Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1 KIR<strong>JA</strong>NDUSE ÜLEVAADE<br />
1.1 MiRNAd, nende avastamine ja levik organismides<br />
MikroRNAd (ka miRNAd) on rühm väikeseid (∼22 bp), mittekod<strong>ee</strong>rivaid, endog<strong>ee</strong>nseid RNA-<br />
sid, millel on näidatud tähtis funktsioon g<strong>ee</strong>niregulatsioonis posttranskriptsioonilisel tasemel.<br />
Praeguseks on teada nende osalemine väga erinevates bioloogilistes protsessides, näiteks rak-<br />
kude jagunemine, diferents<strong>ee</strong>rumine ja apoptoos (Brennecke jt., 2003), organismi arengu ajasta-<br />
mine (Lau jt., 2001), metabolism (Lynn, 2009), perem<strong>ee</strong>s-patog<strong>ee</strong>ni interaktsioonid (Hariharan<br />
jt., 2005) ja paljud teised. Kuigi miRNAde uurimine on viimastel aastatel jõudsalt populaarsust<br />
kogunud, alles hakatakse nende tõelist tähtsust hoomama.<br />
Esimene miRNA avastati juba 1993. aastal C. elegans’is (L<strong>ee</strong> jt., 1993), kui märgati, et<br />
varbussi arengus oluline mRNA lin-14 on regul<strong>ee</strong>ritud sellele komplementaarse väikese RNA<br />
lin-4 poolt. Kui esialgu arvati, et näidatud süst<strong>ee</strong>m on levinud vaid C. elegans’is, siis 2000. aas-<br />
tal tõestati teise miRNA let-7 olemasolu ka kõrgemates organismides ja sai selgeks miRNAde<br />
poolt teostatava g<strong>ee</strong>niregulatsiooni laialdane levik (Reinhart jt., 2002).<br />
Tänaseks päevaks on selge, et miRNAd on väga olulised regulaatorid nii loomades kui tai-<br />
medes. S<strong>ee</strong>ntes on levinud küll siRNAde poolt vahendatud RNA interferents, kuid miRNAde<br />
asemel on neil miRNA-sarnased RNAd (milRNA), millel on erinev biogen<strong>ee</strong>s (L<strong>ee</strong> jt., 2010).<br />
Samuti puuduvad miRNAd enamikus protistides, kuigi hiljuti avastati miRNAd Trichomonas<br />
vaginalis’es (Lin jt., 2009). Ka mitmed viirused kod<strong>ee</strong>rivad miRNAsid, mis on tõenäoliselt<br />
omandatud perem<strong>ee</strong>sorganismidelt (Bai jt., 2008). MiRNAde andmebaasi miRBase 15. versioo-<br />
nis on 14197 järjestust, mis pärinevad 133 liigist. Inimesel on antud andmebaasis 950 järjestust<br />
ning hinnatud ongi ∼1000 inimese miRNA olemasolu. P<strong>ee</strong>takse võimalikuks, et koguni ∼60%<br />
inimese g<strong>ee</strong>nidest on sihtmärgiks mõnele miRNAle (Friedman jt., 2009b).<br />
1.2 MiRNAde genoomne organisatsioon, biogen<strong>ee</strong>s ja struktuur<br />
MiRNAsid kod<strong>ee</strong>rivad g<strong>ee</strong>nid võidakse transkrib<strong>ee</strong>rida nende enda promootori pealt ja sel ju-<br />
hul on g<strong>ee</strong>nid genoomis üksikult või klasterdunult (üks promootor ja tulemuseks pikk primaarne<br />
transkript, millelt hiljem protsessitakse välja üksikud miRNAd) (L<strong>ee</strong> jt., 2002). Viimasel ajal on<br />
saanud selgeks, et suur hulk miRNA g<strong>ee</strong>ne (∼50%) asuvad annot<strong>ee</strong>ritud g<strong>ee</strong>nide intronites või<br />
isegi eksonites (viimane variant on suhteliselt haruldane), kus nende transkriptsioon algab g<strong>ee</strong>ni<br />
promootorilt ja s<strong>ee</strong>ga asuvad n<strong>ee</strong>d tavaliselt sense orientatsioonis (Rodriguez jt., 2004). Intronis<br />
võib asuda üks miRNA g<strong>ee</strong>n või terve klaster, mis allub hilisemale protsessingule. Erijuhuks on<br />
6
Change language