Mõnda Tahkuranna hariduselust

kirjutamist. Koolis käimine ei olnud kohustuslik. Õpikuteks olid Uus Testament ja
Lauluraamat. Rahva teateil olnud sel ajal kool trahviks - kes lugeda ei osanud,
saadeti kooli.
Kaks korda aastas käis pastor Tahkurannas lapsi kontrollimas ehk „katsumas.“
Kontrolliti lugemise oskust ja katekismuse tundmist. Peet Aasma kirjeldab seda
„katsumist“ (küll hilisemast ajast) oma mälestustes järgmiselt: „Ühel varakevadisel
laupäeval, olin siis arvatavasti 7-8 aastane, läksime köstri majasse, kus oli sel ajal ka
koolimaja, õpetaja ette „katsele“. Õpetaja Fr. Rechtlich seadis lapsed poolringis enda ette
seisma ja laskis neid siis lugeda uuest testamendist, küsis midagi piibliloost, kontrollis kui
palju Luteri katekismuse viiest peatükist on kellelgi peas ja laskis laulda mõnd koraali,
mida keegi oskas. Kes heaste oskasid, need said kingituseks piibliloo pildikesi. Ma vist
lugesin väga tasase häälega, nii et õpetaja ütles mulle: „Sa loed ju omale habemesse, loe
kõvemini!“ „Habemesse“ lugemise eest sain ikka pildi ka, aga vähema kui teised, kes hästi
kõvasti lugesid.“
Peale Millerit (või temaga ühel ajal) on tegelenud laste õpetamisega Hans Kvell
(Peedi Hans) Allika talus.
Oletatavalt aastatel 1834-1838 oli Tahkuranna luteriusu köstriks Carl Immanuel
Büttner, keda poja sünnil 1836. aastal nimetatakse Tahkuranna koolmeistriks ja
lukksepaks (allikas: Häädemeeste Elu, nr.2 2007)
1838-1846 oli ametis Jüri Tiirmann (kohalike seas Türmann). Tema ajal ei olnud
kool enam „trahvi kool“, vaid koolis käisid ainult võimekamad poisid, seepärast
oli koolis ka vähe õpilasi. 1842. või 1843. aastal käisid koolis ainult kaks õpilast-
Mart Eisenschmidt Matsilt ja Jaan Hanschmidt Pindalt. Nemad õppisid koolis
ainult kirjutamist, kuna lugemine oli neil juba enne selge. Peale kooli olid ka
kordamise päevad, millistest pidid osa võtma kõik kooliealised lapsed (10-17).
Neid viidi läbi kirikus, talvel üks kord nädalas.
Mart Eisenschmidti mälestuste järgi oli Türmannil olnud käsikirjaline katekismus
ja teda määrati tihti seda teistele ette lugema. Ka sel ajal ei olnud veel koolimaja.
1846-1858 oli köster-kooliõpetaja ametis Friedrich Siewers (Sivers). Õpilaste arv
suurenes kümneni. Tema õpetas lugemist, kirjutamist, ajalugu, katekismust,
aritmeetikat ja laulmist. Samal ajal käisid kaheksa lapsega harjutustunnid
kirikus.
1858-1863 asus ametisse August Fromhold Lorenzsonn (Lorentson), kelle kohta
rahvas mäletab, et ta olevat laulmist õpetanud oreli saatel.
1863. aasta 13. augustil asus Tahkuranna köster-kooliõpetaja kohale Hendrik
(Hindrik) Soovik, kes oli suur Jannseni pooldaja. Tema ajal ehitati uus
köstrimaja, kus oli ka võrdlemisi suur klassiruum. Peale selle oli seal veel
õpetajatele ja õpilastele ühine köök ja õpetaja - köstri
korter kolme väikese toaga.
Köster-kooliõpetaja Hendrik Soovik