4 <strong>22.</strong> <strong>veebruar</strong> 2013kommunaaluudisedKoos saame elukeskkonda paremaks muutaAlanud aasta on toonudkommunaal<strong>vald</strong>kondapaljugi uut.Ühiskaardist ja selleprobleemidestHea ühistranspordi sõber, vallasiseliinidel sõitmisel kasutaühiskaarti. Kõik soodustused(tasuta sõit või poole hinnagapiletitooted) on vaid isikustatudühiskaardi kasutajatele.Seega peab igal ühistranspordikasutajastõpilasel ja pensionärilolema ühiskaart. Tihtieksitakse just kahe viimaseasjaolu puhul ega peeta ühiskaardisoetamist vajalikuks.Ühiskaarte saab <strong>Viimsi</strong> vallasosta Eesti Posti kontorist javallamaja infosaalist. Lisakson Selver, Prisma, Stockmann,R-kiosk jm müügikohad.Bussi sisenedes palumeaegsasti võtta ühiskaardi välja,et see kassaseadme kohalt läbitõmmata.Viimasel kuul esines ühiskaardikasutamisel mõningaidtehnilisi probleeme kolmesoodustatute <strong>vald</strong>konnaga:paljulapseliste soodustus, pensionärisoodustus ja õpilastesoodustus. Selles küsimuseson vallavalitsus ja Harju ÜTKpöördunud süsteemi arendajapoole, kes on need süsteemivead lubanud kõr<strong>vald</strong>ada. Hetkelon küsimusega mõned nädaladtegeletud ja paljulapselistesõidusoodustusega peakssüsteem nüüdsest töötama,esineb veel kohati probleemekoolilaste ja pensionäride soodustoodetega,mis ka enamuseson kõr<strong>vald</strong>atud.Hea on, kui teavitate igasuguesinenud probleemidestSelline lagastamine on täiesti kuritahtlik ning toob kaasa kopsaka trahvi. Fotod Mart KrautPrügi bussipeatuses.Harju ÜTK-d e-postile raido@harjuytk.ee (lisades ühiskaardinumbri, kasutaja nime, kellaaja,bussiliini ja sündmuse kirjelduse).Nii saame süsteemivigadele jälile ja süsteemi vigadetatööle. Iga uue süsteemikasutuselevõtul ilmneb tehnilisiprobleeme, nii ka ühiskaardiga.Mure on veel kommunikatsioonissotsiaalkindlustusametiandmebaasiga. Probleemseisneb selles, et automaatsedsoodustused antakse sotsiaalkindlustusametiinfosüsteemistsaadavate päringu tulemustepõhjal, aga puuetega laste ning16aastaste ja vanemate sügavapuudega isikute kohta sealtÜhendatud piletite päringutelevastuseid ei anta. Seega ei saapiletisüsteemis anda automaatselttasuta sõiduõigust. Sellesosas on vajalik pöörduda soodustusekaardile kandmisekskas MTÜ Harju Ühistranspordikeskusevõi <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsusepoole. Harju ÜTK-le onvaja eeltoodud soodustuse tegemiseksesitada vabas vormisa<strong>vald</strong>us ja soodustust tõendavadokumendi koopia, mille saabesitada elektrooniliselt e-postileraido@harjuytk.ee.Ühtlasi anname teada, kuikellelgi soodustusõigusegareisijal on võetud süsteemirikke tõttu täispileti hind, siispalume pöörduda Harju ÜTKpoole, kes selle enamvõetudsumma peab hüvitama. Vallakodulehel on ka selle tarvistoodud a<strong>vald</strong>use vorm rubriigisBlanketid > Ühistransport.Bussipeatuste talihooldestAlates 2013. a jaanuarist teostabvalla bussipeatuste talihooletAS Kemmerling. Vallavalitsuskorraldas aasta lõpushanke, millega otsiti bussipeatustetalihoolde teostajat (lumekoristus, libedusetõrje) valla96 bussipeatusele. Hanke võitisAS Kemmerling, kes määratibussipeatuste hooldajaksajavahemikul 2013 jaanuarmärtsja 2013 detsember-2014märts. Bussipeatuste talihooldeküsimustes pöörduda infotelefonile1929.Bussipeatuste taskute hoolet(koht, kuhu buss sõidab)teostab teehooldaja. RiigimaanteedelOÜ Üle ja valla teedelTeede