22. veebruar - Viimsi vald

2 22. veebruar 2013VALLAVANEMA VEERGMinu kodumaa on minukindlusAustatud Viimsilased! Soovin Teilekõigile õnne peagi saabuva EestiVabariigi sünnipäeva puhul!Meie mõtted on sel tähtpäeval kõigil erinevad,kuid kellad näitavad siiski sama aega.Üheksakümmend viis aastat on möödunudEesti Vabariigi loomisest, millest 22aastat Vabadussõja võitnud noore Euroopariigina, 22 aastat meie praegust vabariikining mille vahele jääb 51 aastat EestiVabariikieksiilis.Meil on olnud piisavalt aega ja kogemusi,et mõelda ja öelda, mida soovime järgmiseks.Meil on olnud pettumusi, kaotusi ja tagasiminekuid.Paljud meist on eksiilis ka täna.2012. aastal rändas Eestist välja 10 871inimest. Paljud on mõelnud lahkumisele.Ometi on alates 1990ndatest eestlaste osakaalrahvastikus tõusnud.Hiljuti avaldatud statistika järgi elas Eestis2011. aastal 8,7 protsenti elanikkonnastvaesuses. Mitte sellepärast, et neil ei olnudmaapiirkondades käepärast pangaautomaate.Eurostati andmete järgi tõusis vaesumisevõi sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimesteosakaal Eestis 23,1 protsendini.Me siiski loodame.Me loodame näha Eestimaad kord sellisenanagu meie vanemad ja vanavanemad sedaette on kujutanud: õiglase, demokraatliku,jõukana, vabana tigedusest ja kuritegevusest,hirmust, vabana väiklusest ja vaesusest....Turvalisena....Mis ei tähenda kindlasti mitte ainultseda, et minu kodu on minu kindlus.See tähendab eelkõige ikka seda, et minukodumaa on minu kindlus! Et minu riik onminu kindlus.Meie igal järgmisel sammul on võime viiameid loodud eesmärkidele lähemale või neistkaugemale, äraeksimisele. See on valik, missaadab iga järgmist sammu, kogu elu. See onkõndimise kunst meie riigi kitsal elukaarel.See on ka kõrvuti kõndimise kunst.Ma soovin Meile kõigile tasakaalu sellelteel!Kuidas on Viimsil viimasel aastalläinud?Tööhõive paranemine toimub aeglases tempos.Viimsi valla töötute arv oli 2010. aastamärtsis kõrgeim – 711. Septembris 2012 olivastav näitaja 323.Seega töötute arv väheneb, kuid kriisieelsetasemeni pole veel jõudnud, (2007. aastaloli registreeritud töötuid vallas 50). Töötutearv mõjutab otseselt maksumaksjate arvu,kuid Viimsi vallas on maksumaksjate arv näidanudtõusu. Põhjuseks on elanike arvu kasv.2012. aasta lõpu seisuga oli Viimsi valla elanikeregistris 17 708 inimest. Kasv on olnud419 inimest aastas. Sama suur kasv oli aastavarem. Seega, vaatamata sellele, et tööhõiveparanemine on aeglane, ületab maksumaksjatearv kriisieelse taseme ja näitab ka positiivsettrendi.Viimsi valla maksumaksjate keskminebrutosissetulek on olnud ja on jätkuvaltEesti kohalike omavalitsuste hulgas kõigekõrgem. On põhjust arvata, et keskmisebrutosissetuleku näitaja kasvab 2013. aastalkõrgemaks 2008. aasta tasemest.Valla eelarve tuludest suurima ja kõigeolulisema osa moodustab tulumaks. 