2 IDEE 3 Õpiks teiste kogemusest Praegu käib omavalitsuste reform ja sellega seoses annab riik omavalitsustele üle üha uusi ülesandeid. Koos sellega eraldatakse neile ka rohkem raha. Üks suur valdkond, mille haridus- ja teadusminister soovib uuest aastast omavalitsustele üle anda, on erivajadustega laste koolihariduse korraldamine. Seni on aastaid olnud põhimõtteks, et puudega laste hariduse eest võtab, just vastupidi, kogu vastutuse riik. Kuna enamik omavalitsusi reformi järel kasvab ja saab enda valdusse rohkem raha, siis usutakse ja loodetakse, et suureneb omavalitsuste võimekus oma elanikele teenuseid pakkuda. Loodetakse ka puudega laste osas, et kui raha on omavalitsuse käes ja kodukoolis tehakse otsus lapsele kõige paremini sobiva õppevormi + tugiteenuste kohta, ilma et seadusse kirjutatud normid seda kuidagi piiraks, on tulemus osapooltele parim. Ent vaatame, missugused arengud toimusid Norras kaasavale haridusele üleminekul. Seal alustati asja ettevalmistamist 1970-ndatel, 1990. aastast hakati kõiki puudega lapsi õpetama kodukoolides, kellele anti üle kopsakad pearahad ja kogu otsustusõigus. Kakskümmend aastat hiljem tehti süvaanalüüs, mille tulemused näitasid, et üle kolmandiku puudega lastest, kes vajanuks eriõpet, olid sattunud kaasamise sildi all koos abiõpetajaga tavaklassinurka. Teiseks selgus, et paljudes koolides poldudki pearaha kasutatud puudega laste jaoks, vaid üldise koolikeskkonna arendamiseks. Seda mitte paha pärast, vaid lihtsalt arvati nii. Tiina Kangro, peatoimetaja Loe pikemalt leheküljelt 7. Millele kulub 2018. aasta riigieelarve? Arstiabi, pensionide-toetuste ja sotsiaalsüsteemi teenuste pakkumine moodustab Eesti järgmise aasta riigieelarvest 42,9 protsenti. See tähendab, et keskmiselt ühe Eesti elaniku kohta kulub riigil aastas 2300 eurot sotsiaalsfääri raha (pensionid, erinevad toetused ja sotsiaalteenused). Tervishoiuteenuste osutamiseks on riigieelarves 106 eurot ühe Eesti elaniku kohta. Nende arvelt, kes toetusi ja teenuseid ei kasuta ega vaja, saavad sotsiaal- ja terviseprobleemidega inimesed proportsionaalselt rohkem tuge. Vaata, millistele valdkondadele ja kui palju raha kulutatakse. Sotsiaalsfäär 3,15 miljardit € 29,8% Muud kulud 1,66 miljardit € 15,6% Eesti järgmise aasta riigieelarve maht on pisut üle 10,5 miljardi euro. Riigieelarvesse laekub raha maksudest, aktsiisidest, riigi majandus- ja finantstegevusest, Euroopa Liidu toetustest jms. Ilmub alates oktoobrist 2011 Väljaandja MTÜ Puutepunktid Registrikood 80334985 A/a EE452200221053907379 E-post info@puutepunkt.ee Tellimine www.puutepunkt.ee Tervishoid 1,39 miljardit € 13,1% Majandus 1,8 miljardit € 17,3% Haridus 1 miljard € 9,4% © OÜ Haridusmeedia 2017 Peatoimetaja Tiina Kangro Toimetaja Anne Lill Kujundaja Heiko Kruusi Keeletoimetaja Kaja Randam Trükiarv 8900 Riigikaitse 5,6% 0,6 miljardit € Avalik kord, julgeolek 4,6% 0,49 miljardit € Vaba aeg, kultuur 2,6% 0,27 miljardit € Keskkonnakaitse 2% 0,2 miljardit € Kokku: 10,5779 miljardit € KOV-id, kasutage üürimajade projekti targalt ära! 1. novembril avab KredEx taotlusvooru, millest saavad kohalikud omavalitsused küsida eurotoetust üürimajade ehitamiseks. Ent toetust võib kasutada ka selleks, et ehitada ligipääsetavaid üürikodusid puudega inimeste ja eakate jaoks. Kogu maailmas on sellised nn „iseseisva elu“ ja „toetatud elamise“ tüüpi majutusüksused väga levinud. Need aitavad säästa sotsiaalkulutusi, sest erivajadustega inimesed saavad nõnda iseseisvamalt toime tulla. Kohandatud ja tugiteenustega elamispinnad võimaldavad liikumis-, nägemis- jm puuetega inimestel, samuti eakatel elada võimalikult kaua kalleid sotsiaalteenuseid vajamata. Ka kõrvalabi vajaduse korral on omavalitsusel palju lihtsam korraldada abistamist ühes kohas ja koordineeritult, kui kihutada sotsiaalautodega mööda linna või valda ning abistada iga abivajajat tolle elupaigas. Iseseisva elu kodud Puudega inimesed saaksid üürida „iseseisva elamise“ majas ligipääsetavaid, juba valmis kohandustega (ratastoolis liikujale sobivad vannitoad, köögid jms), eri suurusega elamispindu, kus elada üksi, perega või sõpradega. Kuna tegemist on rendipindadega, saaks neid ka hõlpsasti vahetada. Näiteks vajab ratastoolis liikuv noor inimene algul ühetoalist, hiljem koos perega kahe- või kolmetoalist korterit. Kui sellised üüripinnad oleksid kättesaadavad üle Eesti, toetaks see lisaks tööhõivet. Puudega inimene võib kaotada töö ja saada uue tööpakkumise hoopis teisest linnast. Praegu võib uude kohta kolimine jäädagi elamispinna taha. Kui ühes kohas on kodu kohandatud, siis kui kaua võtaks aega selle vahetamine ja uuest omavalitsusest uute kohanduste väljavõlumine? Suure tõenäosusega vaba töökoht nii kaua ei ootaks. Toetatud elu kodud Paljud puudega inimesed vajavad lisaks ligipääsetavusele kõrvalabi ja muud tuge. Näiteks isiklikku abistajat, kes aitaks hommikul väljaminekuks valmis seada, majapidamisteenuseid, sotsiaaltransporti tööle sõitmiseks. Seda peab seaduse järgi pakkuma omavalitsus. Toetatud elamise majja saaks kavandada ühisruumid vajalike teenuste osutamiseks ja abipersonali jaoks. Näiteid võib tuua paljudest riikidest, kus elanike vajadustest lähtudes on toetatud elamise üksustes pidevalt kohal ka meditsiiniõde, töötab häirenuputeenus jm. Ka saavad elanikud omavahel suhelda, toetada üksteist, leida ühiseid lahendusi, näiteks kombineerida transpordivajadust jms. Eakatemajad Miks mitte müüa pensioniea saabudes oma maja või korter ning asuda üürima sobiva suurusega elamispinda ligipääsetavas üürimajas, kus vajadusel on ka koduabi ja muud sotsiaalteenused käeulatuses? Praegu haigutab Eestis individuaalse koduteenuse ja hooldekodu vahel tühjus. Mõlemad neist on kulukad variandid nii eakale / ta lähedastele kui ka omavalitsusele. Lisaks ei ole hooldekodu kindlasti koht, kuhu enne viimast võimalust minna igatsetakse. Uus kodu eakatemajas tagaks aga privaatsuse, lisades igapäevaellu samal ajal turvalisust, soovi korral ka seltskonda. Hoolekandetöötajatel jääks aga läbimata lugematu hulk kilomeetreid. Tiina Kangro Raha ootab! • Riik jagab üürimajade rajamiseks kolme aasta jooksul välja kokku 60 miljonit eurot. Sellest 2,5 miljonit eurot läheb jagamisele veel tänavu. • Toetust saavad küsida üksnes omavalitsused uute majade ehitamiseks või olemasolevate renoveerimiseks. Omaosalus on 50 protsenti. • Toetusega võib rajada eluruume kas mobiilsele tööjõule või sotsiaalsetele sihtgruppidele. • Esimene taotlusvoor avaneb juba 1. novembril. Uuri lähemalt aadressilt www.kredex.ee. OKTOOBER 2017 WWW.PUUTEPUNKT.EE EELMISEL AASTAL SÜNDIS EESTIS 14 002 LAST, NEIST 10 117 OLID TERVED. OKTOOBER 2017