PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
- TAGS
- leht
- leht.aripaev.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
| veebruar 2007 |<br />
�14<br />
LOGISTIKA<br />
���� ������ ������ ����������<br />
���� ����� ����� ��� ������������ ����� ������������� ��������� ����������<br />
�������� ���� ��� ��� ��� ����� ����������<br />
Ülevaade Soome<br />
transiidikeskustest<br />
�18<br />
Intervjuu Robert<br />
Antropoviga<br />
�4−7<br />
����������<br />
nr 1 (23)<br />
Ladude põud sai eelmise aasta<br />
lõpus veidi leevendust
REKLAAM<br />
Järgmine<br />
Logistika<br />
ilmub<br />
28. märtsil<br />
London<br />
Rauma Hamina<br />
Hanko<br />
St. Petersburg<br />
Paldiski<br />
2 LOGISTIKA<br />
Lübeck<br />
Antwerp<br />
Rostock<br />
Logistika toimetaja:<br />
Kristo Kiviorg,<br />
tel 667 0272;<br />
e-post Kristo.Kiviorg@aripaev.ee<br />
Logistika reklaami projektijuht:<br />
Elina Juhanson,<br />
tel 667 0069;<br />
e-post Elina.Juhanson@aripaev.ee<br />
Husum<br />
Gdynia<br />
Uued teenused aastal 2006<br />
Hank<br />
Moscow
LOGISTIKA<br />
Toimetaja: Kristo Kiviorg,<br />
tel 667 0272, e-post<br />
kristo.kiviorg@aripaev.ee<br />
Reklaami projektijuht:<br />
Elina Juhanson,<br />
tel 667 0069, e-post<br />
elina.juhanson@aripaev.ee<br />
ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />
Kujundaja: Eve Rammo<br />
Fotograaf: Julia-Maria Linna,<br />
Maris Ojasuu, Veiko Tõkman,<br />
Indrek Susi<br />
Peatoimetaja: Igor Rõtov<br />
Väljaandja:<br />
<strong>Äripäev</strong>a Kirjastuse AS<br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265, (372)<br />
667 0165<br />
Toimetus<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus:<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Korrespondent Washingtonis:<br />
Kertu Ruus,<br />
kertu.ruus@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid ja Käsiraamatud<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Raamatuklubi ja Infolehtede<br />
toimetus<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi<br />
e-post: register@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tiraaž: 25 600<br />
Tellimine internetis<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Tellimishind 12 kuuks<br />
3062 kr<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis:<br />
www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse<br />
kirju ja kaastöid vajaduse korral<br />
lühendada. Toimetus kaastöid<br />
ei tagasta. Kõik ajalehes <strong>Äripäev</strong><br />
ja tema lisades avaldatud<br />
artiklid, fotod, teabegraafika (sh<br />
päevakajalisel, majanduslikul,<br />
poliitilisel või religioossel teemal)<br />
on autoriõigusega kaitstud teosed<br />
ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma<br />
<strong>Äripäev</strong>a Kirjastuse ASi kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud.<br />
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta<br />
võite pöörduda Pressinõukogusse<br />
pn@eall.ee või<br />
tel (372) 646 3363.<br />
veebruar 2007<br />
KOMMENTAAR<br />
Põrsast vist keegi<br />
enam kotis ei osta<br />
Eelmisel aastal samal<br />
ajal räägiti kiiresti kerkivatestnaftahindadest<br />
maailmas ning sellest,<br />
kuidas see avaldab mõju inflatsioonile.<br />
Nüüd on naftahinnad<br />
langenud, inflatsioonist<br />
ei saa aga endiselt<br />
üle ega ümber.<br />
Laenuintressid pole<br />
märkimisväärselt tõusnud,<br />
pealtnäha oleks nagu paljudel<br />
hulga raha järsku käes,<br />
autod on paremad kui aasta<br />
tagasi, eluase senisest suurem.<br />
Eelmisel aastal kasvas<br />
Eesti kinnisvara hind maailmas<br />
kõige kiiremini.<br />
Kas olete mõnikord poes<br />
täheldanud reklaame: täna<br />
kõik kaubad ülehinnatud?<br />
Pood on rahvast täis, kaup<br />
leiab omaniku veel enne kui<br />
poeriiulitele jõuab. Kingapaar<br />
ostetakse normaalsest<br />
poole kallimalt, piisab vaid<br />
pildist, kui juba on kinga<br />
kvaliteet ning mugavus hinnatud.<br />
TÄNASES LOGISTIKAS KIRJUTAVAD<br />
� Illimar Paul, Sensei OÜ<br />
juhataja<br />
Räägib innovatsioonist laonduses.<br />
� Jako Kruuse, KredExi<br />
äriklientide divisjoni juht<br />
Kirjutab ärist ja makseriskidest<br />
Venemaa äripartneritega.<br />
JUHTKIRI Kristo Kiviorg<br />
”Raske on<br />
kiusatusele<br />
vastu seista, kui<br />
kõik ostavad ja sina<br />
ei osta.<br />
Kristo Kiviorg,<br />
Logistika toimetaja<br />
Ometi joosti eelmisel<br />
aastal tormi ülehinnatud<br />
kaupadele, just nimelt kaupadele<br />
mitte varale, sest kinnisvara<br />
pole vara. Raske on<br />
kiusatusele vastu seista, kui<br />
kõik ostavad ja sina ei osta.<br />
Kõikidel on laenud ja sul ei<br />
ole. Nõuab pingutust.<br />
Logistiliselt strateegilistes<br />
sõlmpunktides asuv maa<br />
ei lähe hinda mitte ainult<br />
Harjumaal – kus see on juba<br />
ammu sündinud –, vaid<br />
terves Eestis, ning hinnad<br />
� Diana Friedrichs,<br />
Telema ärianalüütik<br />
Kirjutab logistikat viimastel aastatel<br />
mõjutanud tehnoloogilistest<br />
uuendustest.<br />
� Merit Raju,<br />
Eesti Posti strateegiajuht<br />
Annab ülevaate RFID-tehnoloogiast<br />
ja selle rakendustest.<br />
ei tõuse mitte protsentides,<br />
vaid kordades, seda eriti<br />
lao- ja tootmispindade turu<br />
arenguid silmas pidades.<br />
Eriti õnnelikuna peaksid<br />
ennast tundma linnad,<br />
kus olemas raudtee. Kui veel<br />
praegu võib mõnele linnapeale<br />
raudtee suure probleemina<br />
tunduda, siis lähitulevikus<br />
võib mõni meer ennast<br />
õnnitleda, et on asunud<br />
juhtima linna, millest raudtee<br />
läbi lookleb. Suur potentsiaal<br />
on ka Kesk-Eestil.<br />
SELLES NUMBRIS:<br />
Robert Antropov:<br />
Eesti tulevik peitub transiidis<br />
ja turismis. � lk 4–7<br />
RFID võib juba praegu<br />
tuua ettevõtetele rahalist<br />
säästu. � lk 10−11<br />
Viimastel aastatel Logistikat<br />
mõjutanud tehnilised uuendused<br />
� lk 12–13<br />
Ülevaade Soome olulisematest<br />
transiidi sõlmpunktidest.<br />
� lk 14–17<br />
Sünergia otsingud on viinud<br />
ladude koondamiseni ühte<br />
sõlmpunkti.<br />
� lk 16–17<br />
Innovatsioon: mida selle all<br />
silmas peetakse? � lk 26−28<br />
Kolumn:<br />
Häid suhteid tuleb osata<br />
müüa. � lk 37<br />
3
INTERVJUU<br />
Robert Antropov:<br />
Märksõnaks on kaks T-d<br />
Kaks T-l ehk transiidil<br />
ja turismil on Eestis<br />
tulevikku<br />
Kristo Kiviorg<br />
kristo.kiviorg@aripaev.ee<br />
Paldiski Põhjasadamat<br />
juhtiv Robert Antropov<br />
näeb Eesti suurimat kasvuvõimalusttransiidining<br />
turismiäris.<br />
Millised eesmärgid Teile<br />
anti, kui sadamajuhi kohale<br />
asusite?<br />
Algselt oli Paldiski Põhjasadam<br />
planeeritud naftasadamana.<br />
Minu ülesanne oligi tuua<br />
linnasadamale kontseptsiooniline<br />
muutus, et põhirõhk<br />
läheks konteineritele, veokikaubale<br />
ning sõiduautodele<br />
ja teistele linnatingimustes<br />
sobivatele ja suuremat<br />
lisaväärtust andvatele kaupadele.<br />
Kandideerite Reformierakonna<br />
nimekirjas Riigikokku.<br />
Mis saab sadamatööst, kui<br />
valitute sekka pääsete?<br />
Juhul kui mind peaks Riigikogusse<br />
valitama, jätkan ilmselt<br />
tööd sadama nõukogus.<br />
Poliitikas olengi võtnud eesmärgiks<br />
transiidi arendamise<br />
küsimused ning sisejulgeolekuga<br />
seotud temaatika.<br />
Tunnen ka tänuvõlga kodumaakonnaLääne-Virumaa<br />
ees, kuhu ma tahaksin<br />
ka panustada.<br />
Üks võimalus selleks on<br />
tuua investeeringuid maakonda,<br />
mis on ka lähituleviku<br />
kavva võetud.<br />
� Robert Antropov− ruumi arenguks jätkub. Foto: Maris Ojasuu<br />
Ukraina ja transpordikoridor<br />
läbi Eesti: kui reaalne see<br />
idee on, või on tegu rubriigiga<br />
“Enne valimisi”?<br />
Ukraina on kiiresti arenev<br />
tööstusriik, kelle kaubavood<br />
Euroopa suunal kasvavad<br />
pidevalt. Praegu liigub<br />
enamik kaupu Eesti konkurentriikide,<br />
näiteks Läti,<br />
kaudu.<br />
Rootsi ja Soome liikuvate<br />
kaupade puhul on meil paremad<br />
kontaktid kui lõunanaabritel,<br />
meil peaks olema<br />
eelis, mitte vastupidi.<br />
Kui lisada veel parem tööoskus,<br />
usaldusväärsus, siis ei<br />
näe ma põhjust, miks valdav<br />
osa Ukrainast Euroopasse tu-<br />
levast kaubavoost Eesti kaudu<br />
ei peaks minema.<br />
Eesti toetab Ukrainat tema<br />
arenguteel, nemad on<br />
huvitatud koostööst meiega.<br />
Selline teineteise mõistmine<br />
ning vennatunne on tekkinud.<br />
See on hea märk ka ärisuhete<br />
tugevdamiseks<br />
Milles seisneb Eesti transiidi<br />
nõrkus? Leian, et väga palju<br />
asju on suhtlemises kinni.<br />
Pole osatud asju avalikkusele<br />
piisavalt hästi selgitada.<br />
Põhiprobleemiks on ikka<br />
liigne keskendumine naftale<br />
ning Venemaale. Teised riigid<br />
on jäänud põhjendamatult<br />
tagaplaanile.<br />
Teemadega, mida me<br />
praegu enda jaoks avastame,<br />
oleks pidanud tegelema juba<br />
kümmekond aastat tagasi<br />
(konteinerveod, sõidu autode<br />
transiit − toim).<br />
Praegu hakkab alles Muuga<br />
sadam oma tegevust laiendama,<br />
Sillamäel on konteinervedudes<br />
omad plaanid.<br />
Veel läheb meil hästi, majandus<br />
kasvab, aga kus me<br />
oleme 10–15 aasta pärast?<br />
Ukraina on näiteks tööstusriik,<br />
Hiina panustab elektroonika-<br />
ja laiatarbekaupadesse.<br />
Me peaksime looma<br />
eeldused moodsa infrastruktuuri<br />
näol, et olla osa trans-<br />
järg lk 6<br />
4 LOGISTIKA
veebruar 2007<br />
Haagiste ja<br />
sadulveokite rent!<br />
SCANIA<br />
sadulveokite<br />
pikaajaline rent<br />
Scania R 420 LA4x2MNA Topline<br />
EURO IV, opticruise GRS905R, kliima,<br />
kohvimasin, külmik, raadio/CD, CB<br />
raadio, 2x700 L paagid<br />
TALLINN, RIIA, KAUNAS<br />
SCHMITZ<br />
- TIR- poolhaagised<br />
- konteinerhaagised<br />
- kardinhaagised<br />
- külmikhaagised<br />
EURO IV, 3X SAF ketaspidur, 2x tõstetav<br />
sild, alusekast, avatav katus, postiaugud<br />
koos postidega, alumiinium täisuksed<br />
Lisainfo: Heiki Lootus, tel: 5021 800 või 6091 850.<br />
AS Lamont Grupp Aruküla tee 2, Jüri alevik, 75301 Harjumaa<br />
REKLAAM<br />
5
INTERVJUU<br />
� Robert Antropovi sõnul on sadamasse seni investeeritud ligi miljard krooni, millele lisandub peagi teine miljard.<br />
pordikoridorist ning sellest<br />
kasu lõigata ja majanduskasvuga<br />
jätkuvalt uhkustada.<br />
Praegu on transiidimahtude<br />
kasv Lääne–Ida suunal<br />
keskmiselt 10–20% aastas.<br />
Praegu ei suuda me isegi igaaastase<br />
kasvuga kaasa minna.<br />
Põhivoogudest pole mõtet<br />
rääkidagi.<br />
Olete nüüd sadama asju ligi<br />
aasta ajanud. Kui vabad<br />
on üldse ärimehed oma asju<br />
ajades ning millist osa mängib<br />
transiidiäris riikidevaheline<br />
poliitika?<br />
Ilma poliitilise toetuse või<br />
poliitiliste otsusteta pole<br />
võimalik selles äris edukas<br />
olla.<br />
Vaadake kas või Soomet.<br />
Mille pärast nad ei taha kuuluda<br />
NATOsse? Üks põhjus<br />
on kindlasti ka selles, et<br />
saaks Venemaaga paremini<br />
kauba- ja transiidiäri ajada.<br />
See on Soome jaoks väga<br />
tähtis. Tõsi on see, et kui üks<br />
riik paneb ärimeestele käe ette,<br />
siis pole midagi teha. Ärimeeste<br />
pingutustest ja hea-<br />
dest omavahelistest suhetest<br />
pole vähimatki kasu, kui valitsuse<br />
ja poliitilisel tasemel<br />
üldiselt asjad ei suju.<br />
Et võib kas või pea peal seista,<br />
midagi ei muutu?<br />
Täpselt nii. Peame selgusele<br />
jõudma, kes me oleme tulevikus.<br />
Praegu üritame tegeleda<br />
konteinervedude ning sõiduautode<br />
transiidi edendamisega,<br />
kuid seda oleks tulnud teha<br />
kümme aastat tagasi. Tegeleme<br />
mineviku küsimustega,<br />
mis oleks pidanud praegu<br />
juba reaalselt tulu tooma.<br />
Oleme konkurentidele tublisti<br />
edumaad andnud.<br />
Seetõttu peab omama<br />
häält poliitikas. Tahame või<br />
mitte, aga ainult kingabutiiki<br />
on võimalik ilma poliitikata<br />
rajada.<br />
Kui mingisugust suurt<br />
ettevõtmist alustada, algab<br />
kõik ikkagi kohalikust omavalitsusest<br />
ning lõpeb ministeeriumi,<br />
valitsuse ja Riigikogu<br />
tasandiga. Seetõttu<br />
peab ka koostöö nendega olema<br />
tõhus.<br />
”Pronkssõdur pronkssõduriks,<br />
need on poliitmängud, eriti<br />
enne valimisi. Oluline on saavutada<br />
kahe riigi vahel mingisugune suhete<br />
stabiilsus.<br />
Tallinna Sadam sõlmis hiljuti<br />
koostööleppe Hiina suuruselt<br />
teise sadamaga. Kuidas<br />
see mõjutab Paldiski Põhjasadama<br />
tegemisi?<br />
Ükskõik, milline Eesti sadam<br />
sõlmib sarnase lepingu:<br />
kõigile tuleb see kasuks.<br />
Tegu on esimese pääsukesega.<br />
Kui Hiina kaubad hakkavad<br />
ükskord läbi Eesti minema,<br />
saavad sellest kasu kõik<br />
sadamad.<br />
Mida rohkem on Eesti<br />
strateegiliste partneritega valitsuse,<br />
ministeeriumi ning<br />
erasektori vahel kontakte, seda<br />
parem.<br />
Fakt on see, et käideldavate<br />
konteinerite hulk, mis sellesse<br />
lepingusse kirja pandi<br />
on kordi suurem kui Tallinna<br />
Sadamal praegu jaksu on. Nii<br />
et ka teistele sadamatele jääb<br />
sealt oma osa saada.<br />
Teie parteikaaslane Andrus<br />
Ansip tahab pronksmehe<br />
Tõnismäelt ära viia. Venemaa<br />
on ähvardanud seepeale<br />
transiidikraanid kinni keerata.<br />
Venemaa suunal logistikaga<br />
tegelevad firmad on<br />
Logistika kuukirjale kurtnud,<br />
et pronkssõduri äraviimine<br />
võib tekitada neile ärilisi<br />
probleeme.<br />
Pronkssõdur pronkssõduriks,<br />
need on poliitmängud,<br />
eriti enne valimisi. Oluline<br />
on saavutada kahe riigi vahel<br />
mingisugunegi suhete<br />
stabiilsus. Kui üksteist pidevalt<br />
tümitada, siis ei saa edas-<br />
6 LOGISTIKA
CV<br />
Robert Antropov<br />
� Paldiski Sadamate ASi juhatuse<br />
esimees alates 2005<br />
� Politseipeadirektor 2003–<br />
2005<br />
� Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika<br />
Keskuse politseidirektor<br />
1995–2003<br />
� Päästeameti Tehnilise<br />
Keskuse direktor 1991–<br />
1995<br />
� Päästeameti Tehnilise<br />
Uurimiskeskuse tuletõrjeekspert<br />