REV-2 AS.Valla abitelefon 14455<strong>Viimsi</strong>s töötab valla infotelefonjuba aastaid, soovitamevalla elanikel seda julgemaltkasutada. Sealt on võimalikküsida infot ühistranspordi,teede, tänavavalgustuse jm<strong>Viimsi</strong>t puudutavate teemadekohta. Samuti on võimalik sinnaedastada oma muresid – ntkustunud tänavavalgusti kohtavõi märgatud prahihunnikukohta. Alati pole ju arvutitkaasas, et e-kiri saata, küll agaon enamusel taskus mobiiltelefon,millega saab koheseltühendust võtta ja teate abitelefonilejätta. Valla infotelefontöötab iga päev ja nii saab kapuhkepäeviti murest teadaanda.Prügi bussipeatustesja teedelViimasel poolaastal on hakanudsagenema prügi vedamineavalikku ruumi. Nii näitekstuuakse oma kodune prügibussipeatuste prügikasti võijäetakse lihtsalt kotiga paviljoninurka vedelema. Üks meeson eriti leidlik ja veab omakodunt tuhka 1A peatuse prügikasti.Mõni viskab hunnikurehve või diivani autokärusseja sõidab metsa. Kes on eritimugav, see peatab pakendikonteineriääres auto ja loobiboma olmeprügi lihtsalt sinnamaha.Kahjuks on eelpool kirjeldatumuutunud üsna sagedasekskäitumiseks. Kõigil peaksolema prügiveo leping ninglisaks saab jäätmejaama (asubPringi külas, Vanapere põikteel) tasuta ära anda rehve jamuid jäätmeid. Samuti on meilvalla territooriumil pakendikonteinerid.Siiski suudetaksevaatamata sellele avalikkuruumi alatasa prahti vedada.Siit ka valvsatele vallakodanikelepalve. Palun pange kirjaauto number või tehke pilti,kui näete kedagi bussipeatusesseprahti või tuhka toomas,pakendikonteinerisse olmeprügiviskamas või konteineriümber prahti panemas võihoopiski autot metsa sõitmas.Vallavalitsus on tänulik igasuguseabi eest antud küsimuses.Kommunaalamet on tuvastanudüsna tihti avaliku prügiseast kas kviitungite, arvete,kirjade, dokumentide vmspõhjal isiku, kelle prahiga ontegemist. Seejärel suunatakseküsimus järelevalvele, kesvastavatele isikutele trahvivormistab. Et asjaga veelgiagressiivsemalt tegeleda, onvajalik lisainfo kõikidelt, kessatuvad nägema avaliku ruumiprügistamist. Vaid koos saameoma elukeskkonda paremaksmuuta.Alar Mikkommunaalameti juhataja“<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus on vastu võtnud Tammneemeküla, kinnistu Vana-Lutika detailplaneeringualgatamise korralduse (planeeritavaala suurus on ca 1 ha ja asub Tammneeme teeääres ning piirneb Lõuna-Lutika, Tammneemetee 48, 50, 54, 56, Lutika VII, VIII ja Taga-Lutikakinnistutega, planeeringu eesmärk on üheüksikelamu ja abihoone ehitamine ning kinnistujagamine kaheks – üheks elamukrundiks jaüheks loodusliku haljasmaa sihtotstarbega katastriüksuseks,lisaks servituudialade määramineplaneeritavale juurdepääsule);<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevaddetailplaneeringute kehtestamisekorraldused:1. Pringi küla, Rohuneeme tee 83 (detailplaneeringugajagatakse kinnistu ja moodustataksekaks elamumaa sihtotstarbega krunti ningmääratakse ehitusõigus kahe üksikelamu ja kaheabihoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatudehitusalune pindala on 250 m 2 , üksikelamukõrgus on 8,5 meetrit, abihoonel 5,0 meetrit);2. Lõunaküla/Storbyn, Männiku tee 15a jaMänniku tee 16 (detailplaneeringuga moodustatakse4 elamumaa sihtotstarbega kruntija määratakse ehitusõigus suvemajade ehitamiseks.Planeeritavate elamukruntide suurimlubatud ehitusalune pindala on 200 m 2 , suvemajasuurim lubatud kõrgus on 7,0 meetrit jaabihoonel 4,0 meetrit);4.03.