Mõnda Tahkuranna hariduselust

abiõpetajana asus 1. novembril 1889. aastal tööle Peeter Martinson ja teise
abiõpetajana Peeter Klug. Peale eelnimetatute annab tunde ka Jakob Fridolin.
Koolis õppis õigeusulisi 98 poissi ja 54 tüdrukut ning luteriusulisi 25 poissi ja 1
tüdruk. Kokku õppis koolis 178 õpilast.
1900. aastal on koolis ülemõpetajaks preester Aleksandr Hrebtov, kes annab
nädalas kokku 12 tundi. Vanemõpetajaks on Karp Kivi, kes annab vanemas klassi
kõiki õppeaineid peale usuõpetuse.
Nooremas jaos annavad tunde köster-kooliõpetajad Jakob Fridolin ja Peeter Klug.
Lapsi õpib koolis 128.
Aastatel 1902-1905 oli kihelkonnakoolis abiõpetajaks Jakob Tamberg
1911. aasta novembris asus kihelkonnakooli tööle Joann Lõhmus.
1912. aastal lahkusid kiriku teenistusest omal soovil Jakob Fridolin ja Peeter Klug
ning köster-kooliõpetajana asus tööle hilisem kauaaegne Rannametsa kooli
juhataja Joann Laks. Samal aastal tulid tööle ka Ekaterina Puusepp ja Dionis
Didrikson.
1914. aastal asub tööle Aleksandra Rätsep.
1915/1916 õppeaastal on esimese õpetaja koht kihelkonnakoolis vakantne.
1916. aastal töötas õpetajana Martin Tolli.
Erinevad allikad väidavad, et Tahkuranna kihelkonnakool oli saksa okupatsiooni
ajal 1918. aastal
suletud, aga
Tahkuranna
Vennaste Seltsi
esimehe Peet Ansoni
kiri 8. novembrist
1918
tõendab, et kool
avati siiski uuesti
15. novembril 1918.
Või jäigi see ainult
katseks kooli avada?
Igal juhul oli kooli
ülevalpidajal olemas
eelarve 1918/19
õppeaasta jaoks,
õpetajad ja ka
õppekava.