Mõnda Tahkuranna hariduselust
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sooviku ajal õppisid lapsed usuõpetust, emakeelt, aritmeetikat, laulmist,
geograafiat.
Tahkurannast pärit endine Reiu valla kooliõpetaja Johann Hansschmidt kirjutab
oma mälestustes tolle aja kohta nii:
„Kui olin 9 aastane (1865.a.) poisike läksin ma Tahkuranna vallakooli. „Koolmeistriks“ oli
sääl sel ajal H. Soovik, kes ühtlasi ka köstriks oli. Kool asuski köstri majas, kuhu selleks
tuba otsa oli ehitatud. Õpetus oli seal sel ajal küll alles väga madala järje peal. Kodus oli
mul lugemine juba kaunis selge ja ma võisin ka mõne tähe, mis isa mulle õpetas, tahvli
peale üles maalida. Koolis õppisin ma ka niipalju, kui jõudsin, ehk kuidas mind juhatati.
Aga õpetust anti siis alles vana masina viisi järele. Näituseks öeldi kirjaliku
kokkuarvamise juures, et parema käe poolt numbrid või read peavad otse üksteise all
olema, siis peab parema käe poolt rea kõige enne kokku arvama ja kui kokkuarvates 10 või
üle 10 sai, et siis peab pahema käe numbri „ meelde panema“ ja teise reale juurde arvama,
ilma seletamata, miks see nõnda peab olema. Peast rehkendamist ei olnud peaaegu
sugugi, ainult „üks kord üks“. Ka käis koolmeister kooli tundide ajal sagedasti kodunt ära
kas metsas puid toomas või muud tegemas ja lapsed pidid sel ajal omapead olema ja
õppima. Nii kauaks oli üks tugevam poiss teiste järele vaatajaks, kelleks ka mina 2-3 talvet
olin.
Kõige rohkem tuubiti usuõpetust. Piiblilugu pidi peaaegu sõnasõnalt peas olema, niisama
ka katekismus. Aga mul see läks kui lepase reega. Nõnda käisin ma vallakoolis 4-5 talvet.
Siis jäin ma jälle koju ja hakkasin tööd tegema.
Kodus õppisin ma, kui vahel aega sain, ikka edasi ja käisin igas kuus korra koolmeistri
juures katsel. Tema käest tõin omale ka juturaamatuid lugeda, mida ta ka valmis oli
lahkesti andmas.
Mujalt ju sel ajal lugemise materjali saada ei olnud. Oleks meil kihelkonna kool olnud, siis
oleksin ma muidugi sinna läinud, sest et ma hea õppija olin ja mul ka hea õppimise himu
või tahe oli. Aga nüüd ei olnud midagi parata“.
Koolimaja ja köstri eluruumid