–31.03.2013 tööpäevadel kell 8.30-17 (esmaspäeviti kella 18ni ja reedeti kella16ni) on <strong>Viimsi</strong> vallamajas (Nelgi tee 1)avalikul väljapanekul Leppneeme küla, Lännemäetee 27/Lännemäe, Lännemäe tee 24/Kivineeme I, Kivineeme II, Neeme, Lännemäetee 22/Mäe, Mäe 1 ja Mäe 2 detailplaneering.Planeeritava ala suurus on ca 7,5 ha ja asubLännemäe lahe ääres ning piirneb Lännemäe tee21, Vana-Niidi, Gustavi 1, 2, Lännemäe tee 29,Uus-Lännemetsa ja <strong>Viimsi</strong> metskond 79 kinnistutega.Planeeritav hoonestamisele kuuluv ala asubrannaäärsel maastikul, endisele kalurikülale iseloomulikuhoonestusega alal tiheasustuses. 7,5ha suurusele planeeringualale moodustataksekokku üheksa üksikelamukrunti, mis moodustabplaneeritavast alast 27%, ülejäänud ala jagunebrohevõrgustiku puhveralasse jäävaks maatulundusmaaks(61%), ranna-äärseks üldmaaks(7,8%) ja liiklusmaaks (4,2%). Planeeringualalnäidatud üheksast üksikelamust kolm on olemasolevad,kuus planeeritavad, elamute suurimlubatud ehitusalune pindala on vahemikus 200-400 m 2 ning kõrgus 7,5 meetrit. Abihooneid võibplaneeringualal olla kokku kakskümmend kaheksa,kümme neist on olemasolevad. Abihoonetesuurim lubatud kõrgus on 4,5 meetrit.Lisaks vallamajale on detailplaneeringuga võimaliktutvuda ka valla veebilehel: www.viimsi<strong>vald</strong>.ee.<strong>Viimsi</strong> Vallavalitsus võõrandab avalikul kirjalikulenampakkumisel mootorratta HondaXR 125L.Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjalikuenampakkumise <strong>Viimsi</strong> valla vara registris olevamootorratta Honda XR 125L (esmane registreerimine10.05.2005) võõrandamiseks. Mootorrattaläbisõit on 2 821 km, mootori töömaht 124cm 3 , registrimass 288 kg, pikkus 2,105 m ja laius0,815 m. Võõrandamise alghind on 950 (üheksasadaviiskümmend) eurot.Pakkumise tagatisraha 95 (üheksakümmendviis) eurot kanda <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsusearveldusarvele 221010936477 Swedbank, selgituseksmärkida “Honda XR 125L tagatisraha“.Pakkumine esitada kirjalikult ja kinnises ümbrikus,millele on märgitud “HONDA XR 125L“ koosmärkega “Mitte avada enne 11.03.2013 kell14.15“ aadressil <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>, <strong>Viimsi</strong> alevik, Nelgitee 1, <strong>Viimsi</strong> vallamaja, I korrus, ruum 111.Pakkumine peab sisaldama:- pakutav hind (sõnade ja numbritega);- täielikud andmed pakkuja kohta (füüsiliseisiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg,elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi,registrikood ja asukoht), kontaktisiku sidevahendinumber ja e-posti aadress;- füüsilise isiku puhul koopia isikuttõendavastdokumendist, juriidilise isiku puhul kandeotsuseja registriosa kehtivad koopiad;- nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumiselkehtestatud tingimustel;- maksuameti tõend maksuvõlgnevuse olemasoluvõi puudumise kohta;- tagatisraha tasumist tõendav dokument;- pakkumise tegemise kuupäev, (esitaja)allkiri ja esindaja puhul ka volikiri.Mootorratta nägemiseks palume ühendustvõtta kommunaalametiga e-posti teel alar@viimsivv.ee või tel 606 6827.Pakkumise esitamise tähtaeg on 11. märts2013 kell 14.
