, me ei märka enam teisiinimesi enda ümber ja vabadustki võtame väga iseenesestmõistetava asjana. Kuid selleks, et kõik hea kestaks, onvaja ikka teatud aegadel ennast parandada, on vaja kogudakokku head soovid. Vaid nii saame üheskoos loota, et meieelu liigub paremuse poole. Ja kindlasti sellise paremusepoole, mis lubab meie südamel rahulik olla ja meie meeltelrõõmu tunda ilusast elust.Mikk LeedjärvEELK Viimsi Jaakobi koguduse vaimulik

22. veebruar 2013 7Püünsi kooli stiilinädal ja vastlapäev11.–15. veebruarini toimusPüünsi koolis stiilinädal.See sõbrapäevapaiku toimuv sündmusköidab nii väiksemaidkui suuremaid püünsilasijuba mitu aastat.Pikka aega enne stiilinädalaalgust ollakse põnevil ja üritatakseõpilasesinduse liikmeiltteada saada, milliste stiilidegaon sellel aastal tegemist, et hakataendale sobivaid kostüümekujundama. Nädala igal päevaltoimuvad ka klassidevahelisedvõistlused, mängud ja ülesannetelahendamised.Selle aasta esmaspäevanestiil oli meelepärasem justnoorematele, sest nende fantaasiateskohtab superkangelasirohkem kui suurematel javanematel. Kuna superkangelaselpeab olema ka teravmõistus, siis võistluse märksõnadeksolid sel päeval kangelastemälu ja meeskonnatöö.Teisipäevale sattus sel aastalvahva vastlapäev. Nädalateise päeva veetsime oma toredatesõpradega Lubja külaseltsist Lubja mäel kelgutades,saanidega sõites, vastlakukleidsüües ja vahvat Black&White’itantsutüdrukute tantsušõudvaadates. Lubja küla seltsigaühine vastlamöll korraldatiPüünsi Kooli õpilastele ja lasteaialastelekolmandat korda. KaKohe läheb sõiduks.Akssessuaaripäev…... oli fantaasiarikas.VIIMSI LAULULAPS 201313. aprillil algusega kell 12 Viimsi Huvikeskuses, Nelgi tee 1Lauluvõistlusel võivad osaleda kõik Viimsi vallas elavad lapsed, olenemata sellest, kus nad õpivad.Eelkooliealiste laste puhul võivad osaleda nii kodused kui ka lasteaialapsed.VANUSERÜHMADLauluvõistlusel arvestatakse lapse vanust seisuga 19.04.2013Vanusegrupid:•3–4aastased •5–6aastased •7–9aastased •10–12aastased •13–15aastased •16–18aastased (ka19, kui õpib veel koolis)Repertuaar:Ette peab valmistama ühe laulu. Laul peab olema lapsele sobiv, arvestades tema vanust ja võimeid.NB! Palun laulu pikkus minutites märkida registreerimisankeeti täpselt!Saade:Laulude saatmisel võib kasutada erinevaid variante• fonogrammid (esitada heliruum enne võistluse algust CD-plaadil)• klaver või mõni teine muusikainstrumentKõik eritingimused tuleb kindlasti teatada korraldajatele aegsasti ette ja arvestada kohapealsete võimalustega.Hindamine:* Lauljaid hindab 3-liikmeline žürii.* Hindamisele lähevad:• musikaalsus (intonatsioon); • selge diktsioon; • elementaarne laulutehnika (fraasitunnetus, hingamine);• individuaalsed hääle omadused (tämber, ulatus); • terviklik interpretatsioon (dünaamika,saatja ja laulja koostöö, laulu sõnumi edastamine kuulajatele, emotsionaalsus)* Igas vanuserühmas hinnatakse tüdrukuid ja poisse eraldi* Igast vanuserühmast valitakse punktisumma alusel välja kolm lauljat, kes lähevad Viimsi valdaesindama lauluvõistlusele “Harjumaa Laululaps 2013”, mis toimub reedel, 26. aprillil ja laupäeval,27. aprillil 2013 Kiilis.Žürii otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu!VIIMANE REGISTREERUMISE PÄEV – 5. APRILL 2013!Ankeedi leiate www.huvikeskus.eeTäidetud ankeet toimetada e-posti või posti teelhiljemalt 5. aprilliks 2013 kella 12ks Viimsi Huvikeskusesse aadressil Nelgi tee 1, 74001 Viimsi vald,Harjumaa või e-postile itariina@huvikeskus.eeJÕUDU JA JULGET OSAVÕTTU OODATES!Tõeline vastlasõit käib reega.tänavu võis laste suust kuuldaainult kiidusõnu. Aitäh LubjaKüla seltsile meie mäele sõidutamiseja vahva meelelahutamiseeest.Kolmapäeval äratasid koolistähelepanu mitmesugusedaksessuaarid – keed, käevõrud,prillid, kotid jne. Aksessuaaripäevaülesanne oli kujundadataaskasutatavatest materjalidestklassiõele ja klassivennaleuued kostüümid. Õpilastefantaasial polnud piire, valmisidülivahvad kostüümid, midakoolikaaslastele ja õpetajatelemoešõul esitleti.Looduse Omnibuss, EestiLooduskaitse Selts ja EestiEnergia kutsuvad kõikiloodusfotohuvilisi osalemakonkursil “Looduse AastaFoto 2013“.Eesti suurimale loodusfotovõistluselesaab võistlustöidesitada 4. märtsini. Auhinnasaajadkuulutatakse välja 27.aprillil 2013 Estonia Kontserdisaalis.