Mõnda Tahkuranna hariduselust

Kaugemalt kandi õpilased ööbisid internaadis, sest kihelkonnakoolis õppis lapsi
ka Uulust ja Rannametsast. Poiste magamistoas oli 5 suurt nari, igale narile
mahtus magama 4 – 8 poissi. Tüdrukute magamistuba oli teisel korrusel ja neid oli
vähem. Elu koolimajas algas kell kuus, millele järgnes tualett ja voodite koristus.
Korrapidajad soojendasid õhtuse supi ja peale söömist mindi klassiruumi
õppetükke kordama. Kella kaheksaks ilmusid kooli ka need õpilased, kes elasid
kodudes. Kell 8 hommikul algas palvus ja seejärel piiblitund.
Koolimajas elades tuli õpilastel endil ka lõuna- ja õhtusöök valmistada.
Kordamööda oli üks õpilane köögis korrapidaja, kes keetis siis lõunaks kartuli
valmis ja õhtuks harilikult teevee või lihasupi. Igaüks pani supisse vastava osa
tangu, kartuleid ja tükikese liha. Lihatükisse pisteti puupilbas, et igaüks oma
lihatüki ära tunneks. Poiste söögituba oli köögi kõrval. Toa keskel oli pikk laud,
kus söödi ja seina ääres riiulitel asusid õpilaste isiklikud kastid, kus sees hoiti
toidutagavarasid ja muid isiklikke asju. Kella 12-14 oligi koolis lõunavaheaeg, mil
söödi sooja toitu. Tunnid kestsid kella neljani, noorematel kolmeni. Laupäeviti
lõppesid tunnid kell 12. Kella kuueni õhtul oli vaba aeg, millele järgnes kella
kaheksani ühisõppimine klassiruumis õpetajate juuresolekul. Kell kaheksa toimus
õhtupalvus ja kümnest oli majas öörahu. 1880. aastal õppis koolis 59 last.
Kihelkonnakoolis õppis esimese aasta ka president Konstantin Päts koos oma
vanema venna Nikolai Pätsiga.
1. juuni 1940. aasta ajalehes Esmaspäev jutustab Nikolai Päts, et tema on astunud
sellesse vennastekoguduse kooli kaheksa aastaselt 1881. aastal. Ühe talve võrra
hiljem hakkas koolis käima seitsme aastasena Konstantin Päts. Kooli juures oli
küll internaat, kuid lähema ümbruse õpilased käisid siiski iga päev koolist koju,
ka talvel paksu lumega. Sel ajal oli koolijuhatajaks Jakob Fridolin (asus kooli
tööle 1877. aata novembris) ja köster-kooliõpetajaiks Georgi Siiton ja Peeter
Klug.
„Olin ju sel ajal veel poisike, ega ma seepärast neist esimestest kooliaastatest enam palju
ei mäleta," tuletab ülempreester N. Päts meele. „Siiski on meeles, et nii koolijuhataja kui
ka õpetajad olid suured korraarmastajad ja suutsid meisse sisendada distsipliini. Nende
algatusel korraldati vahel ka koolimajas ümbruse elanikele kõneõhtuid; neil õhtuil
kõnelesid õpetajad kord sõjaraskustest, teinekord taevatähtedest ja muust. Mõnel õhtul
kutsuti vanemad kuulama õpilaste lauluharjutust. Seesugused üritused olid tolle aja
kohta haruldased asjad, ning tõendavad õpetajate vabameelsust."
Samast 1. juuni artiklist saame lugeda ka tulevase Eesti riigi presidendi
Konstantin Pätsi koolitee alguse kohta. „Praeguse presidendi kohta kõnelevad kooli
raamatud, et Konstantin Jakobi poeg Päts, pärit Tahkurannast, talupoja seisusest, on kooli
astunud 8. jaanuaril 1882. a. Kooli astudes oli kirjaoskaja, käis esimesel õppeaastal koolis
68 tundi ja viidi kõrgemasse klassi üle 4. novembril 1882. a.
Hinded presidendi esimesel koolitunnistusel kooli hinneteraamatu järgi olid järgmised:
Usuõpetus neli miinusega, rehkendus viis, vene keel kolm, eesti keele lugemine viis, eesti
keele etteütlus kolm, ilukiri kolm, laulmine kolm, tähelepanu viis ja ülalpidamine viis.
Edasi kõnelevad raamatud, et Nikolai ja Konstantin Pätsid on Tahkuranna