<strong>22.</strong> <strong>veebruar</strong> 2013 5Erivajadustega lapsedvajavad lõimumist<strong>Viimsi</strong> Invaühing sailoodud selleks, et aidataerivajadustega lasteleluua teistega võrdnekeskkond, kus mängida,õppida ja areneda.Termin „erivajadusega laps“tähendab seda, et lapsel onteatud eripära, millega tulebõpetada teda elama, ning tegelikultkehtib see ka vastupidi– ümbritseval keskkonnal jainimestel on samuti vaja mõista,et me kõik oleme erilised jasoovime, et seda aktsepteeritaks.Selles mõttes on inimesedkõik oma erivajadustega, kuidlapsed, kelle eest seisab <strong>Viimsi</strong>Invaühing, vajavad tihti tõlkienda ja maailma vahele.Üheksa tegusat aastat<strong>Viimsi</strong> Invaühing töötab naguhea meeskond. Enamik, kesühingusse kuuluvad, on erivajadustegalaste vanemad.Tegelikult on see, millega mepäevast päeva tegeleme, sisuliseltlaste kasvatamine ja nendeeluks ette valmistamine. Puueei pea tingimata olema takistuseksunistuste suunamiselega eneseteostusel. Iga laps onandekas talle omasel moel jameie eesmärk on ühingu kaudunende arengut toetada ningaidata luua vajalikud sillad,et neid igapäevaeluga siduda,keskkonda integreerumiseltoeks olla.Oleme tänaseks tegutsenudpea üheksa aastat ja selle ajajooksul ise palju õppinud. Teametäna palju rohkem, kuidasneid lapsi ja nende peresid toetada.Samuti on aastate jooksulvälja kujunenud ühised traditsioonidja nende inimeste ring,kes on meie toetajad ka väljaspoolinvaühingu liikmeid.Meie ühingusse kuulub ligikaudu40 peret. Kahjuks meei tea, kui palju on vallas üldseerivajadustega lapsi ja noori– teadaolevalt peaks nende arvolema saja ringis. On selge, etnende vanemate probleemidPüünsi Kooli õpetajadtöötavad koos Norra,Taani, Islandi, Läti, Leeduja Soome õpetajatega, ettõsta õpilaste teadlikkusttervislikust toitumisest jasuunata lapsi aktiivseltliikuma.Projekt kannab pealkirja “Preventivediet and activities inearly school years and after schoolcare” (Ennetav toitumineja tegevused algkoolis ja pärastkoolipäeva) on suunatudeelkõige esimese kooliastmeõpilastele. Projekti eesmärk onjagada kogemusi ja ideid mitmekülgsetervisliku toitumiseInvalapsed vembu-tembu maal.on väga sarnased ja ühiseltoleks neid ka lihtsam lahendada.Vallal on need andmed juolemas ja saaksime siin kindlastiparemini koostööd teha.Tähtis on mõista, et tegemistei ole mingisuguse eraldi grupiga,vaid inimestega, keskuuluvad ühte ja samasse kogukondaning keda seob ükspiirkond.Vaja on toetavatsüsteemiKui esimesed tegevusaastadpühendasime sidemete loomiselemitmete organisatsioonidega,siis täna on meie peamineväljakutse selles, kuidas jakellega <strong>Viimsi</strong>st luua tervikliksüsteem, mis oleks erivajadustegalaste ja noorte perede jaokstoetav, selge ja arusaadav.Juba mitmendat aastat onväga hea võimalus erivajadustegainimestel koostada isiklikkurehabilitatsiooniplaani jasaada sellega seotud teenuseidoma vallas asuvas erahaiglasFertilitas. Füsioteraapiavõimalustpakub ka <strong>Viimsi</strong> SPA.Kümmekond aastat tagasioli <strong>Viimsi</strong> vallas lasteaia erirühmpuuetega lastele, kus oliloodud laste eripära arvestavkeskkond ja nende lastega tegelesidvastava ala spetsialistid.Kahjuks selle erirühma töösoikus aastateks, paar aastat tagasiloodi taas selline erirühmja erivajadusega lapsed saavadnüüd oma vajadustele vastavaslasteasutuses käia.Püünsi Kooli NordPlus projektVasakult Hedi Aro, JekaterinaTserepannikova, maskoti ideeteostaja, ja Ann Parbus.ning kehalise aktiivsuse edendamisekskoolis.Oma koolKoolihariduses on täitumasammune unistus – oma kool.Nimelt on peagi