Mõnda Tahkuranna hariduselust

Võiste õigeusu abikool
Paljude talupoegade olukorra jätkuv halvenemine ja 1840. aastate korduvad
ikaldused ning kurnav nälg leidsid plahvatusliku väljenduse usuvahetusliikumises.
Seoses sellega tekkisid luteriusu koolide kõrvale ka apostliku-õigeusu
koolid. 1850. aastal kinnitatud määruse järgi tuli igas õigeusu koguduses asutada
kihelkonnakool kiriku juures ja abikoolid kirikust eemalolevates kohtades. Nii
avas Häädemeeste preester Kuprean Sarmet õigeusu abikooli Tiirike talumajas
1851. aastal. (Kool asus mererannal kunagisest kalakasvandusest umbes
kilomeeter põhja suunas.) Esimene õigeusu koolmeister selles koolis oli ilmselt
Ivan (Johann) Didrichson Muhhost. Nähtavasti ei sobinud mingitel põhjustel
eelnimetatu siiski õpetajaks ja seepärast asus 1851. aasta sügisest Tahkurannas
õigeusu lapsi õpetama oma isa majas Joan (Ivan) Johann) Brandmann. Esimene
teadaolev aruanne õigeusu koolide kohta pärineb arvatavalt 15. novembrist 1851
ja annab õpilaste arvud 1850/51. õppeaastal. Tahkurannas käis koolis 7 poissi ja 7
tüdrukut.
EAÕK Tahkuranna koguduse 1898 aasta aruandes (EAA.1977.1.3) on kirjas, et
Võiste abikool asub ühekorruselises puumajas, mis on ehitatud õigeusklike
talupoegade poolt 1852. aastal talukarjamaale luteriusu kiriku lähedale. On
säilinud Pärnumaa praosti Jakov Tšitškevitši aruanne koolide kontrollimise kohta
1852. a. oktoobris ja novembris. Tahkuranna abikool töötas üsna korralikus
ruumis, koolis käis 8 poissi ja 7 tüdrukut. Õpiti lugema ja palveid eesti keeles ning
laulmist. Edasijõudmine üpris keskpärane. Nelikümmend kuus aastat hiljem oli
hoone küllaltki mugav aga juba lagunenud.
Kiriku aruannetest on võimalik lugeda, et selles koolimajas on õpetajatena
töötanud Joann Miller (asub tööle peale Tahkuranna kihelkonnakooli lõpetamist
umbes 1878 ja töötab õpetajana 18 aastat) ja Dionis (Tõnis) Tomson.
Probleemid õpilastega on ajast aega olnud ikka sarnased! Nii teadustas Võiste
abikooli koolivanem Juri Miller volikogule, et koolilapsed sagedaste tubakat suitsetada ja