2012.aasta tegelik tulumaksu laekumine ületab2011. aasta laekumise ca 7%. Samuti ületas2012. aasta laekumine 2008. aasta laekumist,mis siiani oli suurima üksikisiku tulumaksulaekumisega aasta.Laekumise kasv on tulnud peamiseltmaksumaksjate arvu suurenemisest. Arvestadesmajandusprognooside konservatiivsust,ei prognoosita ka valla 2013. aasta eelarveshüppelist tõusu. Kui Eesti majanduse tõusvõib tulla 3–4%, siis tulumaksu tõus järgibseda graafikut alles 1,5 aasta pärast. Valla eelarvetulumaksu plaan ületab 2012. aasta laekumistca 7,75%.Iga eelarve põhiküsimus – karta mittesuuri kulusid, vaid väikseid tulusid – on lahendatud.Valla 2013. aasta eelarve on vastuvõetud ning on tasakaalus.Eelarvest teeb tänases lehes pikemalt juttuka meie rahandusameti juht esikülje veerus.Haldo OravasViimsi vallavanemNeile, kelle laps lähebsügisel I klassiTeadmiseks lapsevanematele,kelle lapsedlähevad 1. septembril2013 esimesse klassi.Vastavalt Viimsi Vallavalitsuse27.01.2012 määrusele nr 1“Elukohajärgse munitsipaalpõhikoolimääramise tingimusedja kord“ toimub koolikohustuslikeõpilaste avaldustevastuvõtt elukohajärgsetessekoolidesse vastavalt eeltoodudmäärusele. Määrusega saabtutvuda Viimsi valla kodulehelhariduse menüüvaates: http://www.viimsivald.ee/10949/.Kõigile kooliealistele lastele,kelle elukoht rahvastikuregistrijärgi on Viimsi vald,tagatakse õppimisvõimalus elukohajärgsesmunitsipaalkoolis.Viimsi vallas on elukohajärgseteksmunitsipaalkoolideksViimsi Kool (Suur maja, Karulauguõppehoone ja Randvereõppehoone), Püünsi Kool jaPrangli Põhikool.Millal algab koolikohustus?2013/2014. õppeaastal võetakseI klassi lapsed, kes saavad 1.oktoobriks 2013. a. 7aastaseks(sündinud 1. oktoobril 2005kuni 30. septembril 2006) võion saanud 2012. aastal koolipikenduse.Vanema või eestkostjasoovil võib nõustamiskomisjonihinnanguga lapsekoolivalmiduse kohta kooli astudaka koolikohustuslikust eastnoorem laps.Koolijütsid on oma aabitsadkätte saanud.Kuidas minu laps saabõppekoha I klassi?Elukohajärgse kooli määramiseksmoodustab vallavalitsuskomisjoni, kes lähtub elukohajärgsekooli määramisel peamisekriteeriumina järgmistestasjaoludest:• õpilase elukoha läheduskoolile;• sama pere teiste laste õppiminesamas koolis;• õpilase seadusliku esindajasoov.Millal ja kuidas masaan esitada taotluse?Taotluse I klassi astumisekssaab esitada 1.–31. märtsinielektrooniliselt veebikeskkonnas(saadaval valla kodulehelalates 1. märtsist).Juhul kui koolikohustuslikuõpilase sissekirjutus Viimsivalda on hilisem kui käesolevaaasta 1. veebruar, saab esitadataotluse elektrooniliselt võikirjalikult vallavalitsuse noorsoo-ja haridusametisse: kadi@viimsivv.ee või markii@viimsivv.eeElektroonilise avalduse linkning taotluse blankett on saadavalViimsi valla kodulehel haridusemenüüvaates (alates 1.märtsist).Millal ja kuidas saanteada, missugune koolminu lapsele määrati?Vallavalitsus moodustab komisjoni,kes määrab õpilaseleelukohajärgse kooli. Vallavalitsusenoorsoo- ja haridusametteavitab lapsevanematkirjalikult komisjoni otsusestelukohajärgse kooli määramisekohta 30. aprilliks.Mida tuleb mul teha,kui lapsele on elukohajärgnekool määratud?Alates 15. maist tuleb vanemalelukohajärgseks kooliks määratudkooliga ühendust võtta,selleks