pidistest koostöö arengutest<br />
rääkida.<br />
Pronkssõduri küsimustes<br />
tuleb leida tsiviliseeritud lahendus,<br />
nagu on seda tehtud<br />
Saksamaal, Poolas ja teistes<br />
ELi riikides.<br />
Selle asemel, et Venemaad<br />
tümitada võiks teda hoopis<br />
lüpsta, nagu soomlased<br />
teevad.<br />
veebruar 2007<br />
NUMBER<br />
10–20<br />
� protsenti kasvavad transiidimahud<br />
keskmiselt aastas.<br />
TAUST<br />
� Paldiski Põhjasadam kuulub<br />
Fordi sõiduautode transiidi<br />
võrgustikku.<br />
� Sadam on Transsiberi RahvusvaheliseKoordinatsiooninõukogu<br />
liige.<br />
Milline on mõlemat poolt rahuldav<br />
tulemus?<br />
Mälestusmärk või -kivi maailmasõjas<br />
langenutele, kus<br />
pole ei Aljošat ega ka mingeid<br />
sõja sümboleid<br />
Pressiteenistuse kaudu on<br />
Severstaltrans üldsusele<br />
teada andnud, et ei osale<br />
Paldiski Põhjasadama kon-<br />
teinerite transiidiprojektis.<br />
Mida see teie jaoks tähendab?<br />
Ei näe põhjust seda kommenteerida.<br />
See väide ei tähenda<br />
meie projektile midagi<br />
olulist.<br />
Mida tähendab pikemas<br />
perspektiivis Severstaltransiga<br />
seotud ettevõtte<br />
Trendgate soov koondada<br />
enda kätte kogu Eestit läbiv<br />
naftatransiit?<br />
Paldiski Põhjasadamale otseselt<br />
ei tähenda see uudis<br />
midagi. Kuid üldises plaanis<br />
toob monopol nafta transiidis<br />
kaasa samu majandusriske<br />
mis nafta kui kaubaliigi ja<br />
Venemaa kui riigi monopol<br />
Eesti transiidis tervikuna.<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />
Edgar Savisaar<br />
on varem öelnud, et<br />
Eesti vajab tuntud operaatorit.<br />
Kes see olla võiks?<br />
Nimeliselt on kindlasti midagi<br />
välja tuua keeruline ja<br />
spekulatiivne. Üks asi on<br />
meelitada maailmas tuntud<br />
INTERVJUU<br />
operaator Eesti raudteel ja<br />
sadama(te)sse tegutsema.<br />
Miks aga anda kasum kellelegi<br />
teistele, kui riik ja/või<br />
kohalikud ettevõtted võiksid<br />
sellest hoopis suuremat kasu<br />
saada?<br />
Pigem tuleks ise luua operaator<br />
ning osalus müüa siis<br />
mingisugusele tuntud tegijale.<br />
Sellest võidaks riik kõige<br />
rohkem. Siis kerkib üles<br />
investeeringuteks vajamineva<br />
raha küsimus, mida saaks<br />
lahendada näiteks ka ELi fondide<br />
kaudu.<br />
Olete varem maininud, et ihkate<br />
IKEA toodangut sadama<br />
kaudu transportida. Kui<br />
reaalne see on ning millised<br />
on lootused seoses IKEAga?<br />
Esimene etapp on endale võita<br />
väike osa IKEA kaubavoost<br />
Hiinast Rootsi.<br />
Teise etapina loodame,<br />
et IKEA rajab Paldiskisse<br />
Euroopa jaotuskeskuse. Hiljem<br />
võiks ta siia ehitada ka<br />
kaubamaja (IKEA on varem<br />
teatanud, et Baltimaadesse<br />
kaubamaja ei tule− toim). �<br />
Rendi STILL: sissemaks 0.-<br />
Still - laotehnika liider<br />
STILL virnastaja<br />
kuumakse 2490 kr<br />
• Mudel EGV 12<br />
• Tõstejõud 1200 kg<br />
• Tõstekõrgus 3725 mm<br />
• 2osaline tõstemast<br />
• Aku 24 V 180 Ah, laadija<br />
Kontakt:<br />
*Rendiperiood 60 kuud *Hinnale lisandub käibemaks<br />
Tõnu Rei Raivo Teder<br />
tel 51 36 711 tel 51 30 906<br />
STILL akutõstuk<br />
kuumakse 5990 kr<br />
• Mudel RX 20-15<br />
• Tõstejõud 1500 kg, -kõrgus 4920 mm<br />
• 3osaline vabatõstemast<br />
• Kahvlid 1200 mm<br />
• Lisahüdraulika ja kahvlite<br />
hüdr. külgnihutus<br />
• Aku 48 V 625 Ah, laadija<br />
STILL diiseltõstuk<br />
kuumakse 7990 kr<br />
• Mudel RX 70-25<br />
• Tõstejõud 2500 kg<br />
• Tõstekõrgus 4930 mm<br />
• 3osaline vabatõstemast<br />
• Kahvlid 1200 mm<br />
• Soojendusega kabiin, töötuled<br />
• Lisahüdraulika ja kahvlite<br />
hüdr. külgnihutus<br />
7
KREDIIT<br />
Kaupa Venemaale müües<br />
Kliendi maksejõuetuse riski saab maandada<br />
Jako Kruuse<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Eesti eksportija jaoks<br />
kaasnevad Venemaale<br />
müües peale suurte<br />
võimaluste ka riskid.<br />
Kuidas ajada Venemaaga<br />
äri nii, et müük ei jääks<br />
ainult müügiks, vaid selle<br />
eest ka raha laekuks?<br />
Peale konkurentsi on sagedased<br />
probleemid ebakindlus<br />
ostja maksevõimekuses<br />
ning logistika korrektses<br />
ja kiires toimimises. Olenevalt<br />
turu eripärast on eksporditehingute<br />
puhul kasutusel<br />
mitmesugused maksevõimalused.<br />
Et olukorda paremini<br />
tajuda, vaatame natukene<br />
lähemalt väliskaubandusega<br />
seotud finantseerimisprobleeme<br />
ja sellega kaasnevaid<br />
riske nii ostja kui ka müüja<br />
vaatevinklist.<br />
Ettemaksu kasutamine<br />
aina väheneb<br />
Aastatetagune olukord, kus<br />
Venemaaga toimus kogu äri<br />
pea sada protsenti ettemak-<br />
su vormis, hakkab läbi saama.<br />
Seda eelkõige Venemaa<br />
majanduse kiire arengu ja<br />
üha suureneva kaubavahetuse<br />
tõttu. Nüüd nõuavad paljud<br />
Venemaa ettevõtted oma<br />
välispartneritelt maksetähtajaga<br />
tasumise võimaldamist.<br />
Seega on konkurentsivõimelised<br />
just need eksportijad,<br />
kes ostjale paremaid<br />
maksevõimalusi pakkuda<br />
suudavad.<br />
Eesti eksportijale on ettemaks<br />
ostjalt kahtlemata kõige<br />
turvalisem ning samas ka<br />
rahavoo seisukohalt kõige<br />
parem lahendus.<br />
Makserisk puudub täielikult<br />
ning raha saadakse kätte<br />
juba enne kauba teele saatmist.<br />
Samas tähendab ettemaksu<br />
nõudmine seda, et<br />
välisostja peab selle maksmiseks<br />
kohalikust pangast<br />
laenu võtma või siis tasuma<br />
ettemaksu olemasoleva rahaga.<br />
Laenu võtmine Venemaalt<br />
aga tähendab suuri intressikulusid<br />
ning kõrgeid nõudeid<br />
tagatiste osas. Seega on<br />
ettemaksu tegemine korralik<br />
peavalu ja kulukas ning saab<br />
toimida ainult suhteliselt<br />
väikeste ja riskantsete ostjate<br />
puhul. Suuremad kliendid<br />
ei ole lihtsalt ettemaksu<br />
nõus tasuma ja kui eksportija<br />
oma tingimustest ei tagane,<br />
võib tehing väga sageli<br />
toimumata jääda.<br />
Ekspordifaktooringust<br />
võib abi olla<br />
Tõenäoliselt on parim lahendus<br />
nii makseriski kui ka rahavoogude<br />
seisukohalt ekspordifaktooring.<br />
Eksportija<br />
viib välisostjale esitatud arvedfaktooringuettevõttesse,<br />
kes selle alusel teeb eksportijale<br />
ettemakse (üldjuhul<br />
85–90% arve summast). See<br />
kõrvaldab suures ulatuses rahavoole<br />
tekkinud surve. Lisaks<br />
eelnevale on maandatud<br />
ka makserisk.<br />
Nimelt kasutatakse ekspordifaktooringu<br />
korral näiteks<br />
KredExi või mõne teise<br />
kindlustusseltsi garantiid või<br />
kindlustust. See tähendab,<br />
et olukorras, kus välisostja<br />
muutub maksejõuetuks või<br />
lihtsalt ei soovi esitatud arveid<br />
tasuda, korvab valdava<br />
osa kahjust (üldjuhul 85%)<br />
VEOAUTODE VARUOSAD<br />
Tel. 644 0368<br />
Tallinn, Kopli 72a<br />
KredEx. Kokkuvõttes on eksportija<br />
suurim võimalik kahju<br />
15 protsenti.<br />
Alternatiiviks akreditiiv<br />
või maksetähtaeg<br />
Akreditiivi kasutamine kaasab<br />
eksporditehingusse peale<br />
ostja ja müüja ka panga,<br />
kes peaks tagama erapooletuse<br />
ja usaldusväärsuse. Akreditiivi<br />
kasutades saab eksportija<br />
oma raha kätte kohe<br />
ning samuti maandab see<br />
ostjaga seotud makseriski.<br />
Ostja vaatevinklist sarnaneb<br />
akreditiivi kasutamine<br />
aga paljuski ettemaksu tegemisega.<br />
Nimelt peab ostja akreditiivi<br />
saamiseks panga kasuks<br />
sageli tagatised seadma.<br />
Samuti kaasneb sellega ostjale<br />
märkimisväärne kulu teenuse<br />
kasutamise eest ning<br />
akreditiivi avamisega seotud<br />
ajakulu.<br />
Neljandaks võimaluseks<br />
on müüjapoolne maksetähtaja<br />
võimaldamine välisostjale.<br />
See tähendab aga müüja<br />
rahavoogude sattumist<br />
surve alla. Survet rahavoogudele<br />
saab samuti vähendada<br />
näiteks laenu võtmise-<br />
info@gtrtruck.ee<br />
www.gtr.lv<br />
8 LOGISTIKA
aha alati vastu ei saa<br />
SKEEM<br />
Makseriskide kindlustamine<br />
faktooringuettevõte<br />
hüvitis 85%<br />
ostja mittetasumise<br />
korral<br />
Allikas: KredEx<br />
ga. Tõenäoliselt on aga eksportija<br />
teinud juba niigi suuri<br />
investeeringuid seadmetesse,<br />
koormanud oma tagatised<br />
ning võtnud juba piisavalt<br />
laene, mistõttu võib<br />
täiendava laenu saamine olla<br />
raskendatud.<br />
Survest eksportija rahavoole<br />
on aga veelgi olulisem<br />
asjaolu, et välisostjaga seotud<br />
makserisk jääb täieli-<br />
veebruar 2007<br />
KredEx<br />
arve<br />
kohene tasumine<br />
müügiarvete esitamiselettemaksuna,<br />
85%<br />
mööblitootja<br />
kult maandamata. Selle riski<br />
realiseerumine võib aga<br />
halvimal juhul viia eksportija<br />
pankrotistumiseni.<br />
Finantsaruanded ei pruugi<br />
olla usaldusväärsed<br />
Eeltoodust näib ekspordifaktooring<br />
hea abivahendina.<br />
Üldjuhul see nii ongi, teatud<br />
tasu eest loomulikult. Siiski<br />
on Venemaa, Ukraina ja<br />
KIIU TEHNOPARK<br />
Äri- ja tootmispindade arendus, müük ja rentimine. Tootmis- ja<br />
laohoonete projekteerimise konsultatsioon ja ehituskorraldus.<br />
Ehitusekspertiis. Omanikujärelvalve.<br />
kauba eest tasumine pärast maksetähtaega<br />
Venemaa kaubamaja<br />
tarne (mööbel)<br />
15<br />
� protsenti kauba hinnast<br />
jääb tootja riskiks.<br />
teiste arenevate riikide probleemiks<br />
väga sageli ebausaldusväärsed<br />
finantsandmed.<br />
Just finantsaruanded on aga<br />
kindlustajatele peamine allikas<br />
välisostja riskide hindamisel.<br />
Iseenesest mõistetavalt<br />
peab skeemi edukaks toimimiseks<br />
välisostja olema usaldusväärne<br />
ja maksejõuline.<br />
Venemaa ettevõtete finants-<br />
Müüme<br />
tootmiskrunte<br />
KIIUL,<br />
Kuusalu vallas.<br />
Vardo Loks<br />
+372 52 58 520<br />
www.hoog.ee/kiiu<br />
HOOG KINNISVARA AS<br />
Järvevana tee 5, 10132 Tallinn<br />
KREDIIT<br />
aruandeid iseloomustab aga<br />
tihti kahjum ning samuti väga<br />
madal omakapital, mistõttu<br />
ei ole sageli võimalik ülaltoodud<br />
skeemi kasutada. Samuti<br />
on tihti probleemiks läbipaistmatud<br />
müügiskeemid<br />
off-shore-ettevõtete kaudu,<br />
mistõttu ei ole sisuliselt võimalik<br />
välisostjat ega kauba<br />
liikumist tuvastada.<br />
Võrreldes aastatetaguse<br />
ajaga on ka KredEx viimasel<br />
ajal üha sagedamini kindlustanud<br />
Venemaa ostjatega<br />
seonduvaid makseriske. Tõsi,<br />
kogetud on ka negatiivseid<br />
stsenaariume, mille tagajärjel<br />
on tulnud ka hüvitisi<br />
tasuda.<br />
Sellegipoolest võiksid Eesti<br />
ettevõtted Venemaa pakutavaid<br />
võimalusi ning potentsiaali<br />
senisest rohkem ära kasutada.<br />
Teha tuleb seda aga<br />
äärmiselt läbimõeldult, analüüsides<br />
ühelt poolt nii uusi<br />
müügivõimalusi kui ka sellega<br />
kaasnevaid riske.<br />
Pealegi ei ole riskid seotud<br />
kaugeltki mitte ainult<br />
ostjaga, vaid võivad ilmneda<br />
ka poliitilistel ajenditel. Olgu<br />
tüli algatajaks siis piirilepe,<br />
muulaste diskrimineerimine<br />
või pronkssõdur. �<br />
9
RFID<br />
Raadioidentifikaatorid leiavad<br />
juba praegu aktiivset kasutust<br />
Raadioidentifikaatorite<br />
(RFID) süsteemi suurim<br />
miinus on praegu selle<br />
kõrge hind.<br />
Raadioidentifikaatoreid<br />
on otstarbekas kasutada kaubanduses<br />
vöötkoodide asemel,<br />
tootmises komponentide<br />
lisamise jälgimisel, raamatukogudes<br />
laenutus- ja inventarihaldusseadmetes,meditsiinilistel<br />
operatsioonidel<br />
ja väärtuslike saadetiste teekonna<br />
jälgimisel.<br />
Tegu on raadiolaineid kasutava<br />
tehnoloogiaga, mille<br />
komponentideks on raadioidentifikaatorid<br />
ja nendega<br />
raadiosagedusel suhelda oskavad<br />
lugejad.<br />
RFID on oma olemuselt<br />
vöötkooditehnika analoog<br />
raadiolainete maailmas.<br />
Kui vöötkoodiidentifikaator<br />
ja selle lugeja suhtlevad<br />
laserkiire (valguslainete) vahendusel,<br />
siis RFID teeb seda<br />
raadiolainete abil. Eeliseks<br />
on see, et raadioidentifikaator<br />
ja lugeja ei<br />
pea teineteist<br />
n-ö nägema.<br />
Täpselt samamoodi<br />
nagu vöötkood<br />
on ligipääsu võtmeks<br />
temaga märgistatud<br />
objekti andmetele infosüsteemis,<br />
on seda ka mingi objektiga<br />
seotud raadioidentifikaator.<br />
Tuvastajaid on kaht tüüpi:<br />
aktiivsed ja passiivsed<br />
RFID-identifikaatoreid (tag)<br />
on kaht tüüpi: aktiivsed ja<br />
passiivsed.<br />
Nimetusest lähtuvalt genereerivad<br />
aktiivsed identifikaatorid<br />
ise raadiolaineid<br />
ja sisaldavad selleks vooluallikat<br />
(patareid), passiivsetes<br />
identifikaatorites genereeritakse<br />
lugejale vastamiseks<br />
vajalik energia lugeja raadiolainete<br />
poolt.<br />
Lugeja<br />
peaks<br />
asuma igas<br />
punktis, kus saadetisi<br />
vastu võetakse ja võrgu<br />
igas punktis, kus saadetised<br />
sisenevad ja väljuvad. Kui<br />
saadetised ei läbi üht kohta<br />
keskses laos, peab lugejad<br />
paigaldama laadimissildade<br />
juurde.<br />
Raadius, mille piires lugeja<br />
tunneb identifikaatori<br />
ära, sõltub lugejast ja identifikaatorist.<br />
Aktiivsed identifikaatorid<br />
lubavad kaugemat lugemist<br />
või rohkem takistusi ja ümbriseid<br />
identifikaatori ning lugeja<br />
vahel. Olemas on ühe- ja<br />
mitmekordselt kasutatavaid<br />
identifikaatoreid, suuremaid<br />
ja väiksemaid.<br />
Raadioidentifikaatorite<br />
� RFID-tehnoloogiat kasutatakse juba ka bussijaamas.<br />
Foto: Smartfid OÜ<br />
kasutamine on Eesti Postile<br />
juba tuttav: neid kasutatakse<br />
kirjakastide tühjendamise<br />
kontrollimisel ja<br />
rahvusvaheliste kirjade testimisel.<br />
Tänavatel asuvate oranžide<br />
kirjakastide tühjendamise<br />
aega on vaja kontrollida<br />
tegelike tühjendamis aegade<br />
võrdlemiseks graafikujärgsetega.<br />
Rahvusvahelistes testkirjades<br />
on ümbrikus märkamatuks<br />
jäävad õhukesed aktiivsed<br />
raadioidentifikaatorid.<br />
Testimise kohustus tuleneb<br />
postidirektiivist ja Euroopa<br />
postiettevõtete omavaheliste<br />
tasaarvelduste süsteemist.<br />
