2 <strong>22.</strong> <strong>veebruar</strong> 2013VALLAVANEMA VEERGMinu kodumaa on minukindlusAustatud <strong>Viimsi</strong>lased! Soovin Teilekõigile õnne peagi saabuva EestiVabariigi sünnipäeva puhul!Meie mõtted on sel tähtpäeval kõigil erinevad,kuid kellad näitavad siiski sama aega.Üheksakümmend viis aastat on möödunudEesti Vabariigi loomisest, millest 22aastat Vabadussõja võitnud noore Euroopariigina, 22 aastat meie praegust vabariikining mille vahele jääb 51 aastat EestiVabariikieksiilis.Meil on olnud piisavalt aega ja kogemusi,et mõelda ja öelda, mida soovime järgmiseks.Meil on olnud pettumusi, kaotusi ja tagasiminekuid.Paljud meist on eksiilis ka täna.2012. aastal rändas Eestist välja 10 871inimest. Paljud on mõelnud lahkumisele.Ometi on alates 1990ndatest eestlaste osakaalrahvastikus tõusnud.Hiljuti a<strong>vald</strong>atud statistika järgi elas Eestis2011. aastal 8,7 protsenti elanikkonnastvaesuses. Mitte sellepärast, et neil ei olnudmaapiirkondades käepärast pangaautomaate.Eurostati andmete järgi tõusis vaesumisevõi sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimesteosakaal Eestis 23,1 protsendini.Me siiski loodame.Me loodame näha Eestimaad kord sellisenanagu meie vanemad ja vanavanemad sedaette on kujutanud: õiglase, demokraatliku,jõukana, vabana tigedusest ja kuritegevusest,hirmust, vabana väiklusest ja vaesusest....Turvalisena....Mis ei tähenda kindlasti mitte ainultseda, et minu kodu on minu kindlus.See tähendab eelkõige ikka seda, et minukodumaa on minu kindlus! Et minu riik onminu kindlus.Meie igal järgmisel sammul on võime viiameid loodud eesmärkidele lähemale või neistkaugemale, äraeksimisele. See on valik, missaadab iga järgmist sammu, kogu elu. See onkõndimise kunst meie riigi kitsal elukaarel.See on ka kõrvuti kõndimise kunst.Ma soovin Meile kõigile tasakaalu sellelteel!Kuidas on <strong>Viimsi</strong>l viimasel aastalläinud?Tööhõive paranemine toimub aeglases tempos.<strong>Viimsi</strong> valla töötute arv oli 2010. aastamärtsis kõrgeim – 711. Septembris 2012 olivastav näitaja 323.Seega töötute arv väheneb, kuid kriisieelsetasemeni pole veel jõudnud, (2007. aastaloli registreeritud töötuid vallas 50). Töötutearv mõjutab otseselt maksumaksjate arvu,kuid <strong>Viimsi</strong> vallas on maksumaksjate arv näidanudtõusu. Põhjuseks on elanike arvu kasv.2012. aasta lõpu seisuga oli <strong>Viimsi</strong> valla elanikeregistris 17 708 inimest. Kasv on olnud419 inimest aastas. Sama suur kasv oli aastavarem. Seega, vaatamata sellele, et tööhõiveparanemine on aeglane, ületab maksumaksjatearv kriisieelse taseme ja näitab ka positiivsettrendi.<strong>Viimsi</strong> valla maksumaksjate keskminebrutosissetulek on olnud ja on jätkuvaltEesti kohalike omavalitsuste hulgas kõigekõrgem. On põhjust arvata, et keskmisebrutosissetuleku näitaja kasvab 2013. aastalkõrgemaks 2008. aasta tasemest.Valla eelarve tuludest suurima ja kõigeolulisema osa moodustab tulumaks. 2012.aasta tegelik tulumaksu laekumine ületab2011. aasta laekumise ca 7%. Samuti ületas2012. aasta laekumine 2008. aasta laekumist,mis siiani oli suurima üksikisiku tulumaksulaekumisega aasta.Laekumise kasv on tulnud peamiseltmaksumaksjate arvu suurenemisest. Arvestadesmajandusprognooside konservatiivsust,ei prognoosita ka valla 2013. aasta eelarveshüppelist tõusu. Kui Eesti majanduse tõusvõib tulla 3–4%, siis tulumaksu tõus järgibseda graafikut alles 1,5 aasta pärast. Valla eelarvetulumaksu plaan ületab 2012. aasta laekumistca 7,75%.Iga eelarve põhiküsimus – karta mittesuuri kulusid, vaid väikseid