“Juba 12 aastat on olnudhea tunne vaadata auhinnagalalsadu ja sadu kauneid pilteilusa muusika saatel ning jagadatunnustust mitmetele tublidelefotograafidele,“ räägibkonkursi korraldaja, LooduseOmnibussi eestvedaja JaanRiis. “Suur väärtus on järjepidevusja võimalus võrreldaigat uut aastat varasematega.Oluline on ka see, et konkursilosalevad koos nii harrastajadkui ka professionaalid, täiskasvanutekõrval noored ja lapsed.Usume, et ka tänavu näemehulgaliselt toredaid ja vägahäid pilte,“ lisab Riis.Looduse Aasta Foto auhinnafondon 10 000 eurot.Peaauhinnaks on seekord reisHiinasse.Lastearvestuses (kuni13aastased) ja noortearvestuses(kuni 19aastased) saabosaleda kolmes võistluskate-Neljapäevane stiil oli pühendatudkaunile talvele ja tervislikeleeluviisidele. Püünsikooli suusabaasis oli sel päevaltantsupidu nimega retrosport.Värvid, säärised ja peapaeladolid in. Ka päevaülesanne oliseotud liikumise ja kiirusega.Reede sai õpilaste lemmikpäevatiitli. Sel päeval vahetatikohad – poistest said tüdrukudja tüdrukutest poisid. Vanemadklassid tõmbasid päevaülesandeloosiga, kus oli ette valmistadatantsunumber – lambada,macarena, Argentina tango,gangnam stiil, waka-waka jne,noorematel oli gangnam stiilivõistutantsimine.Kogu nädala käis klassidevahelinepunktikogumine.Punkte sai koguda nii kostüümidekui ka tegevustest osavõtueest. Kõik klassid olid väga,väga tublid ja tegevustes osaletiusinalt. Tänu kõigile vahvateleõpilastele ja õpetajatelestiilinädala kordamineku eest!Selleaastased parimad punktikogujadolid 5. ja 9. klass.Järgmise aastal on kindlastiveel lahedamad stiilid ja veelstiilsemad tegevused.Püünsi kool“Looduse Aasta Foto 2013”ootab osalemaInimene ja loodus I koht: –Hanno Zingel“Suur Hunt“ saajad:• 2006 – Jaak Põder• 2007 – Anton Novožilov• 2008 – Ants Tammik(peaauhinna võitis noortearvestusetöö)• 2009 – Jarek Jõepera• 2010 – Mats Kangur• 2011 – Sven Zacek• 2012 – Argo Argelgoorias: looduspildid, loomapildid,inimene ja loodus.Üldarvestuses, kus osalejatevanus ei ole piiratud, on avatudkaheksa võistluskategooriat:loomad oma keskkonnasja loomaportreed, loomad tegutsemas,maastikupildid, taimedja seened, inimene ja loodus,vormimängud looduses,mustvalge looduspilt, maailmaloodus.Fotosid hindab tunnustatudfotograafidest, kunstnikestja loodusetundjatest koosnevžürii Rein Marani juhtimisel.Iga kategooria võitja saab keraamikAnne Türni loodudskulptuuri “Tantsiv hunt”omanikuks. Alates aastast2006 valitakse kõikide vanuserühmadekõikide kategooriatevõitjate seast välja aastaloodusfotograaf, keda tunnustatakse“Suure Hundi” tiitliga.Võistlustööde üleslaadiminetoimub ning eeskirjadegasaab tutvuda: laf2013.looduseomnibuss.ee.Looduse Aasta Foto toimubtänavu juba 13. korda.Läbi aegade on konkursil auhinnatudtööd ilmunud LoodusfotoAastaraamatute kaantevahel. Möödunud aastal osalesLooduse Aasta Fotol 1400autorit, kes saatsid võistlustullerohkem kui 10 600 fotot.Looduse Aasta Foto 2013toetajad on Eesti Energia, AlbionReisid, Canon, Epson,Fotoluks, Overall, Kunda NordicTsement jt, samuti EestiKultuurkapital ja KeskkonnainvesteeringuteKeskus.Looduse Omnibuss

Randvere kooli lehtE R I L E H T 22. veebruar 2013Moodne ja omanäoline Randvere kool, mis avab uksed 2013. aasta sügisel.Tere tulemast Randvere koolipere liikmeks!Jan TreiabivallavanemHea lapsevanem!Hoiad enda käes Randverekoolile pühendatudViimsi Teataja erilehte.Käesoleva aasta sügiselsaab Viimsi valla koolivõrkjuurde uue, lapsesõbraliku,turvalise,moodsa, omanäolise jakaasaegse õppehooneRandvere külas.Käesoleva erilehe üllitaminekannab endas kogukonna ja vallalastevanemate teadvustamiseeesmärki. Nendel leheveergudeltutvustame avatava Randverekooli sise- ja hingeelu, räägimeRandvere õppehoone eripärastja võimalustest, huvitegevusest,vaba aja sisustamisest ja sportimisvõimalustest.Randvere kool on ViimsiKooli õppehoone sarnaselt Karulaugukooliga. Viimsi Koolivisioon, missioon ja põhiväärtusedon ühesugused kõikidesõppehoonetes. Koolidel onühine õppe- ja arengukava ning1.