on aega 10. augustini.Lapsevanem saab esitadaI klassi astumiseks vajalikuddokumendid elukohajärgsessekooli peale 15. maid. Koolileesitatavad dokumendid onjärgmised:1) õpilase vanema või eestkostjaisikut tõendav dokument;2) lapse isikut tõendav dokument;3) olemasolu korral tervisekaart;4) lapse foto suurusega 3x4cm õpilaspileti jaoks.Kas ma saan pannalapse ka mõnda teisekooli?Vanemal on õigus määratudkoolikohast loobuda. Sel juhultuleb vanemal endal leida kool,kus on vabu kohti. Viimsi vallakoolidel on õigus alates 10.augustist vabaks jäänud õppekohadkomplekteerida koolivastuvõtu tingimuste ja korrajärgi. Tallinna koolid komplekteerivadvabad kohad Tallinnakoolides alates 15. juunist.Mida teha, kui minulaps on 7aastane jaelab rahvastikuregistriandmetel Viimsis,kuid ei lähe Viimsivalla munitsipaalkooliesimesse klassi?Sellisel juhul tuleb lapsevanemalkindlasti teavitada Viimsivallavalitsuse noorsoo- ja haridusametit.Kindlasti teavitadaka lastest, kes alustavad või onjuba alustanud õpinguid mõnesvälisriigis.Kellelt saab vajaduselnõu küsida?Teie küsimustele vastavadViimsi vallavalitsuse noorsoo-ja haridusameti ametnikud:Kadi Bruus, noorsoo- jaharidusameti juhataja, tel 60666862, kadi@viimsivv.ee; KatrinMarkii, noorsoo- ja haridustöökoordinaator, tel 6066868, markii@viimsivv.ee;Riin Suut, haridustöö spetsialist,tel 606 6868, riin@viimsivv.ee.Noorsoo- jaharidusametToimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldre, tel 606 6864, annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833, juri@viimsivv.eeVäljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜAjalehe järgmine number ilmub 8. märtsPüünsi küla üldkoosolek24. jaanuaril toimus Püünsi koolis küla üldkoosolek.Kohal oli 108 registreerunud inimest, kellest96 olid Püünsi küla elanikud. Lisaks neileosalesid Rohuneeme, Kelvingi ja Tammneemekülavanemad, vallavalitsuse, Püünsi Koolihoolekogu, Viimsi Kooli ja Eesti Lohesurfiliiduesindajad. Kuulati külavanema aastaaruannet,arutati igapäevaseid probleeme ja eesmärketulevikuks. Vastu võeti küla arengukava järgmisekskümneks aastaks.Püünsi küla olulisemad arengueelistusedon: külasiseste teede korrastamine ja tänavavalgustus;Püünsi küla ranna-ala ja promenaadikorrastamine ja supluskoha rajamine; piirnevaRohuneeme metsa-ala looduslik säilitamine,jätkuv vaba kasutus puhkeotstarbel ning mistahesehitustegevuse metsast eemal hoidmine;Püünsi Kooli jätkuv toimimine 9-klassilisena jakoolis õppekvaliteedi parendamine; küla MTÜmoodustamine ja elanike ühis- ning huvitegevuseaktiviseerimine; külakaupluse säilimineja selle kaasajastamine ning võimalusel kohvikurajamine. Kokkutulnud olid nõus sellega,et küla elukeskkonna kvaliteedi olulisemad aspektidseonduvad mere ja metsaga, vaikuseja turvalisusega ning kuna need on põhjused,miks siia on elama tuldud, peab see ka tulevikusnii jääma.Püünsi küla arengukava on tänaseks avaldatudvalla kodulehel. Nii arengukava kuikoosoleku protokoll on kõigile huvilistele kättesaadavPüünsi Kooli raamatukogus.Jüri KruusveePüünsi külavanem