tulusid – on lahendatud.Valla 2013. aasta eelarve on vastuvõetud ning on tasakaalus.Eelarvest teeb tänases lehes pikemalt juttuka meie rahandusameti juht esikülje veerus.Haldo Oravas<strong>Viimsi</strong> vallavanemNeile, kelle laps lähebsügisel I klassiTeadmiseks lapsevanematele,kelle lapsedlähevad 1. septembril2013 esimesse klassi.Vastavalt <strong>Viimsi</strong> Vallavalitsuse27.01.2012 määrusele nr 1“Elukohajärgse munitsipaalpõhikoolimääramise tingimusedja kord“ toimub koolikohustuslikeõpilaste a<strong>vald</strong>ustevastuvõtt elukohajärgsetessekoolidesse vastavalt eeltoodudmäärusele. Määrusega saabtutvuda <strong>Viimsi</strong> valla kodulehelhariduse menüüvaates: http://www.viimsi<strong>vald</strong>.ee/10949/.Kõigile kooliealistele lastele,kelle elukoht rahvastikuregistrijärgi on <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>,tagatakse õppimisvõimalus elukohajärgsesmunitsipaalkoolis.<strong>Viimsi</strong> vallas on elukohajärgseteksmunitsipaalkoolideks<strong>Viimsi</strong> Kool (Suur maja, Karulauguõppehoone ja Randvereõppehoone), Püünsi Kool jaPrangli Põhikool.Millal algab koolikohustus?2013/2014. õppeaastal võetakseI klassi lapsed, kes saavad 1.oktoobriks 2013. a. 7aastaseks(sündinud 1. oktoobril 2005kuni 30. septembril 2006) võion saanud 2012. aastal koolipikenduse.Vanema või eestkostjasoovil võib nõustamiskomisjonihinnanguga lapsekoolivalmiduse kohta kooli astudaka koolikohustuslikust eastnoorem laps.Koolijütsid on oma aabitsadkätte saanud.Kuidas minu laps saabõppekoha I klassi?Elukohajärgse kooli määramiseksmoodustab vallavalitsuskomisjoni, kes lähtub elukohajärgsekooli määramisel peamisekriteeriumina järgmistestasjaoludest:• õpilase elukoha läheduskoolile;• sama pere teiste laste õppiminesamas koolis;• õpilase seadusliku esindajasoov.Millal ja kuidas masaan esitada taotluse?Taotluse I klassi astumisekssaab esitada 1.–31. märtsinielektrooniliselt veebikeskkonnas(saadaval valla kodulehelalates 1. märtsist).Juhul kui koolikohustuslikuõpilase sissekirjutus <strong>Viimsi</strong><strong>vald</strong>a on hilisem kui käesolevaaasta 1. <strong>veebruar</strong>, saab esitadataotluse elektrooniliselt võikirjalikult vallavalitsuse noorsoo-ja haridusametisse: kadi@viimsivv.ee või markii@viimsivv.eeElektroonilise a<strong>vald</strong>use linkning taotluse blankett on saadaval<strong>Viimsi</strong> valla kodulehel haridusemenüüvaates (alates 1.märtsist).Millal ja kuidas saanteada, missugune koolminu lapsele määrati?Vallavalitsus moodustab komisjoni,kes määrab õpilaseleelukohajärgse kooli. Vallavalitsusenoorsoo- ja haridusametteavitab lapsevanematkirjalikult komisjoni otsusestelukohajärgse kooli määramisekohta 30. aprilliks.Mida tuleb mul teha,kui lapsele on elukohajärgnekool määratud?Alates 15. maist tuleb vanemalelukohajärgseks kooliks määratudkooliga ühendust võtta,selleks on aega 10. augustini.Lapsevanem saab esitadaI klassi astumiseks vajalikuddokumendid elukohajärgsessekooli peale 15. maid. Koolileesitatavad dokumendid onjärgmised:1) õpilase vanema või eestkostjaisikut tõendav dokument;2) lapse isikut tõendav dokument;3) olemasolu korral tervisekaart;4) lapse foto suurusega 3x4cm õpilaspileti jaoks.Kas ma saan pannalapse ka mõnda teisekooli?Vanemal on õigus määratudkoolikohast loobuda. Sel juhultuleb vanemal endal leida kool,kus on vabu kohti. <strong>Viimsi</strong> vallakoolidel on õigus alates 10.augustist vabaks jäänud õppekohadkomplekteerida koolivastuvõtu tingimuste ja korrajärgi. Tallinna koolid komplekteerivadvabad kohad Tallinnakoolides