Jeesuse tõeline sõnumJeesuse tõeline sõnumDr. A.B. PhilipsTõlkinud: AishaVANAD MÕTTEDJuba Pauluse ja Jeruusalemma kristlaste interpretatsioonidJeesusest ja tema sõnumist olid kardinaalselterinevad. Peale aastaid kestnud vädimistloodi viimaks Pauluse Kristlik Kirik, millest sai judaismisttäiesti eraldiseisev usk. Teiselt poolt ei tugevdanudJeruusalemma natsareenid 1 oma sidemeid vanajudaismiga, kuigi pidasid end praktiseerivateks juutideks,kes, olles küll truud Toorale, uskusid siiski inimesestmessiasse Jeesusesse. 2Kui roomlased juutide ülestõusu 70. aastal p Kr allasurusid ja nende Templi hävitasid, puistati juutidestkristlased laiali. Nende võimule ja mõjule Emakirikunaja Jeesuse liikumise keskusena tuli lõpp. 3 Paulusekristlik liikumine, mis kuni 66. aastani p Kr oli pidanudolmevõitluses Jeruusalemma kiriku hukkamõistuvastu tõsiselt pingutama, hakkas nüüd jõudsaltarenema.1 natsareenid - varakristlased; Jeesuse sõnumi esimesedjärgijad juudid (tõlkija märkus)2 MacCoby, Hyam, „The Myth-maker: Paul and theinvention of Christianity“, lk 172.3 Kristlik kirik ehitati taas Jeruusalemma 70 aastathiljem, kui roomlased olid linna teist korda hävitanud jauskmatu linnana (nimega Aelia Capitolina) üles ehitanud.Sellel uuel kristlikul kirikul ei olnud vana Jaakobuse juhitudJeruusalemma kirikuga mingit seost. Selle koguduse liikmedolid uskmatud ja selle doktriinid olid Pauluse kristluse omad.(Eusebius, „Ecclesiastical History“, III v 2-3, tsiteerinud„Myth-maker“, lk 174.)Jaakobuse juhitud Jeruusalemma kirikut, mille liikmeidalgselt natsareenideks nimetati, hakati hiljemhalvustavalt nimetama ebioniitideks 4 . Osad natsareenidvõtsid selle nimetuse uhkusega omaks, meenutamaksJeesuse ütlust „õnnistatud on vaesed“.Kreeka-rooma kiriku tõusuga kaasnes natsareenideketseritena põlastamine, kuna nad ei olnud nõusPauluse doktriine omaks võtma. 5Vara-kristliku ajaloolase Irenaeuse (u 185 p Kr) edastusekohaselt uskusid ebioniidid ühte Jumalasse,Loojasse; õpetasid, et Jeesus on messias; kasutasidvaid Matteuse evangeeliumit ja pidasid Paulust juudiseaduse kohaselt ketseriks. 6Ebioniitide eksistents on teada veel 4. sajandist.Mõned olid Palestiinast lahkunud ning kolinudTransjordaaniasse ning Süüriasse; hiljem on nendestteada olnud Väike-Aasias, Egiptuses ja Roomas. 7Monarhianism, mis on tuntud ka adoptsionismi võidünaamilise monarhianismi nime all, arenes välja 2.ja 3. sajandil ning jätkas ebioniitide „ekstreemse“monoteistliku vaate esindamist. Monarhianistid uskusid,et Jeesus oli küll imelisel viisil viljastatud, kuidsiiski inimene ja „Jumala poeg“ vaid seetõttu, et taoli täis jumalikku tarkust ja väge. Seda vaadet õpeta-4 evionium – heeb k – „vaene mees“5 „The Myth-maker“, lk 175.6 “The New Encyclopaedia Britannica”, köide 4, lk 344.7 „The New Encyclopaedia Britannica”, köide 4, lk 344.56 | Eesti moslemite kuukiri
Jeesuse tõeline sõnumsid 2. sajandi lõpul Roomas Theodotus, kelle heitiskirikust välja paavst Victor, ja veidi hiljem Artemon,kelle heitsi kirikust välja paavst Zebhyrinus. Umbes<strong>26</strong>0. aastal p Kr õpetas seda taas Süüria Antiochi piiskopSamosata Paulus 8 , kes jutlustas avalikult, et Jeesusoli mees, kelle läbi Jumal rääkis; Tema Sõna (Logos)ja kinnitas Jumala absoluutset ainsust.Pauluse ortodoksia vastu debateeriti Antiochis <strong>26</strong>3.ja <strong>26</strong>8. aasta vahel vähemasti kolmel kirikukogul.Kolm neist mõistsid Pauluse doktriin hukka ja kõrvaldasidta kiriku juhtfiguuri kohalt. Kuna aga Antiochallus otseselt Palmyra kuningannale Zenobiale, kesPauluse doktriini toetas, ei saanud kukutamist täideviia kuni 272. aastani, mil imperaator Aurelian Zenobiaalistas. 