Mõnda Tahkuranna hariduselust

enese peale. Peale väljapakkumist leppisid Jüri Martinson ja Jüri Trükmann
eneste vahel kokku, et Martinson maja ehitamise oma peale võtmisest tagasi
astub ja selle eelkirjeldatud tingimustega ja 1200 rublaga Trükmannile edasi
annab, millega volikogu rahul on.
8. novembri 1911. aasta ajalehes Usk ja Elu kirjutab kirjasaatja Post :
„Tahkurannast. Hilise aja peale vaatamata on meie meestel veel kibe koolimaja ehitamine
käsil. Et Rannametsa õigeusu abikoolil maad ega maja pole, siis palus meie õigeusu koolide
eestseisus kroonu maade ülemuselt selle jaoks maad ja ka ehituse materjali. Praegu
maksev seadus lubab kroonu maad, kui seda lähedusest saada on, kogukondadele ja
muudele asutustele koolimajade platsideks anda; lubab ka metsa ehituse materjali jaoks.
Sellel põhjusel anti ka meie koolide eestseisusele Rannametsa küla juurest kroonu metsast
3 dessatiini maad koolimaja platsiks ja 583 palki maja ehitamiseks, nii sama ka roikaid ja
muud. Et õigeusu kooli eestseisusel koolimaja üles ehitamiseks raha ei olnud — kooli kõrtsi
rendist kogutud kassa rahaga sai üksi palgid ära tahuda ja saepakud laudadeks lõigata —
siis palus koolide eestseisus vallavolikogu muud ehitusekulu valla kanda võtta.
Vallavolikogu tuli sellele ettepanekule lahkesti vastu ja otsustas veel tänavu sügisel maja
nõnda kaugele ehitada, et katus peale ja materjali (palkide) raisku minek sellega ära
hoitud saab. Sellepärast ongi veel nii hilja sügisel materjali (kivide j. n. e.) vedu ja
ehitamine käsil.”
1912. aasta lõpuks sai koolimaja valmis ja õpetajana alustas tööd Mihhail
Simson. 1913. aastal tuli kooli tööle esimene naisõpetaja Liidia Kohv.
Rannametsa kooli foto on pildistatud Selma Merilo raamatust „Kalda”