alates 15. juunist.Mida teha, kui minulaps on 7aastane jaelab rahvastikuregistriandmetel <strong>Viimsi</strong>s,kuid ei lähe <strong>Viimsi</strong>valla munitsipaalkooliesimesse klassi?Sellisel juhul tuleb lapsevanemalkindlasti teavitada <strong>Viimsi</strong>vallavalitsuse noorsoo- ja haridusametit.Kindlasti teavitadaka lastest, kes alustavad või onjuba alustanud õpinguid mõnesvälisriigis.Kellelt saab vajaduselnõu küsida?Teie küsimustele vastavad<strong>Viimsi</strong> vallavalitsuse noorsoo-ja haridusameti ametnikud:Kadi Bruus, noorsoo- jaharidusameti juhataja, tel 60666862, kadi@viimsivv.ee; KatrinMarkii, noorsoo- ja haridustöökoordinaator, tel 6066868, markii@viimsivv.ee;Riin Suut, haridustöö spetsialist,tel 606 6868, riin@viimsivv.ee.Noorsoo- jaharidusametToimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 <strong>Viimsi</strong>, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldre, tel 606 6864, annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833, juri@viimsivv.eeVäljaandja: <strong>Viimsi</strong> VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜAjalehe järgmine number ilmub 8. märtsPüünsi küla üldkoosolek24. jaanuaril toimus Püünsi koolis küla üldkoosolek.Kohal oli 108 registreerunud inimest, kellest96 olid Püünsi küla elanikud. Lisaks neileosalesid Rohuneeme, Kelvingi ja Tammneemekülavanemad, vallavalitsuse, Püünsi Koolihoolekogu, <strong>Viimsi</strong> Kooli ja Eesti Lohesurfiliiduesindajad. Kuulati külavanema aastaaruannet,arutati igapäevaseid probleeme ja eesmärketulevikuks. Vastu võeti küla arengukava järgmisekskümneks aastaks.Püünsi küla olulisemad arengueelistusedon: külasiseste teede korrastamine ja tänavavalgustus;Püünsi küla ranna-ala ja promenaadikorrastamine ja supluskoha rajamine; piirnevaRohuneeme metsa-ala looduslik säilitamine,jätkuv vaba kasutus puhkeotstarbel ning mistahesehitustegevuse metsast eemal hoidmine;Püünsi Kooli jätkuv toimimine 9-klassilisena jakoolis õppekvaliteedi parendamine; küla MTÜmoodustamine ja elanike ühis- ning huvitegevuseaktiviseerimine; külakaupluse säilimineja selle kaasajastamine ning võimalusel kohvikurajamine. Kokkutulnud olid nõus sellega,et küla elukeskkonna kvaliteedi olulisemad aspektidseonduvad mere ja metsaga, vaikuseja turvalisusega ning kuna need on põhjused,miks siia on elama tuldud, peab see ka tulevikusnii jääma.Püünsi küla arengukava on tänaseks a<strong>vald</strong>atudvalla kodulehel. Nii arengukava kuikoosoleku protokoll on kõigile huvilistele kättesaadavPüünsi Kooli raamatukogus.Jüri KruusveePüünsi külavanem
<strong>22.</strong> <strong>veebruar</strong> 2013 3<strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> turismimessilNädalavahetusel toimusPirital <strong>22.</strong> rahvusvahelineturismimess Tourest 2013.<strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong> osales omaboksiga, tutvustades kolmeettevõtet.Kolme päeva jooksul külastasmessi rekordarv inimesi: 36 316.Tänavune turismimess tõi kokku403 eksponenti kokku 22riigist. Eksootilisemad jakaugemad maad olid AraabiaÜhendemiraadid, Indoneesia jaLõuna-Aafrika Vabariik.Avamisel kuulutati väljaEesti Turismifirmade Liidu(ETFL) liikmete poolt valitud2012. aasta parim turismiedendaja– Eesti Meremuuseumidirektor Urmas Dresen ningparim turismiobjekt – Lennusadam.Tegevus toimus kolmeshallis. Peahallis olid esindatudsuurimad reisikorraldajad, reisibürood,transpordiettevõtted,suur valik hotelle ja spaasid,sihtkohad, lisateenuseid pakkuvadettevõtted, välisministeeriumja tarbijakaitseamet.