-6. klassini kannavad õpilasedühtset koolivormi. Randverekoolil saab olema oma tegevjuht.Miks rajatakse kooljust Randvere külla?Täna asuvad valla koolidHaabneeme keskuses (ViimsiKool koos Karulaugu õppe-hoonega), Püünsi külas ningPrangli saarel. Kooli rajamineRandvere külla tasakaalustabgeograafiliselt tänast vallakoolivõrku ning toob turvaliseja kodulähedase kooli lähemaleka valla idaranniku küladelastele ja peredele.Milline saab olemaRandvere kool?Randvere õppehoone on projekteeritudlapsesõbraliku ningühtlasi funktsionaalse ja praktilisena.Kool saab olema kolmeRandvere kooli uus õppehooneRandvere õppehooneon projekteeritudlapsesõbraliku, turvalise,moodsa, omanäolise jakaasaegsena.Spordikeskuses ontäismõõtmetega võimlakooli sporditundide jahuvitegevuse läbiviimiseks.Väljaspool kooliaegasaavad spordikompleksikasutada spordiklubid jakohalik kogukond.paralleeliga 1-6klassiline 432õpilasele mõeldud I-II kooliastmelpõhinev õppeasutus.Koolihoone on kahekorruselinening suure ja erinevaid võimalusipakkuva spordisaaliga –õppehoone netopind on kokku5772,8 m². Spordikomplekson planeeritud pallimängudekssobiva võimlaga, mida saavadväljaspool kooliaega kasutadaka spordiklubid ning kohalikkogukond.Hoone õppeplokid on jaotatuderaldi pesadena hoonePesasid ühendab 1. korrusel asuv ja kohapealtoitu valmistav söökla. 2. korrusel on Viimsiavaliku raamatukogu filiaal, mida saavadkasutada ka kõik külaelanikud.Igas kagupoolses tiivas on kahel korrusel klassiastme pesad, mis moodustavadomaette kogumi ühe klassi kõigi paralleelide koduklassidest, abi- ja olmeruumidest.See tähendab, et igasse pessa kuulub 3 koduklassi, garderoob, rühmaruum,õpetajate tööruum ja tualettruumid. Eraldatus avalikest ruumidest lubabõpilastel omaette tegutseda ja kasutada pesade ees olevat hubast sisehoovi.kolmele teljele, mida läbibsiduv koridor. Õppeplokkidevahelised alad on lahendatudkooli üldaladena nagu näitekssöökla, raamatukogu ja aula.Spordisaal on projekteeritudsuurema mahuna ühele kolmestteljest ning klassid jaotatudastmete kaupa pesadesse(klassiastme kaupa kolmparalleeli ühes pesas). Pesasuuruseks on planeeritud ca350 m². Pesades on kolm klassiruumi,garderoob, ühisruumühisõppeks või vahetundideks1. korruse puidu- ja metallitöökoja ning käsitööja kodunduse klassid on sisustatud vastavalt uueõppekava nõuetele. 2. korrusel asuvad arvuti-,muusika- ja kunstiklass.Erivajadustega lastel onoma väike pesa, milleteisel korrusel paiknebtugikeskus ja asuvadadministratsiooniruumid.Läbi kahe korruse ulatuv aula mahutab suurehulga pealtvaatajaid ning on kesksekskohaks pidulikele kooli üritustele ja muudeleavalikele sündmustele.ning tualetid. Igal pesal onoma sisehoov, kus on võimalikviia läbi õuesõpet.Koolihoone siseruumis onrõhutatud nö pesa loogikat,mis kandub koolimaja eri osadesse.Pesad on kujundatuderineva graafikaga – andes igalepesale nii oma individuaalsuse.Graafika on kujundatudmängulises ja naivistlikus käekirjas,kaasates õpilasi lõbusatessetegevustesse. Väikestestpesadest kasvavad välja suuredpesad, mis seovad pesakondlapsedüheks.Maastikukujunduse üldkontseptsioonon maastikku vajutatudvormid-heinavaalud ningmaakooli idee – palju õueala, kuslapsed saavad mängida. Hooneümbruse rajad ja platsid planeeritaksekatta asfaldiga, mujal sõelmetega.Läbivaks kujundusvormikson ring/silinder – erinevadiameetri ja kõrgusega silindridannavad mustri ning täidavadistmete funktsioone. Asfaldistpindadele joonistatakse värvilistejoonte ja sümbolitega mängud.Mis saab õpilastestpärast Randvere koolilõpetamist?Randvere kooli laste õpiteejätkub Viimsi Kooli õppehoones,kus omandatakse 7.-12.klassi haridus. Täpselt samamoodi,nagu see täna toimubKarulaugu õppehoones.Kes on oodatud Randvereõppehoonesseõppima?Randvere kool on ennekõikeelukohajärgseks kooliks õpilastele,kes elavad Leppneemes,Tammneemes, Randveres, Metsakastis,Muugal, Laiakülas jaÄigrumäe külas, kuid kooli onoodatud lapsed ka teistest Viimsiküladest ja alevikest.Ootame kõiki lapsevanemaidoma lapsi registreerimaRandvere kooli. Ka neid, kesõpivad täna Karulaugu õppehoones1.-5. klassides. Turvalineja kodulähedane kool on lisaväärtusmeie perekondadele.Kohtumisteni peatselt avatavasRandvere koolis!