valmivasRandvere koolimajas erivajadustegalaste tiib. Erivajadustegalastel tekib võimalus omavallas koolis käia. Meie suursoov on tulevikus koondadasinna ka huviringid ja pikapäevarühm,mis kokku on sisuliselterivajadustega laste päevakeskus,mida hetkel vallasei ole, kuid mille järele on suurvajadus. Seal saaks korraldadaka koolivaheaja laagreid. Senioleme pidanud otsima selleksjuhuslikke ruume või laagridüldse ära jätma, sest sobivaidruume leida on väga raske.Paljud lapsed vajavad aga pidevatjärelevalvet, mis on töötavalapsevanema jaoks vägaraske.Kolmas probleem seondubnoorukitega. Mis saab nooresterivajadusega inimesest siis,kui kool lõpetatud? Perspektiivisoleks vaja <strong>Viimsi</strong>sse luuanendele noortele igapäevaselttöötav sotsiaalkeskus, kus nadsaaksid teha jõukohast tööd,tundes end täisväärtuslikuühiskonna liikmena. Sarnaseidpositiivseid näiteid, millesteeskuju võtta, ei ole vaja kaugeltotsida. Tallinna linn on teinudtänuväärset tööd ja meievalla noored on võimalusel kasutanudTallinnas tegutsevaidkeskusi, kuid sinna võetakseikkagi eelisjärjekorras Tallinnaerivajadustega noori.Probleem on ka sügavaliitpuuetega laste vanematel:nende lastele ei ole vallas lasteaia-ega ka õppevõimalusi jaselles osas hetkel veel toimivatlahendust koduvallas ei paista,aga ehk leiame tulevikus kasellele murele ühiste jõududegalahenduse.Toetav süsteemTeame kõik, kui suureks onkasvanud <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>. See onpeaaegu nagu linn linnas. Erivajadustegalaste ja nende peredejaoks oleks väga oluline,kui oleks võimalus käia lasteaias,koolis, huvialaringides,sotsiaalkeskustes oma kodukohalähedal, mis oleks kindlasti<strong>Viimsi</strong> üks suuri eeliseid javalla võimalus toetava süsteemiülesehitamisel. <strong>Viimsi</strong> eelison kompaktsus ja läbimõeldusnii lasteaedade kui koolimajadeplaneerimisel. Oleme ju lastearvu poolest üks rikkamaid<strong>vald</strong>u. Invaühinguna olemeigati valmis koos vallaga sedatoetavat süsteemi üles ehitama.<strong>Viimsi</strong> Invaühingu loomiseüks algseid eesmärke oli tuuaerivajadustega laste pered kokku,et jagada kogemusi, toetadaüksteist ja leida ühiselt parimaidlahendusi, et meie lapsiaidata. Mida rohkem inimesi,seda enam ideid. Korraldamekaks korda aastas ka ühiseidperelaagreid, kus neist asjusträägime. Meiega on alati oodatudliituma kõik <strong>Viimsi</strong> erivajadustegalaste ja noorte pered.Infot meie tegemiste jameiega liitumise kohta saabmeie kodulehelt www.viimsiinva.eevõi e-maililt inva@viimsi<strong>vald</strong>.eevõi telefoni teel JanaSkripnikov, mob 505 9388.<strong>Viimsi</strong> InvaühingProjekti partnerid on kokkusaanud kahel korral. Esimenekohtumine toimus käesolevaõppeaasta sügisel Lätis ja Leedus,kus projekti liikmesriigidtutvusid Läti ja Leedu koolideganing näitasid kohalikelekoolilastele viise, mil moelnad oma koolides tervislikkueluviisi arendavad. Lisaksselgitati konkursi kaudu väljaprojekti logo, mille autoridolid Läti õpetajad ja maskott,mille autorid olid Püünsi Kooliõpilased ja õpetajad.Kõigest nädalapäevad tagasikohtuti taas tule ja jäämaal Islandil. Kokkusaamisesisu oli projekti eesmärke arvestadesoma riigi rahvusliketantsude, mängude ja toidututvustamine Islandi kooli õpilasteleja projekti liikmesriikidele.Püünsi Kooli õpetajadõpetasid Islandi lastele muuhulgas kaerajaani ning valmistasidmaitsmiseks kasulikku