“Puhka Eestis” hall andissuurepärase ülevaate Eestis pakutavatestvõimalustest. Esindatudolid peaaegu kõik maakonnadkoos oma piirkonnaettevõtjatega. Nagu varasematelaastatel, osales messil omaekspositsiooniga ka RannarahvaMuuseum, kelle kõrval köitsidpubliku tähelepanu Rootsurestoran ja Harmoonikum, kesHarmoonikum tutvustas messil kõike, mis tervislik.Rootsu restoran kostitas, Rannarahva Muuseumi juhataja RiinaAasma tutvustas valla kaarti.<strong>Viimsi</strong> puhas joogivesiMeelisSaluneemvolikogu liigeAS <strong>Viimsi</strong> VesinõukoguesimeesAastaid on <strong>Viimsi</strong> vallasolnud probleemiks veevõrkudelahustunud gaasidestpaukuvad veetorud,liigsest rauast ja mangaanistpruuniks või mustjaksmäärdunud veefiltridning eriti suvisel ajal ammoniaagileiseloomuliklõhn joogivees.Lisaks eelmainitutele vallaelanikele tuntavatele ja silmaganähtavatele puudustele onjoogivee probleemiks olnud kanõutud normatiive kuni neljakordseltületav ioniseeriva kiirgusepoolt põhjustatav oodatavefektiivdoos.<strong>Viimsi</strong> valla vee iseärasustevastu on hakanud huvitundma ka Tartu ja Tallinnateadlased. Juba alates 2004.aastast on Tallinna Tehnikaülikooli(TTÜ), OÜ Velux ja ASi<strong>Viimsi</strong> Vesi koostöö raamesveemuredele võimalikult odavatja keskkonnasõbralikku lahendustotsitud. Haabneeme jaRaba pumplatesse rajatud katseseadmeteson aastate jooksulmitmeid erinevaid tehnoloo-Uus veetöötlusjaam Lubja mäel, kus kasutatakse vee puhastamiseksjust <strong>Viimsi</strong>s kohapeal välja töötatud tehnoloogiat.giaid proovitud ning lõpuks kakõigile osapooltele, sealhulgastarbijaile, sobilik lahendus leitud.2012. aasta kevadel jõutiveepuhastustehnoloogia arendustöösreaalselt vastavalt <strong>Viimsi</strong>joogivee omadustele veepuhastustehnoloogiakäivitumiseni.Nimelt valmis Lubjamäel, aadressil Paelille tee 1ASile <strong>Viimsi</strong> Vesi kuuluv uusveetöötlusjaam, kus kasutataksevee puhastamiseks just <strong>Viimsi</strong>skohapeal välja töötatud tehnoloogiat.Veetöötlusjaama ehitus kestisligikaudu aasta ning sellegakoos rajati RMK-le kuuluvaleKrillimäe maastikukaitsealaleneljast madalast ja viiest sügavastpuurkaevust koosnevveehaare, mis tagab tulevikuskogu piirkonnale vajaliku toorvee.Projekti koostas AS SwecoProjekt, töid teostas AS EsmarEhitus. Ehituse kogumaksumusoli 3,28 miljonit eurot. Projektitoetas 80% ulatuses EL Ühtekuuluvusfondning omaosalusekatsid AS <strong>Viimsi</strong> Vesi ja <strong>Viimsi</strong>Vald.Jaama valmimisega ei oleaga <strong>Viimsi</strong> valla joogivett puudutavadteadusuuringud kaugeltkilõppenud. Vastupidi, käimalükati Tartu Ülikooli FüüsikaInstituudi (TÜ FI), TTÜ ja ASi<strong>Viimsi</strong> Vesi koostööprojekt valitudveetöötlustehnoloogia efektiivsusehindamiseks tööstuslikesmastaapides. Projekt on SAkoos osalesid <strong>Viimsi</strong> valla ekspositsioonis.Koos Harjumaaesindusega olid kohal ka Naissaareturismiettevõtjad JuhanLindström ja Eda Tarum, kestutvustasid äsja valminud trükist“Terra feminarum. Naissaarerahutu lugu”.Viimase päeva lõpus kuulutativälja külastajate hääletamisetulemusena selgunud“Rahva lemmik messistend”peahallis ning “Puhka Eestis”hallis. Lemmikuteks olid selkorral GoAdventure ning Lääne-Virumaa.VTArchimedes kaudu ELi poolt rahastatudning selle raames selgitataksevälja, kui palju valminudjaam probleemiks olnud veenäitajaidtäpselt parandab. Varasematestuuringutest on teada,et <strong>Viimsi</strong> piirkonnas on kõigeolulisemad ioniseeriva kiirguseallikad põhjavees raadiumi isotoobidRa-226 ja Ra-228.Praeguseks on nimetatudprojekt kestnud pool aastatning on