Mõnda Tahkuranna hariduselust

ja seisusest. Iga wastu wöetaw laps peab köige wähemalt Eesti keele ilma suure wigadeta
lugeda oskama. Kooli maks on wööra kihelkonna lapse päält üks rubla raha ja kaks jalga
puid. Tahkuranna kihelkonna lapsed maksawad ükspäinis puud. Kirjutuse paber, tint,
suled, pliiatsed ja krihwled antakse öpijatele koolist ilma maksuta. Tahwlid ja möned
öpimise raamatud peawad öpijatel omal olema. Koolis saab pääle harilikku öpetuste, mis
ülema walitsuse poolt kihelkonna koolide kohta on äramääratud, isiäranis saab Wene
keele öpetuse üle suurt hoolt peetud. Saksa keel ei ole koolis sunnitaw, aga kes oma lastele
seda soowiwad, peawad kohalise kooliöpetajaga selle üle läbirääkima. Öpetus hakkab 2.
nowembril. Kooliwalitsus.
Köster-kooliõpetaja Peeter Klug koos perekonnaga
Foto Peet Maruste koduloolisest kogust
1894. aasta sügisel nimetatakse Tahkuranna kihelkonnakooli vanemõpetajaks
hilisem Põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamot, keda see töökoht ei rahulda ja
läheb edasi õppima kooliõpetajate instituuti.
1896-1897 töötas abiõpetajana Rannametsa külast pärit Jaan Martinson.
1897. aastal oli lisaks Fridolinile ja Klugile õpetajaks õpetajate seminari lõpetanud
Karp Kivi.
1898. aasta Tahkuranna õigeusu kiriku aruande kohaselt (EAA.1977.1.3; 1898)
juhatas kooli Nikolai Prants, vanemõpetajaks Aleksandr Hrebtov. Esimese