Edaspidi hakkavad omavaheliste<br />
tasude suurused sõltuma<br />
kvaliteedist.<br />
Eesti Post on laiendanud<br />
RFID-tehnoloogia kasutuse<br />
testkirjade Eesti-sisese liikumise<br />
jälgimisele.<br />
Tehnoloogia leiab<br />
rakendust ka veokitel<br />
Igale kirjale ja pakile identifikaatori<br />
lisamine ja lugejate<br />
üleüldine paigaldamine<br />
oleks veel liialt kulukas,<br />
kuid postikonteinerite<br />
ja põhimarsruutide sõidukiteRFID-identifikaatoritega<br />
varustamine annaks juba<br />
praegu efekti.<br />
Postiettevõtted teatasid<br />
RFID laialdasemast kasutuselevõtust<br />
üksteise võidu umbes<br />
aasta tagasi.<br />
Arenduste eesotsas on<br />
rahvusvahelised firmad, nagu<br />
DHL ja TNT.<br />
Merit Raju,<br />
Eesti Posti strateegiajuht<br />
10 LOGISTIKA
Postifirmad uuenduste eesotsas<br />
RFID pakutavaid võimalusi<br />
katsetavad kõige<br />
aktiivsemalt postifirmad.<br />
Kiiresti peaksid kasvama<br />
rakendused valdkondadele,<br />
mis juba kasutavad RFIDd:<br />
transport, logistika, juurdepääsukontroll,<br />
asukoha jälgimine<br />
reaalajas, tarneahela<br />
juhtimine, tööstuslik tootmine,<br />
töötlemine. Aga isegi<br />
põllumajandus, meditsiin ja<br />
farmaatsiatööstus on valdkonnad,<br />
kus seda saab rakendada.<br />
Hollandi TNT on edukalt<br />
lõpetanud RFID projekti<br />
esimese faasi (tarneahela<br />
efektiivistamine, logistiliste<br />
voogude läbipaistvuse<br />
suurendamine) ja alustanud<br />
teist, mille käigus tehakse<br />
koostööd klientidega.<br />
DHL on otsustanud min-<br />
RFID<br />
MIS ON MIS<br />
� Raadiolainetel leviv tehnoloogia,<br />
mille komponentideks<br />
on raadioidentifikaatorid<br />
ja nende lugejad.<br />
Allikas: Smartfid OÜ<br />
veebruar 2007<br />
na üle RFID-tehnoloogiale<br />
aastaks 2015, selleks ajaks<br />
kinnitatakse RFID-identifikaatorid<br />
igale saadetisele<br />
ning RFIDst on saanud peamine<br />
saadetiste jälgimise<br />
tehnoloogia. Nii suure ettevõtte<br />
nagu DHL otsus mõjutab<br />
RFID-tehnoloogia kindlasti<br />
positiivselt.<br />
Soome Postis on alustatud<br />
RFID-tehnoloogia katsetamist<br />
konteineritel ning mitmesugustel<br />
mahutitel. Senini<br />
on nad kasutanud RFIDsid<br />
perioodika kande marsruutidel<br />
ja sõidukitel ning rahvusvahelises<br />
kiripostis nagu<br />
Eestiski.<br />
Üks takistus RFID laialdaseks<br />
kasutuselevõtuks on<br />
identifikaatorite suhteliselt<br />
kõrge hind. Et jõuda massidesse,<br />
peaks kiibi hind alanema<br />
30 USA sendilt viiele.<br />
TASUB TEADA<br />
Nagu iga uue asjaga, mis<br />
tähendab andmete salvestamist<br />
ja avalikustamist, on<br />
tundlikud teemad privaatsus,<br />
turvalisus, tehnoloogia<br />
usaldusväärsuse küsimused<br />
ja rahvusvaheline ühilduvus.<br />
Ka riigi sisekaitse ja turvalisuse<br />
valdkonnad on potentsiaalsed<br />
RFID-seadmete kasutajad.<br />
RFIDsid saavad kasutada<br />
isegi tavatarbijad oma isikliku<br />
turvalisuse tagamiseks,<br />
spordivõistlustel täpse tulemuse<br />
aja fikseerimiseks ja<br />
oma kõrgtehnoloogilistes<br />
kodudes.<br />
Senised trendid ja uuringud<br />
viitavad, et RFID turg<br />
kasvab järgmisel kümnel<br />
aastal väga kiiresti.<br />
2005. aastal müüdi 600<br />
miljonit identifikaator it.<br />
Merit Raju<br />
RFID-tehnoloogia abil vähenevad laovarud<br />
USAs läbi viidud<br />
uurimuse tulemused<br />
� laovarud vähenevad<br />
10–30%<br />
� tööjõu sääst 64%<br />
MANNLINES<br />
www.mannlines.com<br />
Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod<br />
Inglismaa, Saksamaa, Soome, Beneluxi ning Eesti vahel<br />
� varade kadumine tarneahelas<br />
47%<br />
� laopuudujääkidest tuleneva<br />
käibekaotuse vähenemine<br />
16%<br />
UUS! BENELUX–EESTI RO-RO LIIN<br />
• Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi<br />
Bremerhaveni sadama Eestisse<br />
• Inglismaa � Eesti kaubaveo<br />
transiitaeg 3 päeva<br />
UK-Germany-<br />
Estonia-Finland<br />
Harwich R<br />
Cuxhaven L<br />
Paldiski E<br />
Turku T<br />
Bremerhaven K<br />
Harwich R<br />
KOMMENTAAR<br />
RFID<br />
� Ain Tulvi, Schenker ASi<br />
logistikadirektor<br />
Praegu me RFID kasutusele<br />
võtnud ei ole,<br />
kuid see võib sündida<br />
lähiajal. Ennekõike sobib<br />
tehnoloogia kallimate kaupade<br />
tähistamiseks, mille<br />
ühikuhind hakkab tuhandest<br />
kroonist. Seda niikaua,<br />
kui tehnoloogia püsib suhteliselt<br />
kallina.<br />
Tahaksime RFID märgistega<br />
hakata tähistama rehve.<br />
Uuendusest võidaksime<br />
nii meie kui ka partnerid.<br />
� Aivar Proos, ID-Balti<br />
juhataja<br />
Seni kasutusel olevad<br />
RFID-rakendused<br />
on kallid. Ettevõtjate<br />
jaoks ongi eelkõige küsimus,<br />
kas investeeringud sellesse<br />
tehnoloogiasse toovad<br />
raha tagasi või mitte.<br />
Tehnoloogial on minu<br />
silmis veel palju küsitavusi.<br />
Benelux-Estonia-<br />
Finland-Sweden<br />
Terneuzen K<br />
Flushing/Vlissingen R<br />
Paldiski E<br />
Turku T<br />
Pitea K<br />
Broneerimine ja lisainfo:<br />
Mann Lines OÜ<br />
Rae põik 10,<br />
76806 Paldiski, Eesti<br />
Tel +372 679 1450<br />
Faks +372 679 1455<br />
E-post mannlines@mannlines.ee<br />
11
TEHNOLOOGIA<br />
Minevik kujundab meile<br />
Infohaldus on praegu<br />
logistilise korralduse<br />
suuremaid mõjutajaid<br />
Diana Friedrichs<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Viimase kuue aastaga on<br />
turule jõudnud terve rida<br />
uusi tooteid, mis abiks<br />
logistilises ahelas, nagu<br />
näiteks GPRS-teenus või<br />
mobiilse müügimehe töökoht.<br />
MMT (mobiilse müügimehe<br />
töökoht) on abiks ettevõttesisese<br />
logistika optimeerimisel.<br />
Olid ajad, kus poes võis<br />
põrgata otsa müügimehele,<br />
kes, väsinud ilme näol,<br />
kritseldas juba väheke kortsu<br />
läinud paberile oma<br />
igapäeva tööd. Mõeldes seejuures,<br />
et tal on veel 15 kaupust<br />
ees.<br />
Turule tuli GPRS-teenus<br />
mobiilioperaatoritelt, soodsamad<br />
ning suurema jõudlusega<br />
pihuarvutid tegid võimalikuks<br />
uue lahenduse –<br />
MMT – turule toomise.<br />
Esialgu oli see teenus<br />
mõeldud vaid kiireks müügitellimuste<br />
edastamiseks<br />
mobiilsetelt müügimeestelt<br />
lattu – ning seda eesmärki<br />
täitis ta suurepäraselt ja täidab<br />
siiani.<br />
Nüüdseks võimaldab teenus<br />
peale rutiinsete tellimuste<br />
edastamise ka tagastuste<br />
ning reklaamtellimuste<br />
edastamist, kliendi müügiajaloo<br />
jälgimist viie viimase<br />
tellimuse alusel, turuanalüüsi<br />
tegemist küsitluste<br />
alusel.<br />
Samuti võimaldab teenuse<br />
kasutus analüüsida müügitöö<br />
tulemuslikkust visiidiraportite<br />
abil, jälgida reaalajas<br />
müügimeeste tööd ning<br />
vajadusel lähetada müügitellimused<br />
edasi nii oma firma<br />
majandustarkvarasse kui ka<br />
jaotuslogistikule, kes hoolitseb<br />
kauba komplekteerimise<br />
ja lähetamise eest.<br />
Samas on juba praegu paigas<br />
teenuse uued arengusuunad,<br />
mis järgivad mobiilsete<br />
müügimeeste muutuvaid<br />
tööülesandeid olukorras,<br />
kus jaekaubandusettevõtted<br />
soovivad teha ise ostutellimusi.<br />
EDS on tellimuste<br />
edastamise vahend<br />
EDS (elektroonne dokumendivahetuse<br />
süsteem) aitab<br />
optimeerida äripartneritevahelist<br />
logistikat. Tegu on peamise<br />
tellimuste ja saatelehtede<br />
edastamise vahendiga.<br />
Toode tuli turule koos<br />
MMTga ning oli algselt suunatud<br />
firmadele, kes soovisid<br />
kiirendada nende vahel<br />
liikuva kaupa puudutava dokumendivahetusekäsitlemiskiirust.<br />
Põhjuseks kaubad, mis<br />
ootasid kaupluste tagaruumides,<br />
sest olid veel majandustarkvaras<br />
arvele võtmata<br />
ning seetõttu ei saanud<br />
täita tühjana seisvaid poeriiuleid.<br />
Samuti tundus mõttetu<br />
sama dokumendi mitmekordne<br />
sisestus, mis suurendab<br />
vigade tõenäosust. Nüüdseks<br />
on teenus peamine vahend<br />
tellimuste ja saatelehtede<br />
edastamiseks äripartnerite<br />
vahel: nii tellija kui ka tarnija<br />
saavad käsitleda dokumente<br />
otse oma majandustarkvaras.<br />
Kui viimane seda ei võimalda,<br />
on võimalik teha kogu<br />
vajalik töötlus kõigi koos-<br />
”Dokumendid liiguvad kiiresti,<br />
veavabalt, turvaliselt<br />
ning kindlalt (tõendatult), mis tagab<br />
õige kauba jõudmise õigesse<br />
kohta ja õigel ajal.<br />
tööpartnerite esitatud dokumentidele<br />
veebikeskkonnas.<br />
Dokumendid liiguvad kiiresti,<br />
veavabalt, turvaliselt ning<br />
kindlalt (tõendatult), mis tagab<br />
õige kauba jõudmise<br />
õigesse kohta ja õigel ajal.<br />
Teenus on samuti aluseks<br />
uutele e-faktooringu ning<br />
e-inkasso teenustele.<br />
VMI jõudis Eestisse<br />
aastatuhande alguses<br />
VMI (vendor managed<br />
inventory) ehk varude juhtimise<br />
süsteem sai alguse eelmise<br />
sajandi lõpus (Eestis<br />
2001. aastal).<br />
Ei saa öelda, et teenus<br />
oleks kohe saanud ülimalt<br />
populaarseks, kuid leidis<br />
sooja vastuvõtu suuremate<br />
ning tulevikule orienteeri-<br />
tud tegijate poolt. Teenuse<br />
kasutuselevõtmisel on kaks<br />
olulist osa ning juba ühe kasuks<br />
otsustamisel on tagatud<br />
suur võit.<br />
Aluseks olevaks ideeks on<br />
pöörduda lõpptarbija poole,<br />
anda kõigile tarneahelas tegutsejatele<br />
infot tema soovide<br />
kohta, avaldada igapäevaseid<br />
poemüüke.<br />
Sellise informatsiooni kättesaadavus<br />
tarneahelas vähendab<br />
olulisel määral kaskaadina<br />
kogunevat ostutellimuste<br />
ebatäpsust: mida<br />
kaugemale lõpptarbija ostust<br />
ning lähemale tootjale,<br />
seda suurem on vea protsent.<br />
Viiest protsendist alustades,<br />
jõutakse keskmiselt<br />
20% suurema tellimuseni<br />
tootja käest. �<br />
12 LOGISTIKA
tuleviku<br />
veebruar 2007<br />
VMI-süsteem võib<br />
töötada ka tagurpidi<br />
VMI ehk varude juhtimise<br />
süsteem võib töötada<br />
mitmeti.<br />
Kui klassikaliselt teeb tellimuse<br />
ostja, siis teise osana<br />
pööratakse klassikaline<br />
tellimisprotsess tagurpidi,<br />
kus ostja asemel teeb kauba<br />
juurdeviimise otsuse tarnija.<br />
Kuigi esialgu võib see tekitada<br />
tellijal ebakindluse, toob<br />
reaalsuses selline otsus kaasa<br />
tarneaukude ning laovaru-<br />
TEHNOLOOGIA<br />
� Võimalus kiirelt andmeid edastada oli 2001. aastal<br />
tõeline revolutsioon. Nüüd on sellest saanud rutiin.<br />
Foto: Julia-Maria Linna<br />
de vähenemise, suurema sortimendi<br />
võimaluse.<br />
Tarnijale tähendab teenuse<br />
kasutuselevõtt täpsemat<br />
tootmise ja hanke planeerimist,<br />
toodete üldkulude vähenemist,müügikampaaniate<br />
järelanalüüsi võimalusi,<br />
kaubaringlemiskiiruse suurenemist.<br />
Kõige tähtsamatena aga<br />
paremat koostööd, suuremat<br />
kasumit ning rahulolevamat<br />
lõpptarbijat.<br />
13
SOOME TRANSIIT<br />
Soome suunab<br />
energia suhtele<br />
Ametnik on klienditeenindaja<br />
Kristo Kiviorg<br />
kristo.kiviorg@aripaev.ee<br />
Kõrge teeninduskultuur,<br />
infotehnoloogilised lahendused,<br />
ettevõtjate,<br />
riigi ning kohaliku omavalitsuse<br />
vaheline koostöö<br />
ja vastastikune respekt<br />
naabritega on taganud<br />
transiidikeskuste kiire<br />
arengu.<br />
Möödunud aasta detsembris<br />
Soome transiidi-<br />
500 hektaril paiknev<br />
100% linnale kuuluv<br />
sadam investeerib järgnevatel<br />
aastatel arengu tagamiseks<br />
ligi sada miljonit<br />
eurot.<br />
Sadama alal ning selle lähiterritooriumil<br />
töötab 70 firmas<br />
enam kui 2000 inimest.<br />
Kahe kolmandiku ulatuses<br />
teenindab sadam metsatööstusega<br />
seotud artikleid ning<br />
kolmandiku ulatuses käideldakse<br />
transiitkaupu.<br />
Sadama suurimaks tehnoloogiliseks<br />
uuenduseks<br />
on RFID-tehnoloogia (radio<br />
NUMBER<br />
15<br />
� miljonit eurot läks<br />
Hamina sadamale maksma<br />
RFID-tehnoloogia kasutuselevõtt.<br />
sõlmpunktide külastamisel<br />
üllatas kõige enam sektoris<br />
töötavate inimeste (sadamaametnike,tollitöötajate,<br />
kohalike omavalitusjuhtide<br />
jne) suhtumine, mis kajastus<br />
ennekõike klienditeenindustasemes<br />
sadamates<br />
ja piiril.<br />
Vähem tähtis pole ka osapoolte<br />
arusaam, et aetakse<br />
ühist ettevõtmist, kus kõigil<br />
on oma panus anda.<br />
Järgnevalt lühiülevaade<br />
Soome olulisematest transiidisõlmpunktidest.<br />
Hamina sadam investeerib<br />
frequency identificator) kasutamine.<br />
Tänu sellele süsteemile<br />
suudavad kaks sadama töötajat<br />
monitoorida kogu sadama<br />
päevast liiklust, öösiti ja<br />
nädalavahetusel tegeleb sellega<br />
vaid üks inimene.<br />
Investeering läks sadamale<br />
maksma 15 miljonit<br />
eurot.<br />
Lähematel aastatel on sadamal<br />
plaanis investeerida<br />
rajatistesse, infrastruktuuri<br />
ning sadamaala laiendamisse<br />
ligi sada miljonit eurot.<br />
Kokku tegutseb Hamina<br />
sadamas kuus operaatorit.<br />
TASUB TEADA<br />
� Sadamat läbiv kaubamaht:<br />
5,3 miljonit tonni, sealhulgas<br />
transiit 1,3 miljonit tonni<br />
� Käideldavad kaubad: metsa-<br />
ja pabertööstustoodang,<br />
konteiner- ning vedelkaubad<br />
� Ladude mahutavus:<br />
300 000 m 2<br />
Soome tähtsamad<br />
transiidisõlmed<br />
asuvad kagus<br />
ühendus ELi ja<br />
Hiina vahel<br />
sadamas 140 000 m2 laopinda<br />
70% Soome-Venemaa<br />
piiriületustest<br />
Hamina sadam panustab kõrgetasemelisele klienditeenindusele<br />
� Konteinerterminali võimsus:<br />
kuni 400 000 TEUd aastas<br />
� Sadama tugevus: RFIDtehnoloogia<br />
kasutamine;<br />
võime vastu võtta suuri<br />
konteinerlaevu<br />
� Kuigi sõiduautode käitlemine<br />
on vahepealsetel aas-<br />
Sadama<br />
alal 70<br />
firmat<br />
tatel marginaliseerunud ning<br />
põhirõhk on olnud metsatööstuse<br />
ning naftasaaduste<br />
käitlemisel, soovitakse järkjärgult<br />
uuesti tõsta sõiduautode<br />
osakaalu. Samuti<br />
laiendatakse sadama peahoonet.<br />
14 LOGISTIKA<br />
Ainus<br />
Vene ärikeskus<br />
ELis
� Hamina sadama peahoone. � 25,25meetrine autorong Kouvulas.<br />