jõutud välja selgitada,et uus puhastusjaam eemaldabraadiumit tõepoolest vägaefektiivselt – jaamast tarbijateleväljastatava vee raadiumi sisalduson vähenenud nii palju,et selle detekteerimiseks kasutatavadmõõtemeetodid ei suudaraadiumi esinemist puhastatudvees isegi tuvastada. Tänu uuelejaamale vastab joogivesi täielikultkehtestatud nõuetele. Täpsematinformatsiooni uuringutestsaab lugeda ASi <strong>Viimsi</strong> Vesikodulehelt www.viimsivesi.ee.Uue veepuhastusjaama valmimiseleon kaasa aidanud <strong>Viimsi</strong>rahvas, <strong>Viimsi</strong> <strong>vald</strong>, AS <strong>Viimsi</strong>Vesi, AS Esmar Ehitus, TallinnaTehnikaülikool, Tartu ÜlikooliFüüsika Instituut, OÜ Velux, ELÜhtekuuluvusfond, SA Archimedesjt. Suur tänu kõigile!Tulevikus anname lugejaletäiendavat informatsiooni trassitöödekäigust ning vajalikestlisatöödest.Kooliteatritefestival on tulekul9. märtsil toimub <strong>Viimsi</strong> Koolis Harjumaa kooliteatritefestivalLaupäeval, 9. märtsil toimub <strong>Viimsi</strong> Kooli suures majasja Karulaugu õppehoones Harjumaa kooliteatrite festival.Üritusele on registreerunud väga palju näiteringe erinevatestHarjumaa koolidest.Festival toimub igal aastal mõnes Harjumaa koolis ning<strong>Viimsi</strong> Kool on teatrifestivali võõrustaja olnud juba mitmelkorral. Sel aastal võtavad konkursist osa üksteist algklassinäiteringi, kümme põhikooli näiteringi ja viis gümnaasiumitruppi.Algklasside etendusi saab vaadata Karulaugu õppehoones(Randvere tee 18) ning põhikooli ja gümnaasiumietendused toimuvad <strong>Viimsi</strong> Kooli suures majas.Festival algab 9. märtsil kell 9 nii <strong>Viimsi</strong> Kooli suuresmajas kui ka Karulaugu õppehoones. Festivali publikukson oodatud kõik, kes tunnevad huvi noorte teatritegemisevastu. Eelnevalt registreerida pole vaja ning etendused onkõik tasuta.Lisainfo: Harjumaa kooliteatrite festivali projektijuhidMerike Hindreus ja Margit Võsu (margit@viimsi.edu.ee).Annika Remmel<strong>Viimsi</strong> KoolEsitamekandidaate!Mullu seitsmendat korda toimunud <strong>Viimsi</strong> vallaaasta naise 2011 valimistel olid väga tugevadkandidaadid-nominendid, kellel on mitu rolli,millega nad hiilgavalt hakkama saavad.Mulluse aasta naise tiitli nominendid Annika Vaikla, KülliTalmar ja Jana Rebane. Tiitli pälvis <strong>Viimsi</strong> Kooli huvijuht KülliTalmar (fotol keskel).Valik tehti, nagu tavaks, soovituskirjade alusel ning valijad– VEDA daamid – ei pruugi kandidaate tunda. Otsustajatesõnul on aasta-aastalt läinud soovituskirjad üha mahukamaksja põhjalikumaks. Kuid kandidaate peaks meiesuures vallas ikka jätkuma. Olge nobedad saatma sisukaidsoovituskirju!Ühtlasi parandame siin eelmises lehes tehtud vea. 8.<strong>veebruar</strong>i <strong>Viimsi</strong> Teatajas ilmunud aasta naise loo juureslk 7 oli fotol mulluse aasta naise tiitli nominent Jana Rebaneoma lastega.VTLoe ka lk 14Terra feminarumTrükist ilmus väike, kuid väga huvitav raamat Naissaarest“Terra feminarum. Naissaare rahutu lugu“.Selle on välja andnud MTÜ NaissaareAreng koos EELK Tallinna Rootsi-Mihklikogudusega. Raamatu väljaandmisttoetasid Euroopa Liidu Leader programmja Põhja-Harju koostöökogu.Raamatu üks koostajaid Juhan Lindströmrääkis, et materjali oli rohkem kuikaante vahele mahtus, kuid etteantudlehekülgede arv seadis omad piirangud.Raamat tutvustab mitmekülgselt saareajalugu alates nimest ja muinasloost, eraldi on käsitletud Naissaarepõnevat ja kirevat sõjanduslugu. Raamat on varustatudpaljude fotode ja joonistega, turisti jaoks on eriti väärtusliksaare matkakaart.