jatoitvat kama.Järgmine kohtumine leiabaset eeloleval suvel Norras.Seniks kasutavad osalejadprojekti kodulehekülge (www.nordicyouthhealth.com), et jagadaüksteisega projekti vaimusläbi viidud sündmusi.Ann ParbusHedi AroPüünsi Kooli õpetajadPaast ja palveMis vägi ja jõud on palvel? Mis võim on headelsoovidel? Mil moel need meile, inimestele, mõjuvad?Liikumine Lootuste ja Looja poole ei lõpe kunagi.Sarnaseid küsimusi saab taas küsida viimaste nädalatevalguses, kus on tõstatatud teema, kas me ikka peaksimeEesti hümnis paluma Jumala valvamist oma kodumaa üle.Paastuaeg on läbi ajaloo aga olnud selline aeg, kus paljudinimesed keskenduvad palju enam ka palvele, et kogudaend ja korrastada seda maailma, mis on meie sees ja meieümber.Palve ei ole ju tegelikult midagi muud kui heade soovidesoovimine. Me reastame mõttekillukesed palveks jasaadame oma soovid Looja poole teele ning vaatame lootusrikkalttulevikku. Ja see ei ole nii vaid kristluses, palveon kõikide erinevate religioonide osa.Miks aga paast ja palve kokku kuuluvad, ongi just nimeltsee, et see on olnud aeg, kus inimene rohkem tegelebtunnetamise ja oma elu läbikatsumise ja korrastamisegakui seda ehk tavaliselt mahti on. Sest tõepoolest, ka headesoovide soovimiseks tuleb aega võtta, vaid nii on neisväge maailma paremaks muuta.Olles taas paastuajas ja ka vabariigi aastapäeva eelsesajas, tekib minul küll suur tänutunne selle kõige eest, mismeil on. Elame vabal maal, saame ise otsustada, kuidasoma maalapil elu korraldame – kui oleme edukad, saameennast kiita, kui edutud, on põhjust vaid ennast vajalikutegemata jätmises süüdistada. Seejuures võiks ju ikka igasinimeses olla väikenegi soov, et homne tuleks parem, etme oskaksime hinnata enam seda hetke ja aega, milleselame. Selleks aga on vaja igaühel teha tööd iseendaga, etvälja juurida kõik see, mis takistab edasi liikumist.Selles ei ole ju midagi halba, kui me ühe väikese rahvanaseome kõik oma head soovid kokku ja paneme needteele Looja poole, et rahu meie maal võiks edasi kesta,talvel rahulikult lumi sadada ja suvel päike paista. Meievabariigi ajalugu on ju tegelikult näidanud, et vahel võibüksnes inimese tarkusest väheks jääda. Egas muidu poleksolnud ju ka okupatsiooniaega, mis meid rõhunud on. Kuidsellest on taas välja tuldud ja juba enam kui 20 aastat taasiseseisvalt elatud. See on põhjus tänuks ja põhjus ka taashead soovid edasiseks kokku koguda.Nii nagu püüame paastuajal enesesse vaatamise läbiparemaks saada, nii püüame ju ka riigina ikka enam jaenam kõike korrastada selliselt, et kõigil, kes Eestimaalelavad, hea oleks. Ja heaolu mõõdupuu ei saa olla majanduslikvõimekus, heaolu ainus mõõdupuu saab olla tegelikultmeie süda, mis kas on või ei ole rahul.Kui me ärkamisajal üheskoos laulsime “eestlane ollaon uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi …”, siis kuhu onsee meie eestlaslik uhkus kadunud, millegipärast on saanudpaljus uhkusest lihtsalt ülbus, me ei märka enam teisiinimesi enda ümber ja vabadustki võtame väga iseenesestmõistetava asjana. Kuid selleks, et kõik hea kestaks, onvaja ikka teatud aegadel ennast parandada, on vaja kogudakokku head soovid. Vaid nii saame üheskoos loota, et meieelu liigub paremuse poole. Ja kindlasti sellise paremusepoole, mis lubab meie südamel rahulik olla ja meie meeltelrõõmu tunda ilusast elust.Mikk LeedjärvEELK <strong>Viimsi</strong> Jaakobi koguduse vaimulik