Vaalimaa piirile ehitatakse veokitele kallis parkla<br />
Piiripunkti heaoluks investeeritakse<br />
50 miljonit<br />
eurot. Vaalimaa on kõige<br />
tihedama liiklusega piiripunkt<br />
Soome ja Venemaa<br />
vahel.<br />
2005. aastal läbis piiripunkti<br />
ligi 390 000 veokit.<br />
Eelmise aasta vastavateks<br />
näitajaks prognoosis Vaalimaa<br />
tollipunkti ülem Mika<br />
Poutiainen 440 000 veokit,<br />
mis moodustab 70% Soome-<br />
Venemaa piiriületustest.<br />
2011. aastaks peaks vastav<br />
number kasvama miljoni<br />
veokini aastas.<br />
Võrdluseks on Narva piiripunkti<br />
läbilaskevõime<br />
veebruar 2007<br />
ligikaudu 350 000 veokit aastas.<br />
Soome piiri ning tolli päevane<br />
maksimaalne läbilaskevõime<br />
ulatus eelmisel aastal<br />
tervikuna 1650 veokini.<br />
Paberite kordaajamine võtab<br />
veokijuhil Soome piiril<br />
keskmiselt viis minutit, samal<br />
ajal kui Vene piiril võtab<br />
sarnane protseduur aega 25<br />
minutit.<br />
“Võimatu on prognoosida,<br />
millal piiril järjekorrad tekivad<br />
ning millal kaovad. Statistika<br />
kohaselt puuduvad<br />
järjekorrad pühapäeva õhtust<br />
esmapäeva õhtuni. Ülejäänud<br />
ajal on kogu aeg mingisugune<br />
järjekord. 50 päeval<br />
Vahi Tööstuspark<br />
NUMBER<br />
860<br />
� veokit läbib Vaalimaa<br />
piiripunkti rekordpäevadel.<br />
aastas on veokite järjekord<br />
rohkem kui 10 kilomeetrit,”<br />
rääkis Poutiainen.<br />
Vene piirivalve ja toll suutis<br />
2005. aastal läbi lasta 500<br />
veokit päevas, 2006. aasta parematel<br />
päevadel on suudetud<br />
vastav näitaja viia 860ni.<br />
����������������������������<br />
������������<br />
Müügil äri- ja tootmismaa krundid<br />
SOOME TRANSIIT<br />
TAUST<br />
� Vaalimaa on kõige tihedama<br />
liiklusega piiripunkt<br />
Soome ja Venemaa vahel.<br />
� 2005. aastal avastati piiril<br />
50 kg heroiini.<br />
Kuna piirijärjekord häirib<br />
kohalike elanike liikumist,<br />
plaanib Soome riik<br />
investeerida piiri lähedale<br />
50 miljonit eurot rajamaks<br />
parkimisplats koos<br />
pesemis- ja toitlustusvõimalustega.<br />
Piibeleht Arendus OÜ<br />
Võru 47e 50111 TARTU<br />
Tel. +372 730 1020<br />
Fax +372 730 1021<br />
GSM +372 551 7829<br />
www.vtp.ee<br />
15
SOOME TRANSIIT<br />
Kiire töö Kotka sadamas<br />
Soome suurimas sadamas<br />
võtab veokijuhil konteineri<br />
sadamast kättesaamine<br />
aega keskmiselt 27 minutit.<br />
Hea tulemuse üheks põhjuseks<br />
on kindlasti sadama<br />
kolm konkureerivat operaa-<br />
TASUB TEADA<br />
Kotka sadam<br />
Käideldavad kaubad:<br />
� konteinerkaubad<br />
� sõiduautod<br />
Laod: 140 000 m²<br />
Tugevus: 2001. aastal valminud<br />
Mussalo konteinerterminal<br />
maksimaalse läbilaskevõimega<br />
900 000<br />
TEUd aastas; võime vastu<br />
võtta suuri konteinerlaevu<br />
torit. Kuni 2005. aastani tegutses<br />
sadamas vaid üks operaator.<br />
Eriline osa sadama tegevuses<br />
on sõiduautode transiidil.<br />
Sarnaselt Haminaga<br />
on ka Kotka sadamas suurem<br />
jagu teenindusprotsesse<br />
automatiseeritud, mis vähendab<br />
tööjõukulusid.<br />
NUMBER<br />
27<br />
� minutit võtab veokijuhil<br />
aega konteineri sadamast<br />
kättesaamine.<br />
Kouvula linn elatub kontinentidevahelisest transiidist<br />
Kouvula reklaamib ennast<br />
kui ühenduslüli Aasia ning<br />
Euroopa ja Põhja-Ameerika<br />
vahel.<br />
Tegu on raudteelaste linnaga<br />
sõna otsese mõttes, kus<br />
integreeritud on kõik osapooled:<br />
raudtee asja arendavad<br />
nii linn, kohalik kõrgkool kui<br />
ka spetsiaalne kohalikuks<br />
raudtee ning logistika arendamiseks<br />
loodud mittetulunduslik<br />
ettevõte. Püramiidi tipu<br />
moodustavad rahvusvahe-<br />
NUMBER<br />
70<br />
� protsenti Kouvula linna<br />
elanikest on hõivatud teenindussektoris.<br />
� Kotka sadam on üks suuremaid Soomes.<br />
� Panus tehnoloogiasse: taamal RFID-väravad.<br />
lised logistikafirmad. Mööda<br />
raudteed jõuavad kaubad<br />
Kouvulast Shanghaisse ja<br />
vastupidi kolm nädalat kiiremini.<br />
Soomlased ei piirdu ainult<br />
sellega. Kuna USA lääneranniku<br />
veovõimsus idarannikule<br />
on end ammendanud, näevad<br />
soomlased võimalust saata<br />
Aasia kaupu Kouvula kaudu<br />
USA idarannikule. Tööd<br />
selle eesmärgi täitmiseks<br />
käivad.<br />
Tänu eelpool mainitule<br />
on reaalseks osutunud, et ligi<br />
70% linna 30 000 elanikust<br />
on hõivatud teenindussektoris.<br />
Transiidi edendamine on<br />
märkimisväärselt suurendanud<br />
kohalikku turismi. Kontaktide<br />
tõttu hiinlastega külastas<br />
linna 2005. aastal kokku<br />
1500 Hiina turisti.<br />
Tänavu aprilliks loodetakse<br />
regulaarseks muuta<br />
kaks korda päevas Kouvulast<br />
väljuv plokk-konteinerrong,<br />
sihtpunktiga Hiina sadamalinn<br />
Tianjin.<br />
16 LOGISTIKA
Lappeenranta vabatsoon loob töökohti<br />
Lappeenrantas loodetakse<br />
igal aastal luua 250<br />
uut töökohta, seda paljustki<br />
tänu vabatsoonile.<br />
Piirkonnast loodetakse<br />
arendada ainus Vene ärikeskus<br />
ELis.<br />
Alates linna loomisest<br />
1649. aastal on keskus olnud<br />
rahvusvahelise kaubanduse<br />
sõlmpunktiks. Lähimad<br />
sadamad vabatsoonile on<br />
Hamina (90 km) ning Kotka<br />
(92 km). Praegu tuuaksegi<br />
suurem osa kaupu veokitega<br />
Kotka ja Hamina sadamast.<br />
Kuna rööpmelaius on<br />
Soomes ja Venemaal sama,<br />
veebruar 2007<br />
TASUB TEADA<br />
Lappeenranta<br />
Käideldavad kaubad:<br />
� konteinerkaubad<br />
� sõiduautod<br />
� muud kaubad<br />
Laod: 52 000 m²<br />
Tugevus: kujunev ainus<br />
Vene ärikeskus Euroopa Liidus;<br />
eeskujulik infrastruktuur;<br />
Vene piiri lähedus<br />
on võimalik Venemaalt saabuvad<br />
kaubad transportida<br />
otse vabatsooni konteinerdepoodesse<br />
ja ladudesse.<br />
Linnal on ka oma lennujaam<br />
ning veeühendus Venemaaga<br />
Saima kanali kaudu.<br />
Praegu siiski raudteedpidi<br />
tihedat kaubavahetust ei toimu,<br />
kuid Venemaal on soov<br />
muuta reaalsuseks sõiduautode<br />
transiit mööda raudteed.<br />
Takistuseks on autode<br />
käitlemise infrastruktuuride<br />
puudus.<br />
Vabatsoonis töödeldakse<br />
transiitkaupu ümber, ladustatakse<br />
ning pakendatakse<br />
tollimaksuvabu kaupu<br />
edasisaatmiseks. Lappeen-<br />
� Suvine<br />
aerofoto<br />
Lappeenrantast. <br />
rantas paikneb ka Soome<br />
idaosa tollipiirkonna kontor,<br />
kus tollikontrolli järelevalve<br />
all on võimalik kaupu<br />
töödelda ning neile tolli-<br />
ja maksuvabalt lisaväärtust<br />
luua.<br />
140 000 elanikuga linna<br />
on loodud ka innovatsiooniettevõte,<br />
mille ülesandeks<br />
on arendada piirkonnast ainus<br />
Vene ärikeskus ELis.<br />
Eesmärgiks on luua igal aastal<br />
juurde 250 uut töökohta.<br />
Prioriteetide hulka kuulub<br />
ka ülepiiriline Soome<br />
ning Venemaa linnadevaheline<br />
koostöö. Keskmine<br />
lao üürihind vabatsoonis on<br />
kolm eurot.<br />
SOOME TRANSIIT<br />
Soome<br />
eeliseks on<br />
turvalisus<br />
� Elina Petro,<br />
Straightway Finland<br />
Soomet läbis 2005. aastal<br />
5,6 miljonit tonni<br />
kaupu, mis mahult<br />
on küll vähe, kuid kauba koguväärtus<br />
oli 22 miljardit<br />
eurot.<br />
See moodustab ligi neljandiku<br />
Venemaa impordist.<br />
Põhiliselt panustame<br />
elektroonika ning sõiduautode<br />
transiidile.<br />
Eeldusi selleks loob Venemaa<br />
keskklass. Kui 1998.<br />
aastal moodustas see 10%<br />
kogu elanikkonnast Venemaal,<br />
siis nüüd on vastav<br />
number juba 22%.<br />
Meie eeliseks on veel ka<br />
sama rööpmelaius, mistõttu<br />
pole vaja kaupu vahepeal<br />
ümber laadida.<br />
Kokku on Kagu-Soomes<br />
ligi poole miljoni ruutmeetrit<br />
laopindu. Autode jaoks<br />
on rajatud kokku 60 hektarit<br />
ladustamisplatse.<br />
l multimodaalse transpordi operaator<br />
l tollimaakleri teenused<br />
l kaupade kindlustamine Lloyd’sis<br />
l GTO liige – agendivõrk 125 riigis<br />
FASTWAY AS<br />
F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn<br />
Telefon 627 4000, faks 627 4010<br />
fast@fastway.ee, www.fastway.ee<br />
17
KINNISVARA<br />
Defitsiit laopindade turul sai<br />
Aastapäevad tagasi<br />
Eesti kinnisvaraturgu<br />
iseloomustanud<br />
laopindade defitsiit on saanud<br />
tublisti leevendust.<br />
Samas ületab nõudlus endiselt<br />
pakkumist ja hoolimata<br />
uute laopindade kiirest<br />
juurdekasvust ei ole kvaliteetsete<br />
ruumide osas turu<br />
küllastumist ette näha.<br />
Lao- ja tootmispinnad on<br />
suhteliselt stabiilne äripindade<br />
turusektor, mille hinnatase<br />
ei ole viimase poolaasta<br />
jooksul oluliselt muutunud.<br />
Endiselt on suur nõudlus<br />
kvaliteetsete pindade järele,<br />
samas kui kehvemas olukorras<br />
pindade hind ei ole<br />
tõusnud, pigem olemasolevate<br />
klientide kinnihoidmiseks<br />
isegi langenud.<br />
Uus hitt Ülemiste<br />
innovatsioonilinnak<br />
Laopindade valikul eelistavad<br />
kliendid järjest rohkem<br />
kõigile tänapäeva nõuetele<br />
vastavaid uusi või renoveeritud<br />
pindu.<br />
Uusehitiste osas on esirinnas<br />
Tallinna ringtee piirkonna<br />
tööstuspargid ja logistikakeskused.Edukamatena<br />
võib ära märkida<br />
� Atko Väikmeri, Pindi<br />
Kinnisvara maakler<br />
Tänassilma ja Jüri Tehnopargi,<br />
samuti hoo sisse saanud<br />
Ülemiste Innovatsioonilinnaku.<br />
Viimasest on kujunenud<br />
oma asukoha poolest<br />
täielik hitt, milles vabu<br />
pindu enam peaaegu ei<br />
leidu.<br />
Asukoha poolest eelistavad<br />
paljud firmad kolida<br />
Tallinnast selle lähivaldadesse.<br />
Enamasti omandatakse<br />
sellisel juhul krunt,<br />
kuhu ettevõte ehitab oma<br />
tootmis- ja ladustamisvajadustele<br />
vastavad pinnad.<br />
Tihti ei soovi ettevõte siiski<br />
ise kinnisvaraomanikuks<br />
jääda ja müüb hiljem<br />
kinnistu investoritele, jäädes<br />
ise rentnikuks ja kontsentreerudes<br />
oma põhitegevusele.<br />
Tallinna lähivaldadesse<br />
kolimise trendi üheks põhjuseks<br />
on asjaolu, et Tallinna<br />
piires on arendustegevuseks<br />
sobilikud krundid sisuliselt<br />
otsa lõppemas. Teisalt<br />
ei soovi firmad pealinnast<br />
� Ülemiste innovatsioonilinnakust kujuneb lähiajal uus tõmbenumber.<br />
väga kaugele kolida, sest<br />
kinnisvara otsuste mõjutajaks<br />
on üha suuremal määral<br />
Eesti üldine tööjõupuudus.<br />
Muidu logistiliselt sobivas<br />
asukohas ei pruugi leida<br />
vajalikke töökäsi või nende<br />
transport läheks mõttetult<br />
kulukaks.<br />
Alates jaanuarist 2007...<br />
Ametlik Linde esindaja<br />
Balti riikides!<br />
• Uued ja kasutatud tõstukid<br />
• Laotehnika<br />
• Rentimine ja müük<br />
• Hooldus<br />
• Varuosad<br />
Willenbrock Baltic OÜ<br />
Suur-Sõjamäe 27e<br />
11415 Tallinn<br />
www.willenbrock.ee<br />
e-post: info@willenbrock.ee<br />
Tel +372 622 8950<br />
Faks +372 622 8951<br />
Uute laopindade ehitamisel<br />
on populaarseimad<br />
kohad Tallinna suunduvate<br />
põhimagistraalide ääred<br />
ja Tallinna ringtee ümbrus.<br />
Nendes piirkondades on potentsiaalsete<br />
ärimaade hinnad<br />
viimase aasta jooksul<br />
tugevalt tõusnud. Oluline on<br />
NUMBER<br />
10–15<br />
� protsenti kasvasid laopindade<br />
A-klassi üürihinnad<br />
eelmise aasta teises<br />
pooles.<br />
LOE VEEBIST<br />
� www.pindi.ee<br />
Turuülevaateid leiab ka<br />
kinnisvarafirmade kodulehtedelt.<br />
18 LOGISTIKA
leevendust<br />
ka kommunikatsioonide lähedus<br />
ja krundi ligipääsetavus.<br />
Seejuures pole alati plussiks<br />
krundi otse tee ääres<br />
paiknemine, sest põhimagistraalidel<br />
kehtib hulk piirangud<br />
juurdepääsuteede<br />
rajamiseks. Laopinnaks sobiliku<br />
krundi suurus algab<br />
VÕRDLUS<br />
veebruar 2007<br />
Foto: Indrek Susi<br />
üldjuhul 5000 ruutmeetrist,<br />
kuid võib kerkida suuremate<br />
logistikakeskuste puhul<br />
ka mitme hektarini.<br />
Praegu on kõige suurem<br />
nõudlus kvaliteetsete laopindade<br />
järele ja see tõi eelmise<br />
aasta teises pooles<br />
kaasa A-klassi laopindade<br />
üüri 10–15protsendise tõusu.<br />
Kehvemate pindade hinnad<br />
jäid enam-vähem samaks.<br />
Füüsiliselt ja moraalselt<br />
vananenud, peamiselt nõukogude<br />
ajal ehitatud lao- ja<br />
tootmispindade üürihinnad<br />
on võrreldes uute või siis<br />
kvaliteetselt renoveeritud<br />
pindadega 20–50 protsenti<br />
madalamad.<br />
Hinnad jätkavad ka sel<br />
aastal tõusu<br />
Üha sagedamini ei tekita<br />
ka odavamad hinnad rentnike<br />
seas olulist huvi selliste<br />
pindade vastu ning omanikel<br />
jääb teha otsus: kas<br />
investeerida renoveerimisse<br />
või leida oma pindadele<br />
muu funktsioon.<br />
Uute laopindade müügipakkumisi<br />
on vähe. Müügihindadele<br />
on sarnaselt muu<br />
kinnisvaraga avaldanud mõju<br />
ehitushindade kasv. Siis-<br />
Üürihinnad kõrgeimad põhimagistraalide<br />
ümbruses<br />
� Laopindade ruutmeetri üürihinnad kroonides<br />
Peterburi mnt, Pärnu mnt, Tartu mnt ümbrus 80–115<br />
Suur-Sõjamäe, Männiku piirkond 40–80<br />
Mustamäe, Haabersti 80–110<br />
Kopli, Lasnamäe sisepiirkond 35–85<br />
Kesklinna piirkond 80–120<br />
Tallinna lähiümbrus (Saku, Saue, Jüri) 30–75<br />
Allikas: Pindi Kinnisvara<br />
ki on päris paljud ettevõtted<br />
huvitatud taoliste pindade<br />
ostmisest, mis teeb laopindadestkinnisvaraarendajate<br />
jaoks atraktiivse objekti.<br />
Pindi Kinnisvara prognoosi<br />
kohaselt jätkub laopindade<br />
üürihindade stabiilne<br />
kasv ka edaspidi.<br />
2007. aastal tervikuna jääb<br />
see prognooside kohaselt<br />
viie protsendi piiresse.<br />
Hinnatõusu lükkab tagant<br />
kvaliteetsete lao- ja<br />
üüripindade suur nõudlus,<br />
soodne ettevõtluskeskkond<br />
ning maa- ja ehitushindade<br />
jätkuv tõus.<br />
Järjest olulisemaks muutub<br />
asukoht: logistiliselt<br />
kehvemas piirkonnas paiknevate<br />
pindade hinnad võivad<br />
isegi langeda. Samas on<br />
pidevalt suurenenud ehituslubade<br />
arv: paljusid firmasid<br />
ei rahulda pakutav valik<br />
pinna suuruse, kvaliteedi,<br />
asukoha või muude näitajate<br />
