22. veebruar - Viimsi vald

22. veebruar 2013 5Erivajadustega lapsedvajavad lõimumistViimsi Invaühing sailoodud selleks, et aidataerivajadustega lasteleluua teistega võrdnekeskkond, kus mängida,õppida ja areneda.Termin „erivajadusega laps“tähendab seda, et lapsel onteatud eripära, millega tulebõpetada teda elama, ning tegelikultkehtib see ka vastupidi– ümbritseval keskkonnal jainimestel on samuti vaja mõista,et me kõik oleme erilised jasoovime, et seda aktsepteeritaks.Selles mõttes on inimesedkõik oma erivajadustega, kuidlapsed, kelle eest seisab ViimsiInvaühing, vajavad tihti tõlkienda ja maailma vahele.Üheksa tegusat aastatViimsi Invaühing töötab naguhea meeskond. Enamik, kesühingusse kuuluvad, on erivajadustegalaste vanemad.Tegelikult on see, millega mepäevast päeva tegeleme, sisuliseltlaste kasvatamine ja nendeeluks ette valmistamine. Puueei pea tingimata olema takistuseksunistuste suunamiselega eneseteostusel. Iga laps onandekas talle omasel moel jameie eesmärk on ühingu kaudunende arengut toetada ningaidata luua vajalikud sillad,et neid igapäevaeluga siduda,keskkonda integreerumiseltoeks olla.Oleme tänaseks tegutsenudpea üheksa aastat ja selle ajajooksul ise palju õppinud. Teametäna palju rohkem, kuidasneid lapsi ja nende peresid toetada.Samuti on aastate jooksulvälja kujunenud ühised traditsioonidja nende inimeste ring,kes on meie toetajad ka väljaspoolinvaühingu liikmeid.Meie ühingusse kuulub ligikaudu40 peret. Kahjuks meei tea, kui palju on vallas üldseerivajadustega lapsi ja noori– teadaolevalt peaks nende arvolema saja ringis. On selge, etnende vanemate probleemidPüünsi Kooli õpetajadtöötavad koos Norra,Taani, Islandi, Läti, Leeduja Soome õpetajatega, ettõsta õpilaste teadlikkusttervislikust toitumisest jasuunata lapsi aktiivseltliikuma.Projekt kannab pealkirja “Preventivediet and activities inearly school years and after schoolcare” (Ennetav toitumineja tegevused algkoolis ja pärastkoolipäeva) on suunatudeelkõige esimese kooliastmeõpilastele. Projekti eesmärk onjagada kogemusi ja ideid mitmekülgsetervisliku toitumiseInvalapsed vembu-tembu maal.on väga sarnased ja ühiseltoleks neid ka lihtsam lahendada.Vallal on need andmed juolemas ja saaksime siin kindlastiparemini koostööd teha.Tähtis on mõista, et tegemistei ole mingisuguse eraldi grupiga,vaid inimestega, keskuuluvad ühte ja samasse kogukondaning keda seob ükspiirkond.Vaja on toetavatsüsteemiKui esimesed tegevusaastadpühendasime sidemete loomiselemitmete organisatsioonidega,siis täna on meie peamineväljakutse selles, kuidas jakellega Viimsist luua tervikliksüsteem, mis oleks erivajadustegalaste ja noorte perede jaokstoetav, selge ja arusaadav.Juba mitmendat aastat onväga hea võimalus erivajadustegainimestel koostada isiklikkurehabilitatsiooniplaani jasaada sellega seotud teenuseidoma vallas asuvas erahaiglasFertilitas. Füsioteraapiavõimalustpakub ka Viimsi SPA.Kümmekond aastat tagasioli Viimsi vallas lasteaia erirühmpuuetega lastele, kus oliloodud laste eripära arvestavkeskkond ja nende lastega tegelesidvastava ala spetsialistid.Kahjuks selle erirühma töösoikus aastateks, paar aastat tagasiloodi taas selline erirühmja erivajadusega lapsed saavadnüüd oma vajadustele vastavaslasteasutuses käia.Püünsi Kooli NordPlus projektVasakult Hedi Aro, JekaterinaTserepannikova, maskoti ideeteostaja, ja Ann Parbus.ning