12 Randvere kooli leht22. veebruar 2013Haridusliku erivajadusega (HEV)lapsed Viimsi KoolisTänane haridusseadusloob võimalused kaasatalapsed, kellel on hariduslikerivajadus (HEV)kodukoha lähedasse koolija klassi.2005. aastal loodud ViimsiKooli tugikeskus on andnudsuurepärase võimaluse HEVlastegarohkem tegeleda ningkaasata neid erineval moel õppetöösse.Algusaegadel töötastugikeskuses kolm spetsialisti– logopeed, psühholoog jasotsiaalpedagoog. Tänasekson tugikeskuse personal laienenudning praegu on keskusemeeskonnas kaks logopeedi,viis eripedagoogi, kaks psühholoogi,kolm sotsiaalpedagoogi,kooliõde, noortejuht jaabiõpetaja.Viimsi Koolis on käesolevalõppeaastal viis väikeklassi(1., 2., 3., 5., 8. klass) ning üksindividuaalsele õppele suunatudõpilasega õppe klass (3.klass). Igapäevane õppekorraldusnäeb välja nii, et õpilasedõpivad põhiaineid omaette väikesesgrupis, kuid kõik oskusainedon koos suure klassiga jaRandvere koolis on eriti lapsesõbralikud õppe- ja arengutingimused loodud erivajadustega lastele.ka muudel üritustel osaletakseteiste õpilastega koos. Samasüsteem hakkab toimima kasiis, kui Viimsi Kool saab juurdeveel ühe õppehoone. 2013.aasta sügisel avatavas Randverekoolis on eraldi tiib HEVõpilastele,kus neile on loodudigati vajalikud tingimused niifüüsiliselt kui ka erivahenditeosas ning kus nendega tegelevadvastava eriala spetsialis-tid. Viimsi Koolil saab olemakoostöölepe ka Viimsi Haiglaja erahaiglaga Fertilitas, et lapsedsaaksid vajadusel kohapealkätte soovitud rehabilitatsiooniteenuse.Väikeklassid ja tugiteenusedjäävad endiselt alles kaViimsi Kooli suurde õppehoonesseja Karulaugu majja. Igakooli spetsialistide arv ja eripärasõltub just koolis õppivatelaste arvust.Senine kogemus on näidanud,et igaüks meist võib mingilhetkel abi ja toetust vajadaning seetõttu on tugimeeskonnaolemasolu igas koolis vägaViimsi Kooli tugispetsialistide võrgustikVIIMSI KOOLISUUR MAJAtHEV-koordinaatorLogopeedEripedagoogidPsühholoogSotsiaalpedagoogNoortejuhtKooliõdeVIIMSI KOOLIKARULAUGUHOONEtLogopeedEripedagoogSotsiaalpedagoogKooliõdeoluline, et märkamine ja toetustegevusoleksid võimalikultlähedal. Mul on siiralt heameel, et Viimsi Kooli õpilased,õpetajad ja lapsevanemad onolnud avatud ja toetavad erinevatevajadustega õpilasteosas ja usun, et nii on see kaedaspidi.Lemme RandmaViimsi Kooli tugikeskuse juhatajaVIIMSI KOOLIRANDVEREHOONEtLogopeedEripedagoogidPsühholoogKooli arstNoortejuhtBussiliinideletuleb muudatusiRandvere kooli avamisega seoses vaadatakse üleja uuendatakse ka senist piirkonna transpordivõrku.Kommunaalametil ja Harjumaa Ühistranspordikeskuselon kavas vaadata üle Viimsi valla liinivõrk seoses avatavaRandvere kooliga. Selles osas on alustatud eeltöödega.Hetkel saab öelda niipalju, et ümber vaadatakse kindlastiV2 ajad ja täiendusi saab ka liin V4. On ka võimalus,et Randvere kooli piirkonda tekib uus liin, mis ühendabendas Laiaküla, Muuga küla, Randvere ja Metsakasti piirkonnadnii Randvere kooli kui ka Viimsi keskusega.Seoses ühistranspordiga saavad uued asukohad ka Kirikaiabussipeatused Schüdlöffeli tee otsas. Peatusi tõstetakseringi ja rajatakse jalgteed ning teeületuskohad.Alar Mikkommunaalameti juhatajaKuidas toimubregistreerimineRandvere kooli?Taotluse I klassi astumiseks saab esitada 1.–31.märtsini elektrooniliselt Viimsi valla kodulehel.Vallavalitsus moodustab komisjoni, kes määrab õpilaseleelukohajärgse kooli. Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusametteavitab lapsevanemat kirjalikult komisjoni otsusestelukohajärgse kooli määramise kohta 30. aprilliks.Avaldusi Randvere kooli 2.