alusel.<br />
Seega on lähiaastatel<br />
oodata kvaliteetsete laopindade<br />
suurt juurdekasvu.<br />
Küllastumispunktini,<br />
millal pakkumine hakkaks<br />
ületama nõudmist, on siiski<br />
aega. Kasvu võib peatada<br />
Eesti majanduse langus.<br />
agrovaru<br />
L A O T Õ S T U K I D<br />
info@agrovaru.ee<br />
www.agrovaru.ee<br />
Vana-Narva mnt 30/5 Maardu<br />
tel 637 9123, faks 637 9360<br />
KINNISVARA<br />
Virumaa<br />
meelitab<br />
� Marko Kivisalu, Uus Maa<br />
Kinnisvarabüroo maakler<br />
Virumaa on koht, kuhu<br />
on paljud ettevõtted<br />
odava tööjõu tõttu<br />
oma lao- ning tootmiskompleksid<br />
rajanud. See piirkond<br />
on ka logistilise asukoha<br />
tõttu saavutamas üha suuremat<br />
populaarsust, sest transiitkaubandust<br />
Venemaaga<br />
ei ole võimalik alahinnata.<br />
Tartumaa lao- ja tootmisruumide<br />
üüri ja ostunõudlus<br />
on madalam<br />
(kuna pakkumises on<br />
sobivaid pindu vähe), aga<br />
palju tahetakse krunte osta<br />
ning levinud on ise ehitamine.<br />
Nõudlus suundub tulenevalt<br />
hinnaerinevusest linnast<br />
välja. Tootmis- ja ärimaade<br />
hinnad linnas on<br />
kuni 1000 kr/m² ja linnast<br />
eemal kuni 500 kr/m².<br />
Pärnumaal on arenev<br />
lao- ja tootmispindade turg.<br />
Nõudlus on kasvanud, pakkumine<br />
piiratud. Uued<br />
tööstuskülad pakuvad nii<br />
üürimise kui ka ostmise<br />
varianti.<br />
Hooldus ja remont:<br />
Tartu tel 53 420 860<br />
Viljandi tel 50 21 593<br />
19
SÜNERGIA<br />
Kuidas teenindada kasva<br />
Sünergia otsingud viinud<br />
ladude koondamisele<br />
Kristo Kiviorg<br />
kristo.kiviorg@aripaev.ee<br />
Tööjõu nappus on viinud<br />
ladudes töökorralduse<br />
muutmiseni, kus olemasolevate<br />
hõivatute hulgaga<br />
püütakse suurenevat tööhulka<br />
ära teha. Logistikafirmadel<br />
on tulnud ümber<br />
mängida ka tarnegraafikuid.<br />
Via 3L, kes eelmisel aastal<br />
käitles kaupu kolmel aadressil<br />
paikneval kümnel laopinnal<br />
korraga, toimetab<br />
nüüd kahes laos: ühes ladustatakse<br />
tööstus-, teises toidukaupu.<br />
“Selliselt tegutsedes pole<br />
sünergiat kaotsi läinud.<br />
Kaupade loogilisem paigutus<br />
ning sellest johtuvalt väiksem<br />
ajakulu on aidanud meil<br />
hoolimata mahtude kasvust<br />
säilitada endist töötajate arvu.<br />
Lisaks uuele laole oleme<br />
ümber korraldanud ka tarnegraafikud,”<br />
andis viimase<br />
aja muutustest ülevaate<br />
ettevõtte logistikadirektor<br />
Rünno Kaiva.<br />
Tööjõu ressursi ümbermängimise<br />
tulemusena tarnitakse<br />
Eesti suurematesse<br />
linnadesse Tallinna, Pärnu,<br />
Tartu endiselt 24tunnises<br />
ajagraafikus, ülejäänud Eestisse<br />
jõuavad kaubad 48 tunniga.<br />
Kolmandiku ulatuses<br />
oma laopindu laiendanud<br />
ASi Mecro logistikajuhi Alo<br />
Bernsteini hinnangul on<br />
nende jaoks kõige olulisem,<br />
et enne kevadhooaja algust<br />
ei oleks ladu liialt üle koormatud.<br />
“Et seda ei juhtuks, kasutasime<br />
möödunud hooajal<br />
koostööpartnerit, kes peale<br />
sesoonse kauba ladustamise<br />
tegeles ka selle jaotusvedudega.<br />
Logistikapartneri kaasamine<br />
sundis meid küll pühendama<br />
rohkem aega administreerimisele,<br />
kuid lõppkokkuvõttes<br />
võimaldas meil<br />
hooajal ka 30% käibekasvu<br />
korral vältida lao ülekoormusest<br />
tekkivaid probleeme<br />
ja hoida kulud kontrolli all,”<br />
sõnas Bernstein.<br />
Töö optimeerimiseks on<br />
Mecro vähendanud komplekteerimisaegu<br />
kaupade parema<br />
markeerimiskorralduse<br />
ning toodete adresseerimisega.<br />
Lisaks on tagatud erinevate<br />
tõstukite, virnastajate<br />
ja käsikahvelkärude olemasolu.<br />
Juba pikemat aega on<br />
Rautakesko AS kasutanud<br />
kaupade komplekteerimisel<br />
raadioterminale, mis on vähendanudkomplekteerimisvigu,<br />
säästnud aega, tõstnud<br />
töö efektiivsust ning ühtlasi<br />
kliendirahulolu.<br />
“Kuigi firma käive on iga<br />
aastaga jõudsalt kasvanud,<br />
oleme pidanud juurde võtma<br />
vaid mõned laotöötajad.<br />
Prioriteediks on olemasoleva<br />
töö ümberkorraldamine<br />
ning seeläbi senistele<br />
töötajatele suurema tasu<br />
maksmine, mitte uute töötajate<br />
juurde võtmine,” nentis<br />
Rautakesko logistikajuht<br />
Indrek Reismann.<br />
Mida toob aga lähem ja<br />
kaugem tulevik?<br />
Rünno Kaiva prognoosib<br />
järgnevateks aastateks<br />
sarnase turuolukorra jätkumist.<br />
“Segmendis, kus meie töötame,<br />
olulisi muutusi peale<br />
kaubamahtude kasvu ning<br />
tööjõu kriisi süvenemise<br />
järgmise 5–10 aastaga ei toimu.”<br />
�<br />
� Mecro ladu Peterburi teel. Laotöö korraldati ümber 2006. aastal.<br />
20 LOGISTIKA
vaid kaubamahte?<br />
Laotöötaja palk algab<br />
viiekohalisest numbrist<br />
veebruar 2007<br />
Foto: Veiko Tõkman<br />
Alla 10 000kroonise netopalgaga<br />
enam laotöötajat<br />
ei leia. “Laotöötajate<br />
töötasu koosneb fikseeritud<br />
ja motivatsiooni<br />
osast, fikseeritud tasu<br />
moodustab 70%,” selgitas<br />
Alo Bernstein ASist<br />
Mecro.<br />
Nii Alo Bernstein kui ka<br />
Rünno Kaiva Via 3List nimetavad<br />
10 000kroonist netokuutasu<br />
piiriks, millest vähem<br />
makstes ei ole lootust<br />
leida korralikku, oma tööst<br />
lugu pidavat laotöötajat.<br />
Üha enam otsivad firmad<br />
TASUB TEADA<br />
Laotöötajaile palga<br />
maksmise alused<br />
� jõudlus ehk tarnete õigeaegsus<br />
� töö kvaliteet ehk vigade<br />
protsent<br />
� heakord laos<br />
� 70% ulatuses on töötasu<br />
fikseeritud, ülejäänu sõltub<br />
töö kvaliteedist<br />
SÜNERGIA<br />
vastava ala töötajaid venekeelse<br />
elanikkonna hulgast,<br />
panustades ennekõike venekeelsesse<br />
reklaami. Seetõttu<br />
võib ka välja lugeda tööjõumahukamate<br />
ettevõtete<br />
koondumise Lasnamäe lähiümbrusse.<br />
Reklaame paigutatakse<br />
bussidesse, trollidesse ja<br />
trammidesse, kust on võimalik<br />
potentsiaalset sihtrühma<br />
kõige tõenäolisemalt<br />
tabada. Palju rakendatakse<br />
ka taktikat, kus olemasolevaid<br />
töötajaid premeeritakse<br />
uue töötaja ettevõttesse<br />
toomise eest.<br />
”Segmendis, kus meie töötame,<br />
olulisi muutusi peale<br />
kaubamahtude kasvu ning tööjõu<br />
kriisi süvenemise järgmise 5–10<br />
aastaga ei toimu.<br />
Rünno Kaiva, Via 3Li logistikadirektor<br />
NUMBER<br />
10 000<br />
� kroonist algavad enamiku<br />
laotöötajate palgad.<br />
21
TARBESÕIDUK<br />
Kevad toob turule<br />
uuendused läbinud<br />
Renault Maxity<br />
Euro4 mootoriga, uue käigukasti,<br />
pidurisüsteemi<br />
ning esisillaga Renault<br />
Maxity jõuab Maarjamaale<br />
kevade saabudes.<br />
Aprillis täiustatuna üle<br />
maailma müügile jõudvat<br />
masinat müüdi mullu ühtekokku<br />
15 000.<br />
Maxity kuulub 2,8–4,5tonniste<br />
veokite segmenti, mida<br />
võib liigitada kergeks kommertsveokiks.<br />
Maxity on üks<br />
kolmest Renault’ musketärist<br />
(lisaks veel Master ning<br />
Mascott).<br />
Maxityga mööda Prantsuse<br />
kitsaid mägiteid ringi<br />
sõites aimasin, kui oluline<br />
on selle kompaktsus. Eelkõige<br />
väljavaade kabiinist, mis<br />
on avar ja mida toetavad piisavalt<br />
ka küljepeeglid. Tõsi<br />
küll, manööverdamisel tundsin<br />
puudust topeltpeeglitest,<br />
mis on juba enamikul suurkaubikutelgi.<br />
Rooli taga istudes võis end<br />
samuti väga koduselt tunda.<br />
Ehkki reguleeritav rool<br />
oli suur nagu veokitel kombeks,<br />
oli selle keerutamiseks<br />
piisavalt ruumi ja istumisasend<br />
ainult soodustas juhtimist.<br />
Tõsi, juhiistme kõrgust<br />
ei olnud võimalik reguleerida.<br />
Maxity miinuseks<br />
konkurentidega võrreldes on<br />
käigukangi asetsemine põrandal,<br />
mitte rooli kõrval armatuuril.<br />
Valikus kolm mootorit<br />
Muidu aga veavad veomasinale<br />
iseloomulikud lühikesed<br />
käigud täiskoorma kindlalt<br />
kohalt. Käigukastide valikus<br />
on nii viie- kui ka kuuekäiguline<br />
manuaal.<br />
Kuna tegemist on kabiinveokiga,<br />
põksuvad võimsad<br />
mootorid otse juhi istme all.<br />
Sellel on ka vähemalt üks<br />
miinus, nimelt väiksem turvalisus.<br />
Seda ennekõike lauskokkupõrke<br />
ajal.<br />
Mootorivalikusse kuulub<br />
110, 130 DXi 2,5 VGT diisel<br />
ning 150hobujõuline turbodiisel.<br />
Renault Maxityl on põhi-<br />
ÜLEMAAILMSED<br />
KONTEINERVEOD<br />
Ametlik esindaja Eestis<br />
varustusesmägipidur – EHS (easy<br />
hill start). See seade<br />
lubab sõidukil<br />
kallakul tagasi<br />
veeremata<br />
startida. Mugav<br />
on see linnaliiklusesvalgusfooridetaga<br />
või ummikutes<br />
seistes. Tänapäeval<br />
on õnneks enamik<br />
veokeid sarnase seadmega<br />
varustatud.<br />
Märkimisväärt on pidurdusteekond.<br />
Nimelt lubab<br />
tootja, et äkkpidurduse korral<br />
100kilomeetrisel tunnikiirusel<br />
sõites suudab veok lõplikult<br />
seisma jääda 44 meetriga.<br />
Veoki kohta tundub see<br />
isegi uskumatu, kui kas või<br />
maasturitega võrrelda.<br />
Hea pöörderaadius<br />
Arvestades, et linnad ummistuvad<br />
üha enam, on Maxity<br />
näiteks Tallinnas vedusid tehes<br />
omal kohal. Kergeveokite<br />
hulka liigitatava Maxity<br />
laiuseks 1870 mm,<br />
vähendatud on ka masina<br />
pikkust, mis teeb võimalikuks<br />
4,8meetrise pöörderaadiuse.<br />
Viimane näitaja on<br />
üks paremaid tulemusi oma<br />
segmendis.<br />
Töötajale on masinas igatahes<br />
mõeldud. Seda näitavad<br />
ka rohked panipaigad.<br />
Renault Trucks ise on ristinud<br />
Maxity oma tulevaseks<br />
müügihitiks.<br />
Jaana Pikalev<br />
Piletite müük Ro-Ro liinidele<br />
Riga/Ventspils – Lübeck<br />
Klaipeda – Kiel/Karlshamn<br />
Transocean Eesti OÜ, Ahtri 8, Tallinn<br />
Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee<br />
22 LOGISTIKA
veebruar 2007<br />
TAUST<br />
� Renault Maxity hiilgab suurepärase pöörderaadiusega.<br />
Renault Maxity Dxi 3<br />
� Mootor: 3,0 turbodiisel,<br />
� Võimsus: 150 hj<br />
� Pöördemoment: 350 Nm;<br />
1600–3400 p/min<br />
� Kandevõime: 1790 kg<br />
� Käigukast: 6käiguline<br />
Foto: Jaana Pikalev<br />
TARBESÕIDUK<br />
� Kabiini mõõtmed: 2116/<br />
1870/1754 mm<br />
� Pikkus: 4136 mm<br />
� Hooldusvälp: 30 000 km<br />
� Hind: alates 300 000 kr<br />
Allikas: Renault<br />
NUMBER<br />
33 000<br />
� Maxityt plaanib Renault<br />
müüa sel aastal Euroopas.<br />
23
10 AASTAT TAGASI<br />
Venemaal palju tollipettusi<br />
TIRi konventsiooni punktide<br />
rikkumise tõttu on<br />
Eesti vedajad maksnud<br />
aastas Venemaale miljoneid<br />
kroone.<br />
Venemaale n-ö obroki<br />
maksmise skeem on lihtne:<br />
kui autojuht ei ulata TIR-<br />
vihikut sihttolliterminalis<br />
vastutavale tolliinspektorile,<br />
vaid kellelegi teisele, või<br />
ei ole piisavalt tähelepanelik,<br />
on veofirma ilma autost, TIRi<br />
õigusest ja edaspidisest tööst<br />
Venemaal.<br />
Veoautojuht jõuab öösel<br />
Moskvas asuva tellija juurde.<br />
Kogenud juhina pargib<br />
ta haagise tagumise otsa vastu<br />
maja seina, et vältida öösel<br />
koormalt plommi mahakiskumist.<br />
Hommikul ärgates<br />
tervitab veokijuhti maja uksel<br />
lahke meesterahvas. Peale<br />
vaadates pole kahtlustki,<br />
et tegemist on hea inimesega.<br />
Viisteist sammu eemal<br />
seisab teine mees, kellel palutakse<br />
koorma mahalaadimise<br />
ajal majast vajalikud paberid<br />
tuua.<br />
Autojuht hakkab alles tagasiteel<br />
kahtlema, et äkki on<br />
midagi halvasti. Ise ta kordagi<br />
kontoris sees ei käinud.<br />
Järsku ei olnud üldse õiged<br />
mehed õigete dokumentide-<br />
ga. Venemaa piiril selgub, et<br />
ei olnudki. Auto arestitakse<br />
ja veofirma satub salakaubavedajate<br />
nimekirja, kuna<br />
koorem on lahti tollimata.<br />
Ometigi oli koorem ma-<br />
KIIRED LOGISTILISED LAHENDUSED –<br />
RAHVUSVAHELISED JA EESTI SISESED<br />
VEOD<br />
ha laaditud õigel aadressil ja<br />
juht oli juba mitu korda varemgi<br />
samale firmale sama<br />
kaupa viinud. Seekord oli ta<br />
aga usaldanud esimest teretajat.<br />
� 1996. aastal jõudsid<br />
tollipettuste juhtumid<br />
Venemaal sagedasti<br />
leheveergudele.<br />
Logistika<br />
rusikareeglid<br />
� Autojuht peab ise veenduma,<br />
et tegemist on tõepoolest<br />
tollitöötajaga. Veodokumente<br />
ei tohi usaldada veose<br />
saajale ilma tollitöötaja juuresolekuta.<br />
� Täitke täpselt tollitöötajate<br />
koolitusi.<br />
� Koorma mahalaadimist<br />
võib alustada alles pärast<br />
tolliülevaatust ja ametlike<br />
tollipitserite ja tolliametniku<br />
isikliku numbrilise tollipitseri<br />
panemist CMR-saatelehele.<br />
� Vastutus dokumentide ja<br />
kauba esitamise eest tolliülevaatuseks<br />
lasub autojuhil.<br />
Veenduma peab, et tollitöötajal<br />
on tagasi saadud<br />
kõik vajalikud dokumendid<br />
koos vastavate tollimärgetega.<br />
ÄP arhiiv<br />
24 LOGISTIKA
4000 tonni kaupa<br />
veeti Tallinna lennujaama kaudu<br />
Lennutranspordiga veeti<br />
1996. aastal Tallinna<br />
lennujaama kaudu 3997<br />
tonni kaupa. See oli 1509<br />
tonni rohkem kui aasta<br />
varem.<br />
Lennutranspordis oli sarnaselt<br />
kogu kaubandusega<br />
ülekaal impordi käes. Pea-<br />
veebruar 2007<br />
miselt toodi sisse meditsiinitehnikat,<br />
ravimeid ja arvutiosi.<br />
Suurim väljaveoartikkel<br />
oli värske kala. Lennufirmade<br />
osas jagunes kaubaveoturg<br />
peamiselt SASi, Finnairi,<br />
Estonian Airi ja Lufthansa<br />
vahel.<br />
Praegu veetakse Tallinna<br />
lennujaama kaudu üle küm-<br />
� Alates<br />
1992. aastast<br />
on lennuvedude<br />
arv<br />
kasvanud<br />
hüppeliselt.<br />
Praegused<br />
arvud on aga<br />
veelgi suuremad. <br />
ne tonni kaupa aastas. Kõige<br />
edukam kaubaveo kuu oli<br />
mullu november. Vedude mahud<br />
on kümne aastaga stabiilselt<br />
kasvanud. Lennujaam<br />
ise on ette võtnud jõulise laienemise,<br />
mis on tingitud eelkõige<br />
reisijate arvu plahvatuslikust<br />
kasvust pärast<br />
Euroopa Liiduga liitumist.<br />
10 AASTAT TAGASI<br />
Venemaa<br />
otsib<br />
mõjutus-<br />
vahendeid<br />
Ajalugu kipub ennast kordama,<br />
