Mõnda Tahkuranna hariduselust
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kooli üldpilt 1933. aastal. Foto õpetaja Maimu Turbani albumist
1935. aastal toimus nimede eestistamine ja Peet Akkermannist sai Aasma
ning Hilda Koolmannist Koolme.
Sel ajal kui koolis töötas kaks õpetajat kujunesid jõulupeod koolis
mitmekesisemateks ja pidusid korraldati rahvamajas, kus olid avaramad ruumid.
Eriliste sündmuste puhul, mil Tallinnast raadio kaudu kanti lastele üle huvitavaid
saateid, korraldati klassis raadio ühiskuulamisi. Selleks kasutati õpetaja Koolme
raadiovastuvõtjat.
Kevadeti korraldati metsaistutuspäevi, mille raames istutati puid ja ilupõõsaid ka
koolimaja ümbrusesse.
Kooli ja kodu lähendamiseks olid koolis tööle rakendatud lastevanemate
koosolekud. Õppeaasta algul toimunud koosolekul valiti lastevanemate esindajad
kooli hoolekogusse ja õppenõukogusse. Hoolekogu ülesandeks oli abiks olla
mitmesuguste koolielu puudutavate küsimuste lahendamisel.
Alates 1937. aastast hakati õppeaasta lõpul korraldama „koolilõpetajate päevi”.
Neist päevadest võtsid peale koolilõpetajate ja õpetajate osa ka vanemad,
hoolekogu ja õppenõukogu liikmed, vallavanem jne. Raadio teel anti edasi
haridusministri ja riigivanema tervitused lõpetajaile. Järgnesid kohapealsed
tervitused. Tavaliselt võtsid sõna ka õpilased, laulsid ja deklameerisid luuletusi.
Koosviibimine lõppes ühise teelauaga.