–5. klassi saab esitada 1.–31.märtsini 2013 Viimsi Kooli kantseleis (Randvere tee 8).Küsimustele vastavad: Viimsi Kooli direktor KarmenPaul, karmen.paul@viimsi.edu.ee, Viimsi valla noorsoojaharidusameti juhataja Kadi Bruus, kadi@viimsivv.ee,Viimsi valla noorsoo- ja haridustöö koordinaator KatrinMarkii, markii@viimsivv.eeKool, mida on oodatud kauaRandveres on kooliharidustjagatud juba 1864.aastast, mil Paul Loppenowerajas Randverrekooli, mis asus sel ajalRandvere kirikumajas.Seega ulatub Randverehariduselu algus juba 148aasta taha.Asutamisaasta sügisest oliRandvere kooli piirkonnaksMuuga, Aiaotsa, Randvere,Metsakasti, Tammneeme jaLeppneeme. Õppetöö kestis 1.novembrist 1. aprillini. Koolipidid lapsed õppima asuma alates10. eluaastast. 1864.–1883.aastatel töötasid Randvere koolisKarl Reinvald, Hans Hermakülaja Mihkel Kaares. Needon märked Randevere esimesekooli ajaloost.See järjepidevus katkes1971. aastal, kui kool suleti.Kogu oma tegevuse ajal onRandvere kool toiminud erinevateskohtades. Inimesed, kessoovisid kooliharidust jagada,olid aga visad ja tegutsesidalati parimas usus, et ükskordläheb kindlasti paremaks.Esimese Randvere kooliasutamisest on möödas 148aastat ning 41 aastat ei oleViimsi poolsaare idaosas kooliolnud. Täna võib juba kindlaltöelda, et peatselt ärkab elluuus Randvere kool. Rajataksekool, mida on oodatud aastaidja mille projekteerimisse ningparimate lahenduste leidmisseon spetsialistid panustanudRandvere külla kooli rajamine tasakaalustab geograafiliselt valla koolivõrku ning toob turvalise jakodulähedase kooli lähemale valla idaranniku külade peredele.palju aega ja oma parimaidmõtteid.Peatselt on valmimas kaViimsi hariduse arengukava,mille üks osa on koolivõrgustikuareng. Randvere kool onselge näide, et Viimsis peetakseoluliseks tasakaalustatudarengut ja kodulähedast kooli.Kooli rajamine ei ole üksnesmaja ehitamine. See loobmeile kõigile paremaid võimalusihariduse, kultuuri, spordija terve kogukonna arenguks.Kõik head mõtted, mis sellekooli rajamisega mõeldud on,tuleb nüüd teoks teha. Valmivharidustempel toob kindlastika palju häid mõtteid juurde.Keegi ei tohiks kahelda, etsellest koolist saab meie kõigijaoks üks paremaid alghariduskeskusija üks parima energeetikagahooneid Eestis.Kutsun üles kõiki Randverekooli lähikülades elavaidperesid mõtlema meie uuekooli peale. Soovin siiralt, etsee kool ühendaks meie väikeseidkogukondi veelgi rohkem.Ootame kõiki Randvere jalähikülade lapsi registreerimameie uude kooli.Priit Robasvallavolikogu esimeesRandvere külavanem

18 22. veebruar 2013• Peetri Pizza Viimsis pakub tööd pitsameistrile,kes oma oskusliku teenindusega leiab tee kliendisüdameni. Hindame kõrgelt töötahet ja positiivsustning head suhtlemisoskust. Pakume ka väljaõpettõeliste pitsameistrite käe all. Oled oodatudkandideerima, saates oma CV aadressile sirli@tehnovorm.ee.Info 5663 5651. Sirli.• Viimsi tootmisettevõte ZIRCON otsib sööklassekokka. CV koos sooviavaldusega palume saata:personal@zircon.ee, lisainfo tel 620 5900.• Pakun hea hinnaga IT teenuseid Viimsis ningselle lähedal. Arvuti puhastamine viirustest japahavarast, tarkvara installeerimine/uuendamine,tolmu eemaldamine, riistvaraga seotud tööd,arvutite paigaldus/seadistus, ruuterite seadistamine,printerite/skännerite hooldus/paigaldusarvutisse jpm. Pakun ka arvutialast algkoolitustigas vanuses inimestele. Võta minuga ühendustnumbril 5822 4987 või kirjuta viimsiIT@gmail.com• Õunapuude ja hekkide lõikus kõikjal Eestis.Soovi korral ka okste äravedu. AiandusagronoomJaak Tomson. Tel 5556 3639.• Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puuderaiet ja puude hoolduslõikust. Puude tervislikuseisundi hindamine ja konsultatsioon on tasuta.Soodsad hinnad. Tel 522 0321, info@arbormen.ee,www.arbormen.ee.ERAKUULUTUSED• Professionaalne massaaž. Hind alates 20 €/1 h.Viimsis, Sõpruse tee 9 (hotell Athena 0-korrusel).Info ja broneerimine tel 5558 7538.• Müüa kuivad küttepuud 40 l võrkkotis: lepp 30cm 2.2 €, kask 30 cm 2.6 €. Alates 50 kotist ontransport Kiili, Raeja Viimsi valda tasuta.Tellimine tel 5198 9070, info@unitedexpo.ee,www.unitedexpo.ee• Plaatimis-, krohvimis-, remondi- jm ehitustööd.Saunade ehitus. Tel 511 0992.• Tasuta äravedu – mööbel, kodutehnika, riidedjm, mis on korralikud ja kasutuskõlbulikud, kuidteie kodus enam kasutust ei leia. Edendame keskkonnasäästlikkutarbimist, toimetame teie asjaduutele õnnelikele omanikele. Tel 5322 6290.• Otsin toredat lapsehoidjat oma 1,9aastaselepojale kümneks päevaks kuus. Info tel 5691 9530,Sirly.• Harjumaa kandlemeister müüb väikekandleid.Meisterdan ka vastavalt soovile. Kui ei oska mängida,siis õpetan. Võta ühendust: virbel@virbel.euIgasse kodusse kannel!• Lumetõrje katustelt ja jääpurikate eemaldamine.Ohtlike puude/okste lõikus. Koristustööd. Tel 56388994. Vt ka: puhastused – kpe.eePüünsi Kool otsib alates 01.03.2013oma tegusasse kollektiivikoristajat (1,0 ak).Info ja kandideeriminee-posti aadressil jekaterina@pyynsi.edu.eevõi telefonil +372 6066 919.AvatudõmblussalongHeki tee 6-61tel: 529 8020tel: 609 1490- õmblusteenused- parandustööd.Poes“Riietering”Viimsi Comarketis,II korrusel.Ainult meilt laias valikusja soodsa hinnagamadratseid ja voodipesu.Veel hea hinnaga UUEDnaiste- ja lasteriideid,jalatseid, ehteid – USA-st.Iga nädal uued üllatusedJRANNAPERE PANSIONAATKesk tee 1, Haabneeme, Viimsi vald- eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.- majutamine ühe- ja kahekohalistes tubades.Müüa sülearvutiHP Pavilion dv6 3020sy.Kasutanud olen umbespoolteist aastat.Arvuti on kiire ja heaskorras.Asub Tallinnas, võimalikka Viimsist kätte saada.OS: Windows 7 HomePremium 64bitHinnaks 435 euri.Tel 58 558 279.MTÜ Isemoodi Isetegijate Sõpruskond kutsubInfo telefonil 606 4081www.rannapere.eeMärtsi koolivaheajaLOOVUSLAAGRISSE!Inglise keele eratunnidKalamajas,15 min jalututadesvanalinnast.Akadeemilise tunnihind 10 €, koossõbraga tulles 15 €.Osutan ka tõlketeenust.Lisainfomob 55 642 979.Päevalaager on esmaspäevast 18.03 reedeni 22.03 kella11.00–14.00Lapsed õpivad iga päev mõne uue oskuse ja valmivad põnevadesemed.Igal laagripäeval on oma teema• Pakun veoteenust isotermilise kaubikuga CitroenJumper L3H.2. Kaubaruumi maht 13 m 3 , pikkus3,3 m. Külmik jahutab ja külmetab FRC -20 C. Hindkokkuleppel. Tel 5621 7639.• Viimsi Vabakogudus (Rohuneeme tee 40, Haabneeme)soovib leida vabatahtliku klaverisaatjatpühapäevastele jumalateenistustele (algusegakell 11). Lisainformatsioon tel 502 3788 või email:saro@ekklesia.ee.• Müüa Belgia mustast marmorist korpusegakaminakell (54x11x30, 18 kg). Kahenädalase üleskeeramisvedrugatöökorras ajanäitaja teatabhelisevate löökidega täis- ja pooltunde. Kellavalmistaja Samuel Marti tegutses 19. sajandilõpus Pariisis. Samasugune kaminakell sai 1867. a.Pariisi maailmanäitusel pronksmedali. Sellise kellatellis endale ka Suurbritannia ja Iirimaa kuningannaVictoria. 1867–1889. a. valmistas kellameister(firma märk kella tagaküljel) veel mõnedtaolised kellad. Ajanäitaja pikale minevikule viitabnumbrilaual olev number neli – III. Soovhind 3000 €.Kontakt tel 5667 6526.