selgub kümne aasta<br />
tagusest <strong>Äripäev</strong>ast.<br />
Nimelt üritas Venemaa<br />
naaberriike mõjutada veolubade<br />
süsteemi kaudu.<br />
Soome transpordiministeeriumi<br />
direktor palus veebruari<br />
alguses maa välisministeeriumil<br />
saata Venemaale<br />
ametlik noot seoses veolubade<br />
süsteemi bürokraatlike<br />
piirangute suurendamisega.<br />
Ka Eesti esindajad käisid<br />
probleemi veebruari alguses<br />
Moskvas lahendamas.<br />
Tulemus: lube ei saadud, Venemaale<br />
jäeti allkirjastamiseks<br />
kaks protokolli.<br />
Loodetavasti ei lähtu Eesti<br />
põhimõttest: ise ei saa, teistel<br />
ka ei lase, kirjutas <strong>Äripäev</strong><br />
11. veebruaril 1997.<br />
25
INNOVATSIOON<br />
Innovatsioon laos – mis<br />
Uuendus ei tähenda alati<br />
keerulisi mehhanisme,<br />
vaid mõtteviisi muutmist<br />
Illimar Paul<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Mõtteviiside muutmine<br />
ning investeerimine tehnoloogiasse<br />
tagab ettevõtte<br />
konkurentsivõime<br />
ning kasvu ka tulevikus.<br />
Aastatagusel konverentsil<br />
“Laoseis 2006” analüüsiti<br />
Eestis tekkinud tööjõudefitsiiti<br />
ning selle mõju majandusele<br />
ja logistikale.<br />
Tulemusena tõdeti, et tööjõu<br />
defitsiidi ja samaaegse<br />
majanduskasvu tingimustes<br />
edu säilitamiseks ning kasvatamiseks<br />
on ettevõtteil mitmesuguseid<br />
võimalusi.<br />
Neist olulisim on innovatsioon,<br />
mille tähendus on Eesti<br />
uutes makromajanduslikes<br />
tingimustes oluliselt kasvanud.<br />
Kui Eesti ettevõtted püüavad<br />
jätkata endist tehnoloogiat<br />
kasutades, panustada tagasihoidlikulttehnoloogilistesse<br />
uuendustesse ja rõhuda<br />
tootmismahtude suurendamisele<br />
lisanduvate tootmisvõimsuste<br />
toel, muutub<br />
Hansabank Marketsi analüütikute<br />
hinnangul täiendav<br />
kasv võimatuks, ettevõtete<br />
konkurentsivõime halveneb<br />
ja tööjõupuudus toob kaasa<br />
palkade ülikiire tõusu.<br />
Tulemusena aeglustub<br />
Eesti majanduskasv järsult<br />
5–6%ni ja hinnatõus kiireneb<br />
praeguse 4% asemel<br />
5–6%ni.<br />
Senistest efektiivsematesse<br />
tehnoloogiatesse ja eelkõige<br />
innovatsiooni investeerimine<br />
võimaldab seevastu<br />
tagada Eesti jätkuva majanduskasvu<br />
ja konkurentsivõime<br />
kasvu.<br />
Innovatsiooni isaks peetud<br />
Austria majandusteadlase<br />
ning Harvardi professori<br />
Joseph A. Schumpeteri (1883–<br />
1950) mõiste kohaselt on innovatsioon<br />
leiutise, avastuse,<br />
uue või olemasoleva teadmise<br />
uudne kasutamine majanduslikus<br />
protsessis.<br />
Innovatsiooni kasutamise<br />
eesmärk on konkurentsieelise,<br />
ideaalis isegi lühiajalise<br />
monopoli loomine.<br />
Igasugune n-ö teistmoodi<br />
rakendamine majanduslikus<br />
sfääris on innovatsioon.<br />
See on võimalik ilma igasuguse<br />
leiutise või avastuseta<br />
ning viimased ei tekita iseenesest<br />
innovatsiooni, sageli<br />
ei ole neil mingisugust majanduslikku<br />
tähendust.<br />
Alustada tuleb<br />
lihtsamatest asjadest<br />
Innovatsiooniks on seega<br />
ekslik pidada vaid teadusliktehnilisi<br />
uuendusi. Innovatsiooniks<br />
ainult tehnoloogiast<br />
ei piisa, vaid kaaluma peab<br />
ka tootmisfunktsioonist lähtuvaid<br />
võimalusi.<br />
Kui laologistiliste protsesside<br />
sooritamiseks vajalike<br />
tootmisfaktorite koguse<br />
asemel muudetakse tootmisfunktsiooni,<br />
on tegemist<br />
innovatsiooniga.<br />
Seega saab õigusega pidada<br />
innovatsiooniks näiteks<br />
eksisteerivate laoriiulite<br />
või ladustatavate kaupade<br />
ümberpaigutust laos sellisel<br />
moel, et see toob kaasa<br />
täiendava kvantifitseeritava<br />
lisandväärtuse.<br />
Samuti on heaks innovatsiooninäiteks<br />
ühe 4500 m²<br />
automatiseeritud ja riiulitele<br />
tugineva 24 m kõrguse välismaise<br />
lao demonteerimine<br />
ja ümberkohandamine Ees-<br />
tis kolmeks 5000 m² riiulitele<br />
tuginevaks 8 m kõrguseks<br />
tavalaoks.<br />
Samuti ei piira mitte miski<br />
ladustamisega otseselt<br />
seotud tarneahela protsesside<br />
ehk lao tootmisfunktsioonide<br />
muutmist ilma riistvara<br />
või inimressursi kallale minemata.<br />
Laovarude suurus on<br />
võtmetähtsusega<br />
Sageli annavad just muudatused<br />
planeerimises ning protsesside<br />
ümberkorraldamine<br />
suurima efekti. Kuidas?<br />
Küsige endalt, millist väärtust<br />
loob kolmekuuline varude<br />
seis laos, kui tarnija suudab<br />
sama hinnaga teostada<br />
ka igakuiseid tarneid?<br />
Seejärel analüüsige, miks<br />
sellise laovaru juures on<br />
klientide poolt tellitavate toodete<br />
osas laosaadavus madalam<br />
soovitust?<br />
Ehk teisisõnu: miks on<br />
ladu pungil mittevajalikku<br />
kaupa, ent samas lahkuvad<br />
rahulolematud kliendid<br />
konkurendi juurde oste sooritama?<br />
Kui leiate loomingulist<br />
mõtlemist kasutades sellise<br />
protsesside ümberkujundamise<br />
võimaluse, mis lahendab<br />
kuluefektiivselt korraga<br />
mõlemad probleemid, oletegi<br />
innovaator.<br />
Innovatsiooni eelduseks<br />
on kaks peamist faktorit: seni<br />
teadaolevate võimaluste<br />
tundmine ning loovus. Müüt,<br />
et loovus on vaid valitud<br />
kunstnike, kirjanike ja heliloojate<br />
kaasasündinud anne,<br />
on ammu ümber lükatud.<br />
Teistelt on alati midagi<br />
õppida<br />
Innovatsiooniks ehk millegi<br />
teistmoodi rakendamiseks<br />
on lisaks loovusele oluline<br />
26 LOGISTIKA
see on?<br />
teada sedagi, millised võimalused<br />
maailmas üldse eksisteerivad.<br />
Teiste praktikutega kogemuste<br />
vahetamine ning järjepidev<br />
enesetäiendamine annavad<br />
vajalikud teadmised<br />
viimaste teaduslike avastuste,<br />
parimate praktikate, nüüdisaja<br />
tehniliste ning tehnoloogiliste<br />
võimaluste kohta.<br />
Uusimate teadmistega loov<br />
logistikajuht või -spetsialist<br />
on seega peamine eeldus innovatsiooni<br />
sünniks laos ja<br />
kogu väärtusahelas.<br />
Siinkohal tuleb nõustuda<br />
<strong>Äripäev</strong>a peatoimetaja Igor<br />
Rõtoviga, kelle soovitus alanud<br />
aastaks ettevõtjaile oli<br />
töötajaid mitte juurde palgata.<br />
Pigem tasub investeerida<br />
olemasolevaisse töötajaisse,<br />
kujundades neist tulevikus<br />
tõelised innovatsioonimootorid.<br />
�<br />
veebruar 2007<br />
� Kes teab, mis on pildil?<br />
Ka tavaline kraana võib<br />
osutuda vägagi keeruliseks<br />
mehhanismiks.<br />
Foto: Kristo Kiviorg<br />
TASUB TEADA<br />
Töötajate<br />
motiveerimine osa<br />
konkurentsivõime<br />
säilitamisest<br />
Konkurentsivõime säilitamise<br />
võimalused:<br />
� oskuslik värbamine ja<br />
konkurentidest tõhusam<br />
töötajate motiveerimine<br />
� sisseostetavate teenuste<br />
mahu kasvatamine paindlikkuse<br />
suurendamiseks ja<br />
sõltuvuse vähendamiseks<br />
personaliriskidest<br />
� protsesside peenlihvimine<br />
igasugusest raiskamisest<br />
hoidumiseks<br />
� olemasolevate ressursside<br />
efektiivsuse kasvatamine<br />
� innovatsioon<br />
Allikas: Illimar Paul<br />
Eesti<br />
kaart!!!<br />
Innovatsiooni nime all on<br />
pakutud küll tõstukivaba<br />
ladu, töötajavaba ladu<br />
kui ka kõrge lao mahavõtmist<br />
ja sellest madala lao<br />
tegemist.<br />
Kui innovatsioonina käsitleda<br />
minevikus tehtud vigade<br />
parandamist või ka kunagi<br />
proovitud asjade uuesti<br />
ette võtmist, siis kindlasti<br />
see ka nii on. Samas tuleb<br />
paratamatult meelde, et alles<br />
mõnda aega tagasi oli kasutusel<br />
ka selline termin nagu<br />
uutmine ehk siis mõte,<br />
et hakkame ometi asju normaalselt<br />
tegema. Kui katkisele<br />
aknale klaas ette panna,<br />
kas see on innovatsioon? Või<br />
on tegu lihtsalt jamade likvideerimisega?<br />
Kui vaadata ladude töö põhimõtteid<br />
ja laotegevuse aluseid,<br />
siis ega väga palju ruumi<br />
innovatsiooniks ei ole jäänud.<br />
Miks?<br />
Esiteks. Lao tegevus põhineb<br />
moodulil: on see kaubaalus,<br />
konteiner vms, aga seda<br />
moodulit ei saa ega tohigi<br />
muuta, seega selles osas on<br />
innovatsioon võimatu.<br />
Teiseks. Lao tööst 100%<br />
toimub põrandal: kaubad,<br />
riiulid, seadmed, tõstukid –<br />
kõik asuvad või liiguvad põ-<br />
INNOVATSIOON<br />
Lihtsus on<br />
kõige olulisem<br />
GPS ASUKOHAMÄÄRAJA<br />
BLUETOOTH<br />
HANDSFREE<br />
NÜVI 350 7500.–<br />
360 9900.–<br />
660 10 900.–<br />
� Fred Märtsoo, Laadur<br />
OÜ tegevjuht<br />
randal, seinad ja katus on<br />
vajalikud ainult kaitseks ilmaolude<br />
eest. Siin on innovatsiooniks<br />
ruumi tohutult:<br />
hakkame ükskord ometi ka<br />
Eestis ehitama ladudele korralikke<br />
põrandaid!<br />
Kolmandaks. Ladude kõrgused,<br />
samuti pinna suurus<br />
on aja jooksul paika läinud.<br />
Ei ole mõtet ehitada 24 meetri<br />
kõrgust ladu ja siis suures<br />
innovatsiooni tuhinas seda<br />
kaheksameetriseks tegema<br />
hakata. See on kõige tavalisem<br />
ressursside raiskamine.<br />
Neljandaks. Teatud innovatsioon<br />
võiks toimuda<br />
küll ladude asukohas, kujus<br />
ja paigutuses krundile. Kui<br />
koht ikka ei sobi, ei tasu sinna<br />
ladu ehitada. Kui krundi<br />
kuju ei võimalda teha kandilist<br />
ladu, ei tasu sellesse kohta<br />
seda ehitada.<br />
Õiges kohas asuv normaalse<br />
kuju ja paigutusega ladu<br />
jätab innovatsiooniks piisavalt<br />
ruumi.<br />
Jakari Marine OÜ<br />
Regati pst 1, 11911 Тallinn<br />
Теl 639 8993, faks 639 8994<br />
www.jakari.ee<br />
C510 DE LUXE<br />
5900.puutetundlik<br />
ekraan,<br />
Euroopa teed ja linnad<br />
27
INNOVATSIOON<br />
Mida<br />
tähendab<br />
teie jaoks<br />
innovatsioon?<br />
Logistika kuukiri uuris<br />
ala asjatundjatelt, mida<br />
nad uuenduslikkuse all<br />
silmas peavad.<br />
� Janek Kivimurd, DPD<br />
Eesti turundusjuht<br />
Innovatsioon laos võib tähendada<br />
uuendust: uut<br />
moodsat tõstukit, laadimissilda<br />
või riiulit, aga samuti<br />
riigipiirideta mõtlemist.<br />
Uutele turgudele sisenemine<br />
on sageli tähendanud<br />
aga ka laopinna ehitust või<br />
rentimist.<br />
Baltimaade territooriumi<br />
suurust ning ostujõu kontsentreeritust<br />
arvesse võttes<br />
on sageli optimaalne hoopis<br />
ülebaltiline ladu.<br />
Ühtne keskladu võib anda<br />
koostöösuhete, kompetentside,<br />
info, tööjõu, hanke,<br />
varude ja laopinna koondamisega<br />
olulise kokkuhoiu,<br />
kaotamata sealjuures<br />
kaupade liikumise juhtajas<br />
ning vajalikus paindlikkuses.<br />
Ettevõtjad, kel juba on<br />
eraldi ladu ja jaotusvõrgustik<br />
kõigis Balti riikides, peaksid<br />
samuti kaaluma sellise lahenduse<br />
majanduslikku põhjendatust.<br />
Kes kahtleb, siis<br />
miks mitte anda näiteks Läti<br />
ja Leedu laos töötajatele vaba<br />
päev ning tarnida kogu kaup<br />
naabritele Eestist.<br />
� Ilmar Metsma, Laomaailma<br />
müügidirektor<br />
Iga uus lahendus, mis<br />
aitab efektiivsuse, turvalisuse<br />
ja tööohutuse<br />
tõstmisele kaasa, on<br />
innovatiivne lahendus. Sõnaraamat<br />
defineerib mõistet<br />
“innovatiivne” kui paremat,<br />
uuenduslikku.<br />
Seega mitte ainult laoroboti,<br />
satelliitsüsteemi või<br />
liikuvate kaubaaluse riiulite<br />
kasutuselevõtt pole innovatsioon.<br />
See on iga uus lahendus,<br />
mille puhul õnnestub konkreetses<br />
laos komplekteerimismaad<br />
maksimaalselt<br />
lühendada ja teeninduskoridoride<br />
ehk vahekäikude<br />
arvu viia miinimumini.<br />
Kui kaupu on võimalik<br />
maksimaalselt kontsentreerituna<br />
ladustada võimalikult<br />
väikesele pinnale, hoitakse<br />
kokku tehnika soetamise<br />
kuludelt, rääkimata<br />
vähenevast kulust tööjõule.<br />
Elu ise sunnib investeerima<br />
tööjõudu kokkuhoidvatesse<br />
lahendustesse, kuna<br />
teadupärast moodustavad<br />
konkurentsitult suurima<br />
osa laokuludest personalikulud.<br />
Innovatsioon laos tähendab<br />
minu jaoks pidevat<br />
tööd lao arendamisel,<br />
klientidele parima lahenduse<br />
otsimisega, olla kindlasti<br />
paindlik ja vastuvõtlik uuendustele.<br />
Innovatsioon on pidev<br />
protsess, kuhu kõiki<br />
osalejaid (ka laotöölisi) kaasates<br />
saavutatakse parim<br />
tulemus.<br />
Alo Bernstein, Mecro<br />
logistikajuht<br />
Põhimõttelist uuendust,<br />
mis mõjutab lao<br />
tööprotsessi või tegevuse<br />
parendamist.<br />
Ei arva, et see peaks tähendama<br />
ainult miskit müstilist-<br />
ja suurt: pigem muudatuse<br />
põhimõttelisusest lähtuv.<br />
Indrek Reismann, Rautakesko<br />
logistikajuht<br />
Kõik uuendused, mis<br />
viivad olukordade paranemiseni,<br />
kas siis<br />
olme, töökorralduse või tehnika<br />
seisukohast, on innovatsioon.<br />
Rünno Kaiva,<br />
Via 3Li logistikajuht<br />
· konteinerite ja väikesaadetiste<br />
transport üle maailma<br />
· kaupade ekspedeerimine<br />
(mere-, auto- ja raudteeveod)<br />
· laevade prahtimine ja<br />
agenteerimine<br />
Esindatavad laevaliinid:<br />
· China Shipping Container Lines<br />
(ülemaailmne konteinertransport)<br />
· Maruba (konteinertransport<br />
Lõuna-Ameerikast)<br />
CF&S Agentide AS<br />
Ahtri 12, 10151 Tallinn<br />
Tel: 666 4400<br />
Faks: 666 4444<br />
E-mail: cfs@cfs.ee<br />
www.cfs.ee<br />
28 LOGISTIKA
* Kulu nädalas = kulu liisingule (sissemakse 10%, periood 5 aastat, jääkväärtus 25%, intress 5,5%), korralisele hooldusele (kuni 100 000 km) ja kaskokindlustusele kokku ühe nädala jooksul. Nädala kulu on arvestatud soodushinna põhjal.<br />
veebruar 2007<br />
Renault aitab kulusid kokku hoida!<br />
Kõikide Renault´ sõidukite garantii on<br />
2 aastat ilma läbisõidupiiranguta.<br />
REKLAAM<br />
Uue tarbesõidukite kampaaniaga<br />
võid võita auto hinnas kuni 30 000.-<br />
Clio Van on mõeldud eelkõige ettevõttele, kes vajab<br />
mugavat tarbesõidukit, kuid ei vaja suurt kaubaruumi.<br />
Clio Van on Renault’ tarbesõidukite perekonna uusim liige<br />
ning 2004. aasta turuliider omasuguste seas, olles odavam<br />
ja mugavam kui „tavaline” väikekaubik.<br />
Istekohti: 2<br />
Kaubaruumi maht: 950 l<br />
Kandevõime: kuni 525 kg<br />
Soodushind: alates 114 900.- koos km-ga<br />