kehalise aktiivsuse edendamisekskoolis.Oma koolKoolihariduses on täitumasammune unistus – oma kool.Nimelt on peagi valmivasRandvere koolimajas erivajadustegalaste tiib. Erivajadustegalastel tekib võimalus omavallas koolis käia. Meie suursoov on tulevikus koondadasinna ka huviringid ja pikapäevarühm,mis kokku on sisuliselterivajadustega laste päevakeskus,mida hetkel vallasei ole, kuid mille järele on suurvajadus. Seal saaks korraldadaka koolivaheaja laagreid. Senioleme pidanud otsima selleksjuhuslikke ruume või laagridüldse ära jätma, sest sobivaidruume leida on väga raske.Paljud lapsed vajavad aga pidevatjärelevalvet, mis on töötavalapsevanema jaoks vägaraske.Kolmas probleem seondubnoorukitega. Mis saab nooresterivajadusega inimesest siis,kui kool lõpetatud? Perspektiivisoleks vaja Viimsisse luuanendele noortele igapäevaselttöötav sotsiaalkeskus, kus nadsaaksid teha jõukohast tööd,tundes end täisväärtuslikuühiskonna liikmena. Sarnaseidpositiivseid näiteid, millesteeskuju võtta, ei ole vaja kaugeltotsida. Tallinna linn on teinudtänuväärset tööd ja meievalla noored on võimalusel kasutanudTallinnas tegutsevaidkeskusi, kuid sinna võetakseikkagi eelisjärjekorras Tallinnaerivajadustega noori.Probleem on ka sügavaliitpuuetega laste vanematel:nende lastele ei ole vallas lasteaia-ega ka õppevõimalusi jaselles osas hetkel veel toimivatlahendust koduvallas ei paista,aga ehk leiame tulevikus kasellele murele ühiste jõududegalahenduse.Toetav süsteemTeame kõik, kui suureks onkasvanud Viimsi vald. See onpeaaegu nagu linn linnas. Erivajadustegalaste ja nende peredejaoks oleks väga oluline,kui oleks võimalus käia lasteaias,koolis, huvialaringides,sotsiaalkeskustes oma kodukohalähedal, mis oleks kindlastiViimsi üks suuri eeliseid javalla võimalus toetava süsteemiülesehitamisel. Viimsi eelison kompaktsus ja läbimõeldusnii lasteaedade kui koolimajadeplaneerimisel. Oleme ju lastearvu poolest üks rikkamaidvaldu. Invaühinguna olemeigati valmis koos vallaga sedatoetavat süsteemi üles ehitama.Viimsi Invaühingu loomiseüks algseid eesmärke oli tuuaerivajadustega laste pered kokku,et jagada kogemusi, toetadaüksteist ja leida ühiselt parimaidlahendusi, et meie lapsiaidata. Mida rohkem inimesi,seda enam ideid. Korraldamekaks korda aastas ka ühiseidperelaagreid, kus neist asjusträägime. Meiega on alati oodatudliituma kõik Viimsi erivajadustegalaste ja noorte pered.Infot meie tegemiste jameiega liitumise kohta saabmeie kodulehelt www.viimsiinva.eevõi e-maililt inva@viimsivald.eevõi telefoni teel JanaSkripnikov, mob 505 9388.Viimsi InvaühingProjekti partnerid on kokkusaanud kahel korral. Esimenekohtumine toimus käesolevaõppeaasta sügisel Lätis ja Leedus,kus projekti liikmesriigidtutvusid Läti ja Leedu koolideganing näitasid kohalikelekoolilastele viise, mil moelnad oma koolides tervislikkueluviisi arendavad. Lisaksselgitati konkursi kaudu väljaprojekti logo, mille autoridolid Läti õpetajad ja maskott,mille autorid olid Püünsi Kooliõpilased ja õpetajad.Kõigest nädalapäevad tagasikohtuti taas tule ja jäämaal Islandil. Kokkusaamisesisu oli projekti eesmärke arvestadesoma riigi rahvusliketantsude, mängude ja toidututvustamine Islandi kooli õpilasteleja projekti liikmesriikidele.Püünsi Kooli õpetajadõpetasid Islandi lastele muuhulgas kaerajaani ning valmistasidmaitsmiseks kasulikku jatoitvat kama.Järgmine