• Müüa lõhutud kuivad küttepuud (lahtiselt jakottides) koos kohaletoomisega. Tel 5648 4838,e-post: lehtpuukyte@gmail.com• Müüa kandiline puitbrikett al 150 eur/alus,kütteklots, pellet. Tel 5902 3485.• Arvutite hooldus ja remont. Arvutipank OÜ,Kaluri tee 5 I k, tel 609 6166, 507 4222,info@arvutipank.ee• Avatud lastekaupade komisjonikauplus Kaluritee 5 I k, tel 5855 7003.• Liidame kinnistul asuvad torustikud ÜVK-süsteemiga.Lisaks liiva, killustiku ja haljastusmullatransport, ekskavaatoriteenused, geodeetilisedmõõtmised ja mahamärkimised ning santehnilisedsisetööd. Tel 5850 4300.• Müüa garaaž Viimsis, Katlamaja tee 4, hind3800 €. Tel 5340 8668.• Ostan Teie vana/uue või seisva auto. Pakkudavõib kõike. Lugupidamisega Mart 5674 0940.• Keeleõpe – inglise, soome, rootsi! Individuaaltundidepaketid: 20 ak t, 30 ak t, 40 ak t/ al 17 €.Proovitund soodushinnaga 2 ak t/ 2 x 16 €. Minigrupikursused (2–3 õpil) 20 ak t, 1 ak/ t hind 9 €,kursuse hind 180 € tunniplaaniga: E 9–10.30rootsi keel algajatele; N 9–10.30 soome keelalgajatele; N 17.30–19 inglise keel algajatele;R 9–10.30 inglise keel kesktasemele. J. Vilmsi 53G, Tallinn, tel +372 553 0122 kajavahi@hot.eewww.kajavahikoolitus.ee• Kollektsionäär ostab münte, märke, medaleid,ordeneid, vanemaid raamatuid ja postkaarte, võibpakkuda ka kommipabereid, õllesilte jms. Küsilisainfot tel 5399 6098, Rene.• Korstnapühkija-pottsepp. Küttekehade remont.info@potipoiss.ee, tel 5807 2581.• Mitmekülgsete kogemustega meister teebplaatimis- ja remonditöid, ehitab saunu, kuure,aedu, paneb sillutist, jne. Küsi julgesti. Tel 53487147, e-mail mauropeduzzi@gmail.com• Korstnapühkija litsenseeritud teenused, küttekolletekontroll, remont ja ehitus. Akti väljastaminekindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686.• Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine.Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www.fassaadimeister.ee,tel 5196 9314.• Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. Kogenudennustajad Eesti vanimal ja parimal ennustusliinil24 h. Hind 1.09 €/min, vaata ka sooduspakkumist:www.ennustus.ee• Viljapuude, hekkide, ilupõõsaste lõikus ningkujundamine. Võsa ja puude raie, järkamine,lõhkumine, okste kärpimine, võra kujundamine.Kõrghaljastuse valikraie, piirdeaedade paigaldus jahooldus. Väiksed remonttööd majapidamises.Tel 5563 7666. www.ifhaljastus.eeESMASPÄEV – keraamikaTEISIPÄEV – lillepottide kaunistamine, taaskasutusideedKOLMAPÄEV – toidupäevNELJAPÄEV – seinakella meisterdamineREEDE – nahast ehete ja mobiilikoti valmistamineKoht: Viimsi HuvikeskusHind: 10€ üks päevKOHTUME LAAGRIS!Rohkem infot :loovustuba@gmail.comAiri 51 27 131 või Eveli 51 04 400www.isemoodiloovustuba.blogspot.comTeadeEelläbirääkimistega pakkumise korras Viimsivallas Prangli saarel kaupluse ruumidekasutusse andmineVallavalitsus annab kümneks aastaks kasutaja(edaspidi Kasutaja) kasutusse Viimsivallas Prangli saarel Prangli kaupluse kinnistul(katastritunnus 89001:002:0068) (edaspidiKinnistu) asuva kaupluse hoone osa (edaspidikaupluse ruumid) ning abihooned. Ruumidekasutusse saamise tingimuseks on kasutajakohustus tagada vastavates ruumides aastaringseltesmatarbekaupade pakkumine Pranglisaare elanikele ja külastajatele (edaspidi Teenus).Vallavalitsus võimaldab Kinnistul asuva hoonekaupluse osa ja abihoonete tasuta kasutamist,annab kaupluse pidamisega seotud teatudtegevuskulude (vesi, kanalisatsioon, elekter jaküte) osaliseks katmiseks toetust kuni 640 eurotkuus, võimaldab Leppneeme – Kelnase