Kulu nädalas: vaid 490.- koos km-ga*<br />
Kütusekulu alates 4,3 l/100 km<br />
CO2 heitmed: 115 g/km<br />
hoiad kokku kuni<br />
15 000.- 000.-<br />
Traficu väljendusrikka välimuse taga peitub ruumikas<br />
sõitjate- ja kaubaruum, funktsionaalsus ning loomulikult<br />
turvalisus. Trafic on ülipraktiline tarbesõiduk ja samal<br />
ajal mugav sõiduauto – kõik, mida vajad, ühes autos. Trafic<br />
on saadaval kahes versioonis: kaubikuna ja 6-9-kohalise<br />
kombina, kahe pikkuse ja kahe kõrgusega. Selline auto<br />
tuleb toime iga tööga ning tagab juhile erakordse sõidumugavuse.<br />
Eestis on Trafic populaarseim omasuguste seas.<br />
Istekohti: 3-9<br />
Kaubaruumi maht: kuni 8,3 m 3<br />
Kandevõime: kuni 1,2 tonni<br />
Soodushind: alates 259 900.- koos km-ga<br />
Kulu nädalas: vaid 1169.- koos km-ga*<br />
Kütusekulu alates 7,7 l/100 km<br />
CO2 heitmed: 205 g/km<br />
Tallinn, ABC Motors AS<br />
Paldiski mnt 105<br />
tel 674 7700<br />
www.abcmotors.ee<br />
hoiad kokku kuni<br />
25 000.- 000.-<br />
Tallinn, City Motors AS<br />
Staadioni 1<br />
tel 626 4070<br />
www.citymotors.ee<br />
Rakvere<br />
WIRU AUTO OÜ<br />
Kreutzwaldi 5b<br />
tel 329 5560<br />
Kaubikute turuliider Eestis!<br />
Tartu<br />
City Motors AS<br />
Jõe 9a<br />
tel 736 7890<br />
Autod kohe kätte! Ostame tagasi Teie vana auto.<br />
Kui transport tähendab mugavust. Kangoo Express on Euroopa<br />
kergekaubikute turuliider. Hõlpsa ja mitmekülgse ligipääsuga<br />
kaubaruum mahutab ideaalselt ka EU-standarditega määratletud<br />
euroalused. Uuenenud mudelil on varasemast väiksem kütusekulu,<br />
oluliselt vähenenud kabiini müratase ning palju uudseid lahendusi.<br />
Istekohti: 2-5<br />
Kaubaruumi maht: kuni 3,5 m 3<br />
Kandevõime: kuni 800 kg<br />
Soodushind: alates 149 900.- koos km-ga<br />
Kulu nädalas: vaid 688.- koos km-ga*<br />
Kütusekulu alates 5,3 l/100 km<br />
CO2 heitmed: 139 g/km<br />
hoiad kokku kuni<br />
20 000.- 000.-<br />
Master, mis tuntud oma töökindluse ning suurima kaubaruumi<br />
poolest, on enimmüüdud kaubik omas klassis. Master on saadaval<br />
kolmes pikkuses, kolmes kõrguses ja kolme sõidukitüübina. Šassii<br />
ja platvorm loovad palju võimalusi ümberehituseks (ligi 20%<br />
Eestis müüdavatest Masteritest ehitatakse ümber kohalike firmade<br />
poolt). Masteri ostjad võidavad tublisti tänu iseäranis madalatele<br />
kasutuskuludele. Kütusekulu on tõeliselt väike (ühe paagitäiega<br />
on võimalik sõita kuni 1100 km). Hooldevälp on 20 000 km.<br />
Istekohti: 3-16<br />
Kaubaruumi maht: kuni 13,9 m 3<br />
Kandevõime: kuni 1,6 tonni<br />
Soodushind: alates 279 900.- koos km-ga<br />
Kulu nädalas: vaid 1286.- koos km-ga*<br />
Kütusekulu alates 8,0 l/100 km<br />
CO2 heitmed: 213 g/km<br />
hoiad kokku kuni<br />
30 000.- 000.-<br />
Pärnu<br />
KALEV HOLZBERG OÜ<br />
Tallinna mnt 91a<br />
tel 447 7300<br />
Kuressaare<br />
WARMA AUTO OÜ<br />
Pikk 59<br />
tel 452 1028<br />
AUTODE LOOJA<br />
Viljandi<br />
AS RAEL<br />
Tallinna mnt 97<br />
tel 433 0987<br />
Narva<br />
ZUR AS<br />
Kalda 5<br />
tel 359 3000<br />
Sillamäe<br />
Zur AS Autokeskus<br />
Tallinna mnt 19<br />
tel 392 6117<br />
29
MÕISTED<br />
BT Europe<br />
BT Eesti<br />
TOYOTA Group<br />
Tõstukid ja laotehnika<br />
MÜÜK • RENT • HOOLDUS • REMONT<br />
RIIULID, LAOSISUSTUS JA PLANEERIMINE<br />
RENDILE ANDA<br />
Kesk tee 13, Jüri,<br />
75301 Harjumaa<br />
Tel 606 6020<br />
Faks 606 6021<br />
info@bt-eesti.ee<br />
www.bt-baltic.com<br />
LAOPINNAD KOOS<br />
LAOTEENUSEGA<br />
kesklinnas Vanasadama<br />
piirkonnas.<br />
Tel 631 8664<br />
e-post:maive.vihtmaa@htg.tallink.ee<br />
OÜ Reisijateveo Koolitus<br />
korraldab vastavalt autoveo seadusele ettevõtetes<br />
gruppidele ja üksikisikutele<br />
VEOAUTOJUHTIDE JA<br />
BUSSIJUHTIDE<br />
AMETIKOOLITUST ja<br />
35 h TÄIENDUSKOOLITUST<br />
Õppetöö toimub meie õppeklassis Juhkentali 46, Tallinn<br />
või veondusettevõtetes kohapeal kogu Eesti piires.<br />
Eelregistreerimine ja info tel 50 87 769, 681 3454,<br />
e-post raivo@bussireisid.ee<br />
Meil jagavad kogemusi oma ala profid!<br />
Logistika mõisted (15)<br />
� Ostukulud<br />
Kulud, mis on seotud ostutööga<br />
ja põhjustatud hangete<br />
ja ostude poolt. Ostukulude<br />
hulka kuuluvad ka tellimiskulud,<br />
mis moodustavad<br />
ühe osa ostukuludest. Peale<br />
tellimiskulude kuuluvad ostukulude<br />
hulka hanke- ja ostulepingute<br />
tegemise kulud,<br />
samuti muud igapäevase ostutööga<br />
seotud kulud.<br />
� Outsourcing<br />
Outsourcing’u all mõeldakse<br />
ettevõtte poolt teostatud toimingu<br />
eraldamist muudest<br />
toimingutest ja selle määratlemist<br />
eriliseks vajaduseks,<br />
mille rahuldab väljaspool ettevõtet<br />
olev teenuste osutaja<br />
või tarnija. Outsourcing tähendab<br />
firma põhitegevust<br />
toetavate teenuste sisseostmist.<br />
Outsourcing’u puhul<br />
delegeerib organisatsioon<br />
mõne oma toimingu või protsessi<br />
juhtimise ja/või täideviimise<br />
selle teenuse pakkujale.<br />
� Outtasking (tellimusteenuste<br />
ostmine)<br />
Tellimusteenuse all mõeldakse<br />
olukorda, kus teenust<br />
ostev ettevõte lepib kokku<br />
ühekordse või kitsas valdkonnas<br />
osutatava teenuse<br />
tellimise teenusepakkujalt.<br />
Outtasking’u abil aga püütakse<br />
üldjuhul leida lahendusi<br />
esinevatele probleemidele<br />
või vajadustele. Outtasking’u<br />
puhul ei arendata üldjuhul<br />
pikaajalisi koostöösuhteid.<br />
� Paindlikkus logistikas<br />
Ettevõtte võime tegutseda<br />
vastavalt klientide ja partnerite<br />
poolt soovitud ja oodatud<br />
tegutsemistingimustele.<br />
Paindlikkus võib väljenduda<br />
näiteks klientide ja koostööpartnerite<br />
erisoovide arvestamises<br />
toimingute teostamise<br />
protseduuride muutmisel<br />
ja toimingute teostamisel<br />
kiiremini kui tavaliselt<br />
� Pakkumisahela haldamine<br />
(supply chain management<br />
– SCM).<br />
Logistika tähtsust rõhutav<br />
lähenemisviis, mille korral<br />
materjali- ja infovoogusid<br />
koordineeritakse kogu väär-<br />
tusahela ulatuses alates tooraineallikatest<br />
kuni lõpptarbijateni.<br />
Eesmärgiks on tõhus<br />
tegutsemine kogu väärtusahela<br />
ulatuses, kõrvaldades<br />
liigseid vaheetappe ja<br />
toiminguid ning muutes võimalikuks<br />
materjalide liikumise<br />
ilma asjatu vaheladustamiseta.<br />
� Parim võimalik tehnika (best<br />
available technique)<br />
Parima võimaliku tehnika<br />
all mõeldakse selliseid võimalikult<br />
efektiivseid ja arenenud,<br />
tehniliselt ja majanduslikultteostamiskõlbulikke<br />
tootmis- ja puhastusmeetodeid,<br />
nende haldamis- ja<br />
jälgimissüsteeme ning muid<br />
abinõusid, mille kasutamisega<br />
võib hoida ära keskkonna<br />
kahjustamise või võib seda<br />
efektiivselt vähendada.<br />
Parim võimalik tehnika on<br />
ELis 1996. aastal kasutusele<br />
võetud termin, mis hõlmab<br />
nii tootmise planeerimist,<br />
käitamist, hooldust, seiresüsteemi<br />
korraldust kui ka<br />
seadmestikku ja selles toimuvat<br />
tehnoloogilist protsessi.<br />
� Partnerlus (partnership)<br />
Teenuseid või kaupu ostva ja<br />
neid pakkuva ettevõtte vaheline<br />
vabatahtlik ja pikka aega<br />
kestev koostöö, mille üheks<br />
eesmärgiks on ühine pürgimus<br />
arendada tegevusi ja<br />
protsesse.<br />
Partnerlussuhete korral<br />
täiendavad ettevõtted teineteist<br />
ja kumbki ettevõte võib<br />
keskenduda oma põhitegevusele.<br />
Partnerlus loob osapooltele<br />
eeliseid, mida kumbki<br />
omaette tegutsedes ei suudaks<br />
saavutada<br />
� Paternoster-laosüsteem<br />
Poolautomaatne kinnine laosüsteem,<br />
mis on mõeldud väikesemahuliste<br />
ja suhteliselt<br />
kergete toodete ladustamiseks.<br />
Paternoster’i puhul on<br />
riiulid kinnitatud kandevketile.<br />
Juhtimisseade toob soovitud<br />
riiuli lühimat teed pidi<br />
kasutaja juurde. Süsteemi<br />
liikuma hakkamine ja peatumine<br />
toimuvad pehmelt.<br />
30 LOGISTIKA
Berlingo rallis jaanuaris<br />
Jaanuarikuu parima müügitulemuse<br />
eest hoolitses<br />
Berlingo, väikekaubikut<br />
osteti ühtekokku 40.<br />
Tarbesõidukite sektoris<br />
kokku müüdud 540 sõidukit<br />
tähistab jaanuarikuu aegade<br />
rekordit, jäädes alla vaid eelmise<br />
aasta üldrekordnumbrile.<br />
Põhiküsimus on, kas on<br />
veel tõusuruumi?<br />
Praegu veel on. Samas kajastab<br />
müüginumber üht fakti<br />
minevikust, tulevikku selle<br />
pealt prognoosida on raske.<br />
Võib arvata, et 2007. aastal<br />
müüakse 5500–6000 uut<br />
tarbesõidukit ( 2006. müüdi<br />
5300 masinat). Võimalik majanduse<br />
jahtumine näiteks<br />
suve paiku oluliselt selle aastast<br />
tulemust ei mõjuta, sest<br />
ostuotsused on suur- ja keskmistel<br />
firmadel tehtud juba<br />
varem.<br />
Seega on aastases müü-<br />
VEOK<br />
Kommertsveokitel<br />
hea müügiaasta<br />
Kergeid kommertsveokeid<br />
(kuni 3,5 tonni) müüdi 2006.<br />
aastal Euroopas üle kahe<br />
miljoni, mis on 5,6% rohkem<br />
kui 2005. aastal. Kaubikute<br />
klassis tegid riigiti kõige parema<br />
tulemuse Saksamaa<br />
ja Holland, kus müük kasvas<br />
veerandi võrra. Langejate<br />
eesotsas oli Suurbritannia,<br />
Belgia ja Portugal.<br />
Üle 16tonniste raskeveokite<br />
segmendis oli turukasv<br />
aeglasem: 3,9%. Väga vilets<br />
oli detsembrikuu, mil müüdi<br />
20% vähem masinaid kui<br />
2005. aasta samal perioodil.<br />
Peamised turgu mõjutanud<br />
tegurid olid digitaalse tahhograafi<br />
kasutamise nõude rakendumine<br />
maikuust ning<br />
euro4 nõuete kohustuslikuks<br />
muutumine eelmise<br />
aasta oktoobris.<br />
veebruar 2007<br />
gis väga oluline osa väikefirmadel,<br />
kelle investeeringuplaanid<br />
on ehk vähem läbimõeldumad<br />
ning sõltuvad<br />
rohkem hetkeemotsioonidest<br />
ning vajadusest. Palju<br />
on selliseid kümne mehe<br />
ettevõtteid, kus ostuotsus<br />
võib sündida lühikese<br />
aja jooksul.<br />
Samas on väikefirmade<br />
taha peitunud ka palju isikuid,<br />
kes isiklikult on ennast<br />
juba lõhki laenanud<br />
ning juriidilise keha varjus<br />
võetakse uus laen.<br />
Kuna kaubavoogude mahud<br />
kasvavad pidevalt, keskmiselt<br />
10–20% aastas, siis<br />
on ka loomulik, et müüginumbridki<br />
tõusevad.<br />
Suureneb kindlasti linnasiseste<br />
ning lähimaa vedusid<br />
tegevate masinate<br />
müüginumbrid. Raskeveokite<br />
osas mõjutavad müüginumbreid<br />
oluliselt ELi direktiivid.<br />
KÜTUS<br />
Diisel eurotsoonis<br />
kõige kallim Itaalias<br />
Riikides, kus on käibel euro<br />
on kõige kallim diislikütus<br />
veebruarikuu seisuga Itaalias,<br />
kus liitri hind ulatub<br />
1,138 euroni ehk 17,8 kroonini.<br />
Järgneb pikka aega mandri<br />
Euroopa kõige kallimat diislit<br />
müünud Saksamaa, kus liitri<br />
hind on 16,95 krooni.<br />
Hollandis maksab diisel aga<br />
15,95 krooni.<br />
NUMBER<br />
540<br />
� tarbesõidukit müüdi tänavu<br />
jaanuaris, mis on üldrekordnumbrile<br />
väga lähedane<br />
tulemus.<br />
MESS<br />
Transpordi- ja logistikamessid<br />
06.–08.03.2007<br />
� Automotive Logistics<br />
Europe Conference<br />
Montreux, Šveits<br />
www.automotivelogisticseu<br />
rope.com<br />
09.–11.03.2007<br />
� Transport Asia<br />
Karachi, Pakistan<br />
www.transportasia.com.pk<br />
11.–11.03.2007<br />
� RAILEX<br />
Abu Dhabi, Araabia Ühendemiraadid<br />
www.gec.ae<br />
13.–15.03.2007<br />
� Busworld Asia<br />
Shanghai, Hiina<br />
www.sniec.net<br />
13.–16.03.2007<br />
� IMHX<br />
Birmingham, Suurbritannia<br />
www.imhxonline.com<br />
20.–22.03.2007<br />
� Petrochem Logistics<br />
Antverpen, Belgia<br />
www.antwerpexpo.be<br />
22.–23.03.2007<br />
� Medtrade<br />
St.Julian, Malta<br />
www.zelusevents.com<br />
22.–24.03.2007<br />
� Motek Italy<br />
Parma, Itaalia<br />
www.motek-italy.de<br />
SÕNUMID<br />
TSITAAT<br />
”Raskeveokite<br />
osas mõjutavad<br />
müüginumbreid<br />
oluliselt ELi direktiivid.<br />
Kristo Kiviorg, toimetaja<br />
27.–30.03.2007<br />
� City Transport / Citranex<br />
Moskva, Venemaa<br />
www.tforum.ru<br />
27.–30.03.2007<br />
� Industrial Transport /<br />
Protranex<br />
Moskva, Venemaa<br />
www.tforum.ru<br />
27.–30.03.2007<br />
Railway Transport /<br />
Railtranex<br />
Moskva, Venemaa<br />
www.tforum.ru<br />
27.–30.03.2007<br />
� Transrussia<br />
Moskva, Venemaa<br />
www.transrussia.ru<br />
27.–30.03.2007<br />
� Vans & Trailers / Trailers<br />
Moskva, Venemaa<br />
www.mvk.ru<br />
27.03–01.04.2007<br />
� Zagreb Transport Show<br />
Zagreb, Horvaatia<br />
15.–17.05.2008<br />
� IRU maailmakongress<br />
Istanbul, Türgi<br />
www.iru.org<br />
25.09–02.10.2008<br />
� IAA Tarbesõidukid<br />
Hannover, Saksamaa<br />
www.iaa.de<br />
31
REKLAAM<br />
Paindlikum, turvalisem, tulusam. Kas Profi Liner, Cool Liner või Fresh Liner – Krone pakub Teile uuendusi<br />
kogu tootevaliku ulatuses: Teie edu võti transpordis.<br />
Rohkem infot tel. 6651230<br />
www.krone.ee · www.krone-trailer.com<br />
Haagiserent AS<br />
Info 51 47 314<br />
e-post info@hgr.ee<br />
www.hgr.ee<br />
Võimalus<br />
valida<br />
• rendiperioodi<br />
pikkust<br />
• vajalikku<br />
spetsifikatsiooni<br />
• poolhaagiste<br />
kujundust<br />
ESIMENE VALIK<br />
POOLHAAGISED:<br />
The Trailer-Experts<br />
TIR-tent, kardin-tent, TIR-mega,<br />
kardin-mega, High-cube konteiner,<br />
1-kambriline külmik,<br />
2-kambriline külmik, isoterm<br />
UUED HAAGISED TULEKUL!<br />
32 LOGISTIKA
SÕNUMID<br />
Jäämurdehooaeg käib täistuuridel<br />
Jäämurdehooaeg sai avalöögi<br />
veeteede ameti peadirektori<br />
käskkirja alusel<br />
6. veebruaril.<br />
Alates 12. veebruarist peab<br />
kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel<br />
ja sealt väljuvatel jäälõhkuja<br />
poolt teenindatavatel<br />
laevadel olema jääklass<br />
1C Lloydi registri järgi või samaväärne<br />
teiste klassifikatsiooniühingute<br />
jääklass ning<br />
peamasina võimsus mitte vähem<br />
kui 1600 kW.<br />
Puksiir-pargas koosseise<br />
jäälõhkuja ei teeninda.<br />
2007. aasta talveks on Pärnu<br />
