TALLINNA ÜLIKOOL

• Oskab koostada personasid, stsenaariume ja kasutajalugusid.• Oskab koostada informatsiooni arhitektuuri skeeme.• Oskab koostada ja testida prototüüpe.• Oskab kasutada XHTML'i ja CSS'i lihtsamate veebipõhiste.kasutajaliideste tüpograafia, värvilahenduse ja paigutusemääramiseks.• Oskab valideerida veebirakenduste kasutajaliideseligipääsetavust.• Omab ülevaadet kasutajaliidese evalvatsioonimeetoditest.Hindamine:Vastutav õppejõud:Ingliskeelne nimetus:Eeldusaine:Kohustuslik kirjandus:Hindeline arvestusHans PõldojaInterface and interaction designpuudubBrinck, T., Gergle, D., Wood, S.D. (2002). Usability for the Web:Designing Web Sites That Work. San Francisco, CA: MorganKaufmann Publishers.Asenduskirjandus:(üliõpilase poolt läbitöötatava kirjanduse loetelu,mis katab ainekursuseloengulist osa)Brinck, T., Gergle, D., Wood, S.D. (2002). Usability for the Web:Designing Web Sites That Work. San Francisco, CA: MorganKaufmann Publishers.MII7136Avatud lähtekoodil põhinev arendusmudelMaht 3 AP / 4 ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: SEesmärgid:Lühikirjeldus:Õpitulemused:Anda üliõpilastele piisav ülevaade vaba tarkvara (edaspidi VT)maailmast ning ka praktiline kogemus VT arendamismudelist1. VT mõiste, selle erinevus suletud mudelitest. VT vs „avatudlähtekood“ (open source) vs vabavara (freeware). FSF vs OSI2. VT arendus – keskkonnad, vahendid ja meetodid.3. VT litsentsid.4. VT ärimudelid5. VT kogukonnad, nende loomine ja haldus6. Vaba kultuur: VT laiem mõju muudele eluvaldkondadeleMõned loengud käsitlevad jooksvaid küsimusi, võimaluselkaasatakse ka külalislektoreid. Iseseisvate töödena loetakseerinevaid allikaid, analüüsitakse VT juhtumikirjeldusi ningarendatakse koostööna välja üks VT projekt.Süvenenud arusaam VT meetoditest ja praktikatest.15