laevaliinilkaupluses müüdava kauba üleveo Pranglisaarele ja pandipakendi tagasiveo mandrile tasutakuni kaks korda nädalas. Vajadusel sõlmitaksekaupluse pidajaga üürileping kauplusehoones asuva korteri kasutamise osas kauplusestöötava müüja majutamiseks teenuse osutamiselepingu kehtivuse ajaks.Täpsemalt tingimustega saab tutvuda Viimsivalla koduleheküljel www.viimsivald.ee, lisainformatsioonisaab Kommunaalameti spetsialistIgor Ligemalt tel 606 6834.Pakkuja esitab oma pakkumuse Prangli kauplusepidamiseks hiljemalt 8. märtsiks 2013. a.Pakkumus peab sisaldama:• sooviavaldust kaupluse pidamiseks Pranglisaarel• ülevaadet pakkuja nägemusest kaupluse pidamisekohta, mis peab muuhulgas sisaldama:• ülevaadet kaubavalikust, mida kavatsetaksepakkuda• ülevaadet pakutavatest lisateenustest (nttoitlustus)• investeeringute teostamise kavatsuse korralplaanitavat investeeringute mahtu lepingukehtivuse ajal• varasema kogemuse olemasolul ülevaadetvarasemast kogemusest kaupluse pidamise jatoitlustusteenuse pakkumise valdkonnas• vallavalitsuselt taotletava tegevustoetusemahtu kuus.Osavõtutasu ja tagatisraha ei nõuta.Pakkumus tuleb esitada aadressil:Viimsi Vallavalitsus, Nelgi tee 1, 74001 Viimsi,Harjumaa7.03.2013 kell 9–12 ja kell 14–16 ja 8.03.2013kell 9–10 ruumi 112.Pakkumused avatakse Viimsi vallavalitsuses8.03.2013 kell 10.30.

22. veebruar 2013 19Kvaliteetsedkasutatud riidedInglismaaltNelgi tee 1, vallamaja aiandipoolses tagaküljes.K–R 10.00–18.00, L 10.00–15.0006.12 saabus uut kaupa.KiirtoidukioskELDURBURGERAsume Ravi tee 1(bussi 1A lõpp-peatuse vastas, ViimsiHaigla kõrval)• LUMEKORISTUS KATUSTELT JA HOOVIDEST• BOBCATI RENT• TEEDE JA PLATSIDE EHITUS• ASFALTEERIMINE• ÄÄREKIVIDE JA TÄNAVAKIVIDE PAIGALDUS• HALJASTUSE RAJAMINETEL: 5399 0245INFO@INFRAROAD.EEKODUKORISTUSAlates 28.- eurot kordKONTORIKORISTUSAlates 12.- eurot kordVaata lisaks: www.kuldsedkaed.eeTel: 6611600, 50 29 295 Enn• Burgerid • Friikartulid • Kebabid• Pelmeenid • Tortillad • Nuggetid jpmwww.eldurburger.eetel 537 000 77AS Fertilitas aadressil Kaluri tee 5a, ViimsiKonsultatsioonivõimalusedpolikliinikusRegistratuur Viimsis, tel 6 059 600,6 059 601, 6059 023Günekoloogia-sünnitusabiLastehaigusedNina-kõrva-kurguhaigusedÜldkirurgia-proktoloogiaUroloogiaLaste ortopeediaNeuroloogia*Kardioloogia*PsühhiaatriaTaastusravi*Onkoloogia-mammoloogiaEndokrinoloogiaPlastikakirurgiaNaha- ja suguhaigusedHambaravi**PsühholoogiaLogopeedToitumisspetsialistRasedusaegne jälgimine –ämmaemanda vastuvõtudPerekoolHaiglaravivõimalused(valvetel 6 059 605, 6 059 010)Günekoloogia-sünnitusabi*PlastikakirurgiaSisehaigused*Rehabilitatsiooniteenus***Taastusravi-järelravi*(vesi-, elektri-, liikumis-, muda- ja parafiinravi,füsio- ja tegevusteraapia, logopeed, psühholoog,ravimassaaž paikne külmaravi)Päevakirurgia:Nina-kõrva-kurgukirurgia*OrtopeediaÜldkirurgiaUroloogiaSünnitusabihaiglaga saab tutvuda iga kuuesimesel neljapäeval kl 16Diagnostika:Röntgen- ja ultraheliuuringud (s.h mammograafia),koormus EKG, rütmihäirete javererõhu holter-uuringud, spiromeetria, varanenahakasvajate avastamine e SIA-skoopia,endoskoopilised uuringud, allergoloogilised,laboratoorsed testid jmVaktsineerimine – lapsed ja emakakaelavähivastu* teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis** teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Kaupmehe filiaalis*** teenindatakse sotsiaalkindlustusameti saatekirja aluselPolikliinilised filiaalid Tallinnas:Kaupmehe 4 (6 604 072, 6 463 539) ja Tammsaare tee 47 III korrus (6 646 444)Täiendav info: www.fertilitas.ee