kohtumine leiabaset eeloleval suvel Norras.Seniks kasutavad osalejadprojekti kodulehekülge (www.nordicyouthhealth.com), et jagadaüksteisega projekti vaimusläbi viidud sündmusi.Ann ParbusHedi AroPüünsi Kooli õpetajadPaast ja palveMis vägi ja jõud on palvel? Mis võim on headelsoovidel? Mil moel need meile, inimestele, mõjuvad?Liikumine Lootuste ja Looja poole ei lõpe kunagi.Sarnaseid küsimusi saab taas küsida viimaste nädalatevalguses, kus on tõstatatud teema, kas me ikka peaksimeEesti hümnis paluma Jumala valvamist oma kodumaa üle.Paastuaeg on läbi ajaloo aga olnud selline aeg, kus paljudinimesed keskenduvad palju enam ka palvele, et kogudaend ja korrastada seda maailma, mis on meie sees ja meieümber.Palve ei ole ju tegelikult midagi muud kui heade soovidesoovimine. Me reastame mõttekillukesed palveks jasaadame oma soovid Looja poole teele ning vaatame lootusrikkalttulevikku. Ja see ei ole nii vaid kristluses, palveon kõikide erinevate religioonide osa.Miks aga paast ja palve kokku kuuluvad, ongi just nimeltsee, et see on olnud aeg, kus inimene rohkem tegelebtunnetamise ja oma elu läbikatsumise ja korrastamisegakui seda ehk tavaliselt mahti on. Sest tõepoolest, ka headesoovide soovimiseks tuleb aega võtta, vaid nii on neisväge maailma paremaks muuta.Olles taas paastuajas ja ka vabariigi aastapäeva eelsesajas, tekib minul küll suur tänutunne selle kõige eest, mismeil on. Elame vabal maal, saame ise otsustada, kuidasoma maalapil elu korraldame – kui oleme edukad, saameennast kiita, kui edutud, on põhjust vaid ennast vajalikutegemata jätmises süüdistada. Seejuures võiks ju ikka igasinimeses olla väikenegi soov, et homne tuleks parem, etme oskaksime hinnata enam seda hetke ja aega, milleselame. Selleks aga on vaja igaühel teha tööd iseendaga, etvälja juurida kõik see, mis takistab edasi liikumist.Selles ei ole ju midagi halba, kui me ühe väikese rahvanaseome kõik oma head soovid kokku ja paneme needteele Looja poole, et rahu meie maal võiks edasi kesta,talvel rahulikult lumi sadada ja suvel päike paista. Meievabariigi ajalugu on ju tegelikult näidanud, et vahel võibüksnes inimese tarkusest väheks jääda. Egas muidu poleksolnud ju ka okupatsiooniaega, mis meid rõhunud on. Kuidsellest on taas välja tuldud ja juba enam kui 20 aastat taasiseseisvalt elatud. See on põhjus tänuks ja põhjus ka taashead soovid edasiseks kokku koguda.Nii nagu püüame paastuajal enesesse vaatamise läbiparemaks saada, nii püüame ju ka riigina ikka enam jaenam kõike korrastada selliselt, et kõigil, kes Eestimaalelavad, hea oleks. Ja heaolu mõõdupuu ei saa olla majanduslikvõimekus, heaolu ainus mõõdupuu saab olla tegelikultmeie süda, mis kas on või ei ole rahul.Kui me ärkamisajal üheskoos laulsime “eestlane ollaon uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi …”, siis kuhu onsee meie eestlaslik uhkus kadunud, millegipärast on saanudpaljus uhkusest lihtsalt ülbus, me ei märka enam teisiinimesi enda ümber ja vabadustki võtame väga iseenesestmõistetava asjana. Kuid selleks, et kõik hea kestaks, onvaja ikka teatud aegadel ennast parandada, on vaja kogudakokku head soovid. Vaid nii saame üheskoos loota, et meieelu liigub paremuse poole. Ja kindlasti sellise paremusepoole, mis lubab meie südamel rahulik olla ja meie meeltelrõõmu tunda ilusast elust.Mikk LeedjärvEELK Viimsi Jaakobi koguduse vaimulik