9Hilisel 3. ja varajasel 4. sajandil õpetas EgiptusesAleksandria presbüüter Arius (250-336) samuti Kristusepiiratud olemust ja Jumala absoluutset ainsust,mis kindlustas talle laia järgijaskonna, kuni ta Niceakirikukogul 325. aastal ketseriks kuulutati, sest takeeldus allkirjastamast usutunnistust, millel seisis, etJeesusel on sama jumalik olemus kui Jumalal endal.Tänu mõjukatele kolleegidele Väike-Aasias ja imperaatorConstantinuse tütrele Constantiale õnnestusAriusel pagendusest naasta ja kirikusse tagasi pääseda.10 Liikumine, mille ta olevat loonud, kuid mis tegelikkusesoli Jeruusalemma natsareenide – juutidestkristlaste – usk, sai tuntuks arianismina ja oliPauluse kristliku ordodoksia Jeesuse jumalikkuseusule suurimaks sisemiseks ohuks.Aastatel 337-350 hoidis Lääne imperaator ConstansPauluse kristlaste ja Ida imperaator Constantius IIarianismi poole. Arianismi mõjuvõib oli nii suur, etühel Antiochi kirikukogul (341) väljastati usutunnistus,millest Jeesuse „sama jumaliku olemuse kui Jumalal“klausel oli välja jäetud. Constantius II-st sai350. aastal impeeriumi ainuvalitseja ja tema valitsusajalsaid Nicea kirikukogu kristlased kõvasti räsida.Peale Constantius II surma 361. aastal tugevdasidaga läänes enamuses elavad Pauluse kristluse pooldajadoma positsiooni. Samal ajal aga kaitses idasimperaator Valens (364-383) endiselt visalt absoluutsetmonoteismi ja surus alla Pauluse kolmainsusedoktriini. Arianism sai saatusliku löögi alles imperaa-8 “The New Encyclopaedia Britannica”, köide 8, lk 244.9 “The New Encyclopaedia Britannica”, köide 9, lk 208.10 “The New Encyclopaedia Britannica”, köide 1, lk556-557.tor Theodosius I (379-395) valitsusajal. Ariuse unitaristlikkuusku hoiti aga osade germaani hõimudehulgas elus veel kuni 7. sajandini. 11MODERNSED MÕTTEDTänapäeva kristluses on palju modernseid õpetlasi,kes usuvad, et Jeesus Kristus ei olnud Jumal. SeitsmestPiibli-õpetlasest koosnev grupp, kust võis leidajuhtivaid anglikaani teolooge ja muid Uue Testamendiõpetlasi, andis 1977. aastal välja raamatu nimega„Kehastunud Jumala müüt 12 “, mis tekitas Anglikaanikiriku kirikukogus tõsise möllu. Eessõnas kirjutastoimetaja John Hich järgmist: „Raamatu autoridon veendunud, et praegusel 20. sajandi viimaselpoolel tuleb ette võtta uus suurejooneline teoloogilineareng. See vajadus tuleneb kristluse algstaadiumikohta teada olevatest aina kasvavatest teadmistestja on seotud Jeesuse kui „Jumala poolt heaks kiidetudmehega“ (nagu teda on kirjeldatud Ap.2:22),kelle ülesandeks oli täita Jumala määratud rolli jakelle hilisem nimetamine kehastunud Jumalaks, pühakolmainsuse teiseks isikuks, on vaid mütoloogilinevõi poeetiline viis väljendada tema olulisust meiejaoks.“ 13Uue Testamendi õpetlased on laialdaselt nõus, etajalooline Jeesus ei ole kunagi väitnud, nagu oleksta olnud jumalus. Selle on talle külge pookinud hilisemkristlik mõtteviis. Jeesus ise ei pidanud end eiJumalaks ega Jumala kehastunud pojaks. 14 Endinepeapiiskop Michael Ramsey, kes oli ise Uue Testamendiõpetlane, kirjutas, et „Jeesus ei ole kunagiend Jumalaks pidanud.“ 15Tema kaasaegne – Uue Testamendi õpetlane C.F.D.Moule ütles, et „Iga väidet „kõrg“-kristoloogias, misseisis Jeesuse väidetavate enda kohta käivate ütlusteautentsusel, eriti neljanda evangeeliumi puhul, tulekspidada ebakindlaks.“ 16Ortodokset kristoloogiat tunnustav James Dunnkirjutab oma suures inkarnatsiooni doktriini uurimuseskokkuvõtteks, et „varaseimas Jeesuse traditsioo-11 “The New Encyclopaedia Britannica”, köide 1, lk549-550.12 „The Myth of God Incarnate“13 „The Myth of God Incarnate“, lk ix.14 „The Metaphor of God Incarnate“, lk 27-28.15 „Jesus and the Living Past“, lk 39.16 „The Origin of Christology“, lk 136.IQ RA | 57