piirkonda planeeritud jäämurdetöid<br />
tegema veeteede<br />
ameti mitmeotstarbeline<br />
laev EVA-316, mis jõudis tööpiirkonda<br />
8. veebruaril.<br />
Vastavalt kokkuleppele assisteerib<br />
seni Pärnu sadamasse<br />
sisenevaid ja sealt väljuvaid<br />
laevu OÜ Alfons Hakans<br />
veebruar 2007<br />
alus Protector. Paraku pole<br />
tööd seni edukalt kulgenud.<br />
18. veebruari hilisõhtul<br />
põrkas EVA-316 vastu mootorlaeva<br />
Naven, kui aluse<br />
elektrisüsteemis muundur<br />
Eesti autostumine ei küüni<br />
Lääne-Euroopa tasemeni<br />
Ehkki eestlased peavad<br />
end autostunud rahvaks,<br />
näitab Euroopa Komisjoni<br />
tellitud uuring, et<br />
juhilubade omanikke<br />
on Eesti kodanike seas<br />
sarnaselt enamiku teiste<br />
ELi uusliikmetega<br />
Euroopa keskmisest oluliselt<br />
vähem.<br />
Juhiluba on keskmiselt<br />
71% eurooplastest, Eestis<br />
on juhiluba 54% kodanikest<br />
(sh 12%, kellel on küll juhiluba,<br />
kuid kes peaaegu üldse<br />
ei sõida).<br />
Veel tagasihoidlikum on<br />
juhiloaga kodanike osakaal<br />
vaid Poolas (49%), Leedus<br />
(48%), Ungaris (48%) ja<br />
Lätis (41%). Edetabelite lõpuosast<br />
leiab Eesti paraku<br />
ka autopargi kirjelduses.<br />
Euroopas on keskmiselt<br />
46% küsitletutest ostnud<br />
oma peamiselt kasutatava<br />
auto uuena. Selles osas on<br />
riikide kaupa suuri erinevusi<br />
– tipus on Hispaania,<br />
Kreeka ja Luksemburg, kus<br />
uuena on auto ostnud vastavalt<br />
77%, 75% ja 74% elanikest,<br />
tabeli lõpetavad aga<br />
kolm Balti riiki.<br />
Eestis on auto uuena ostnud<br />
18%, Lätis 11% ning<br />
Leedus vaid 4% küsitletutest.<br />
ELi uusliikmete vastav<br />
keskmine näitaja on 31%.<br />
Nende arvude taustal<br />
pole ime, et just meie lõunanaabrite<br />
autopark paistab<br />
teiste riikide seas silma<br />
oma kõrge vanusega:<br />
tervelt 72% Leedu ja 62%<br />
Läti kodanike autodest on<br />
enam kui kümne aasta vanused.<br />
Eesti on selleski pingereas<br />
kolmas, kuid naabritest<br />
oluliselt parema näitajaga<br />
– meil on vanemaid<br />
kui kümneaastaseid autosid<br />
käigus 43%.<br />
läbi põles. Rikke tagajärjel<br />
lakkas mootor töötamast.<br />
Laeva elektrisüsteemiga<br />
on ka varem probleeme olnud.<br />
EVA-316 puhul on tegemist<br />
vana ümberehitatud<br />
NUMBER<br />
71<br />
� protsendil eurooplastest<br />
on sõiduauto juhtimise<br />
õigus.<br />
Eesti Posti kullerile saab<br />
maksta kaardiga<br />
Alates veebruarist saavad<br />
kliendid kõikjal Eestis<br />
maksta Eesti Posti kullerile<br />
ka kaardiga. Pangakaarti<br />
kasutava kliendi<br />
jaoks on tegemist tavalise<br />
kaardimaksega.<br />
“Kullerteenuseid kasutavate<br />
klientide vajadusi paremini<br />
arvestavaks teenindamiseks<br />
on Eesti Post loonud<br />
kiire ja turvalise makseviisi<br />
sõltumata kliendi ja teenindaja<br />
kohtumise asukohast<br />
ja sularaha olemasolust,” üt-<br />
� Jäälõhkuja<br />
Eva-316 Pärnu<br />
sadama<br />
kai ääres.<br />
Foto: Raul Mee<br />
poilaevaga, mis suudab lõhkuda<br />
jääd, kõrvalda õlireostust,<br />
paigaldada meremärke<br />
ja kustutada õlireostust. Poilaeva<br />
ümberehitus maksis<br />
138 miljonit krooni.<br />
les Eesti Posti juhatuse liige<br />
Aavo Kärmas.<br />
Eesti Posti loodud lahendus<br />
võimaldab kulleril kaardimakset<br />
vastu võtta tavalise<br />
mobiilitelefoni kaudu, milles<br />
on erimenüüga EMT SIMkaart.<br />
Eesti Posti kullerid on<br />
läbinud vastava koolituse<br />
ning on varustatud mobiiltelefonide<br />
ja eriseadistusega<br />
SIM-kaartidega, millega saab<br />
kaardimakseid vastu võtta.<br />
Kliendile jääb kaardimaksetehingu<br />
kinnituseks kviitung<br />
tehingu andmetega.<br />
33
SÕNUMID<br />
� SASi lennukid Kopenhaageni lennujaamas. Foto: Rivo Sarapik<br />
SASil uued lennuliinid<br />
SASi uue Hiina-strateegia<br />
kohaselt saab Pekingist<br />
SASi tähtsaim ühenduspunkt<br />
Skandinaavia ja<br />
Hiina vahel.<br />
Alates märtsist pakub SAS<br />
võimalust reisida Hiinasse<br />
otselendudega Stockholmi–<br />
Pekingi liinil. Alustatakse 10<br />
lennuga nädalas. Septembrist<br />
tiheneb lennuühendus<br />
20.–21. aprillil 2007 toimub<br />
Tallinna Tehnikakõrgkooli<br />
kolmanda kursuse<br />
tudengite korraldatav<br />
kaheksas rahvusvaheline<br />
logistikaseminar.<br />
Selle aasta seminari teema<br />
on inimkapitali hetkeseis<br />
ja võimalused. Seminar<br />
keskendub inimressursside<br />
arendamise võimalustele<br />
ning tööjõu potentsiaali<br />
maksimaalsele realisee-<br />
Hansabuss tõi Tallinna–<br />
Riia liinile sõitma äribussi,<br />
mis jõuab sihtkohta<br />
viie tunniga.<br />
Ühe suuna pilet maksab<br />
kõige vähem 450 krooni.<br />
Kes ihkab rohkem mugavust,<br />
peab välja käima 500<br />
Pekingiga lisaväljumistega<br />
nii Stockholmist kui ka Kopenhaagenist.<br />
Tänu SASi ja Air China tihedale<br />
koostööle ning Pekingi<br />
geograafiliselt soodsale<br />
asukohale, saab sellest lennujaamast<br />
väga sobiv punkt<br />
vahemaandumisteks lendudel<br />
sihtpunktidesse üle kogu<br />
Hiina.<br />
Oktoobri lõpust aga käi-<br />
Logistikaseminar keskendub<br />
tööjõu temaatikale<br />
rimisele. Oma kogemusi ja<br />
teadmisi jagavad esinejad<br />
Eestist, Soomest, Rootsist,<br />
Taanist, Šveitsist ja Venemaalt.<br />
Seminar vältab kaks<br />
päeva.<br />
Logistikaseminar 2007<br />
toimub Pärnus, hotellis<br />
Strand. Tallinna Tehnikakõrgkoolilogistikatudengite<br />
missiooni osaks<br />
on tutvustada Eestit ja<br />
soodustada regionaalset<br />
arengut.<br />
Hansabuss sai Riia liinile<br />
“tiibadega” äribussi<br />
krooni. Riiga ja tagasi sõites<br />
tuleb reisijal välja käia vastavalt<br />
810 ja 900 krooni.<br />
Bussis on võimalik kasutada<br />
internetti, lugeda<br />
värskeid ajalehti, süüa ning<br />
pidada seminare. Hansabuss<br />
tegutseb turul 1996.<br />
aastast.<br />
vitab lennufirma ühenduse<br />
Stockholmi ja Bangkoki<br />
vahel.<br />
Lennud Rootsist Bangkokki<br />
hakkavad väljuma kolm<br />
korda nädalas mõlemas suunas<br />
ning lisanduvad olemasolevale<br />
lennuühendusele Kopenhaageni<br />
ja Bangkoki vahel.<br />
Vajadus mugava ühenduse<br />
järele Taiga on viimastel<br />
Tööjõudu<br />
napib<br />
Viimastel kuudel on Eesti<br />
konjunktuuriinstituudi<br />
poolt läbi viidava transpordibaromeetri<br />
uuringu<br />
andmed näidanud üha süvenevat<br />
tööjõu defitsiiti.<br />
Probleemidest tööjõuga<br />
on teavitanud tervelt 70%<br />
konjunktuuriinstituudi poolt<br />
läbi viidud uuringus vastanutest.<br />
Järgneva kolme kuu jooksul<br />
ennustavad ligi kaks kolmandikku<br />
vastanud transpordifirmadestteenusehinna<br />
püsimist, vaid viis protsenti<br />
vastanutest oli seisukohal,<br />
et hinnad langevad.<br />
52% vastanud firmade<br />
sõnul jäi teenuse hind viimase<br />
kolme kuu jooksul samaks.<br />
Ligi 70% transpordifirmadest<br />
peab majandusolukorda<br />
poole aasta pärast praeguse<br />
olukorraga sarnaseks, viie<br />
protsendi arvates on olukord<br />
aga halvem.<br />
aastatel kasvanud, eriti populaarne<br />
on Bangkok talveperioodidel<br />
ehk oktoobrist<br />
märtsini. Tänu soodsale majanduskliimale,<br />
uute ärimudelite<br />
rakendamisele ja kulu<br />
ning tootlikkuse efektiivsele<br />
reguleerimisele suurenes<br />
SASi käive eelmisel aastal<br />
9,5% võrra ja oli 60,777 miljardit<br />
Rootsi krooni (103,9 miljardit<br />
Eesti krooni).<br />
Piiriületus<br />
võtab aega<br />
Maksu- ja tolliameti statistika<br />
kohaselt ulatub<br />
keskmine piiriületuse aeg<br />
Venemaale minejatel Narva<br />
piiripunktis 36 tundi.<br />
Alates veebruarist on piirijärjekorrad<br />
hakanud taas pikenema.<br />
Koidula ning Luhamaa<br />
piiripunktides on olukord<br />
olnud veebruarikuus<br />
rahuldav. Ooteajad on seal<br />
olnud keskmiselt Koidulas<br />
2,7 tundi ning Luhamaal 13<br />
tundi. Rekordpäeval ulatus<br />
ooteaeg Narva piiripunktis<br />
enam kui kahele ööpäevale:<br />
51 tundi.<br />
34 LOGISTIKA
veebruar 2007<br />
REKLAAM<br />
35
REKLAAM<br />
��������������������<br />
�� �����������������������������������������������<br />
�� ����������������������<br />
�� ������������������������������������<br />
�� ������������������������������<br />
�� ���������������������������������������������<br />
�� ��������������������������<br />
�� ������������������������������<br />
�� ����������������������������������������������<br />
�� ��������������������������<br />
�� ��������������������������������������������<br />
�������������������������������������������������������<br />
����������������������������������������������������<br />
�������������������������<br />
�����������������������<br />
���������������������<br />
�����������������������<br />
��������������������������<br />
����������������������<br />
��������������������<br />
������������������������<br />
�����������������������<br />
����������������������������<br />
�������������������������������<br />
�����������������������������<br />
����������������������<br />
������������������������������<br />
������������������������������<br />
36 LOGISTIKA
veebruar 2007<br />
Häid suhteid tuleb<br />
osata ka müüa<br />
Tänapäeva suhteturundus<br />
väidab, et pole võimalik<br />
müüa turule paremaid<br />
suhteid, kui on firma sees. Kui<br />
mõelda, et ka Eesti riik on mõnes<br />
mõttes üks suur firma, on<br />
see väide veelgi suurema kaaluga.<br />
Läbi aastate pole Eesti kaudu<br />
liikuval transiidil olnud<br />
just kõige parem maine. Pikad<br />
mustad rongikoosseisud nafta<br />
või söega, hämarad skeemid,<br />
ülirikkad firmad ja ärimehed<br />
– need stereotüübid on keskmise<br />
inimese maailmapildis<br />
väga jäigalt kinnistunud. Seetõttu<br />
toetatakse lühinägelikke<br />
ettevõtmisi, nagu dividendide<br />
väljavõtmine Tallinna Sadamast,<br />
“kaitsva” seadusandluse<br />
kehtestamist ning muid võtteid,<br />
mille abil saab ilma konstruktiivse<br />
panuseta rahulikult<br />
“lüpsta rikast transiiti”.<br />
Tööjõu-, kinnisvara- ja väärtpaberiturgudelt<br />
kostvad signaalid<br />
näitavad selgelt seda, et<br />
oleme jõudnud majandustsükli<br />
haripunktile. Tekib küsimus:<br />
kuidas jätkata kasvamist ja raha<br />
teenimist?<br />
Pöörame pilgu Kagu-Soomes<br />
asuva Lappeenranta linna<br />
poole, kus elab 59 000 inimest.<br />
Linnas tegutseb umbes 3000<br />
firmat, on loodud rohkem kui<br />
26 000 töökohta. Helsingi järel<br />
on tegemist suuruselt teise<br />
maksuvaba kaubanduskeskusega<br />
Soomes.<br />
Mainekas Lappeenranta<br />
tehnikaülikool tegeleb uuringutega<br />
logistika ning Venemaa<br />
ärikeskkonna vallas.<br />
Linna lähedal Saimaa kanali<br />
ääres paikneb Mustola sadam<br />
(136 000 m²) ja Lappeenranta<br />
vabatsoon (280 000 m²).<br />
Suured puhtad ja ilusad jaotuskeskused,<br />
kõrvuti paiknevad<br />
sisevee-, auto- ja raudteetranspordiühendused,<br />
viisakas<br />
ja sõbralik operaatorite teenindus<br />
– headel suhetel põhinev<br />
ärimudel. Lappeenranta vaba-<br />
VAHENDAB Sergei Slepuhhov<br />
”Läbi aastate<br />
pole Eesti<br />
kaudu liikuval<br />
transiidil olnud just<br />
kõige parem maine.<br />
� S.I.L.C. Solutions OÜ,<br />
juhataja<br />
tsoon kuulub sajaprotsendiliselt<br />
linnale. Paarikümne aasta<br />
jooksul suutis vabatsooni<br />
meeskond koostöös tolli ja teiste<br />
riigiasutustega luua ja välja<br />
arendada selgetel regulatsioonidel<br />
ja mõistlikel nõudmistel<br />
põhineva turvalise ja toetava<br />
ärikeskkonna.<br />
Kohalik linnavalitsus annab<br />
igal aastal kolm miljonit eurot<br />
erasektori toetamiseks. Ettevõtte<br />
piirkonda meelitamiseks<br />
pakutakse äripindade ja nõustamisteenustefinantseerimise<br />
kõrval ka näiteks soodustingimustel<br />
lasteaia või koolikohti<br />
lastele ning muid sotsiaalseid<br />
lisaväärtusi.<br />
Tänu omavalitsuse ja erasektori<br />
pingutustele on kunagisest<br />
Karjala provintsist saanud<br />
oluline (transiidi)äri-,<br />
turismi- ja kultuurikeskus<br />
Euroopa Liidu ja Venemaa vahel,<br />
kus potentsiaalsetele investoritele<br />
ei müüda mitte niivõrd<br />
teenuseid või kaupu, kuivõrd<br />
koostööd ja häid suhteid.<br />
Sarnast lähenemist on näha<br />
ka teistes Soome linnades.<br />
Pärnust väiksema linna<br />
Kouvola võimude visioon on<br />
linna väiksusest hoolimata päris<br />
muljetavaldav. 2010. aastaks<br />
tahavad nad saada juhtivaks<br />
raudtee-, äri- ja innovatsioonikeskuseks<br />
Euroopa Liidu ja Venemaa<br />
piiril.<br />
Selle ambitsioonika kavat-<br />
suse elluviimine põhineb aga<br />
üsna lihtsal püramiidikujulisel<br />
mudelil. Püramiidi põhjas<br />
on Kouvola omavalitsus, kes<br />
koordineerib Innorail projekti<br />
(raudteeühendus Hiinaga).<br />
Järgmisel tasandil on aga<br />
Innoraili Instituut ning nn<br />
arenguettevõtted, mis tegutsevad<br />
uurimis- ning arenguprojektidega<br />
nii äri- kui ka kultuurisektoris.<br />
Püramiidi tipus<br />
on Innorail Kouvola äripark,<br />
kuhu kuuluvad logistika-<br />
ja raudteetranspordi operaatorid,<br />
Aasia ja Venemaa kaubandusteenused,<br />
tehnoloogia teenusepakkujad,kommertssõidukite<br />
hooldus, lisaväärtusteenused<br />
– kõik see on esindatud<br />
Kouvolas. Unikaalne on ka nn<br />
Hiina keskus, kus tegutseb juba<br />
13 ettevõtet.<br />
Tõeliselt globaalse mõtlemise<br />
näide on kas või Kouvolast<br />
pärit äriidee konkureerida traditsioonilisetranspordikoridoriga<br />
Hiina – USA läänerannik,<br />
luues alternatiivne koridor Hiina<br />
– TransSiberi magistraal –<br />
Soome – USA idarannik.<br />
Soomes on saadud aru, et<br />
transiidi puhul pole tegemist<br />
omaette äriga. Soome ärimudel<br />
eeldab lisaväärtusteenuste<br />
osutamist transiitriigi territooriumil,<br />
mis nõuab toetavaid<br />
teenindus ja sotsiaalettevõtteid.<br />
Selles peitubki meie siiamaani<br />
kasutamata võimalus.<br />
KOLUMN<br />
37
SUMMARY<br />
Estonia’s future is in transit<br />
The CEO of the Paldiski<br />
Northern Port Robert Antropov<br />
believes that Estonia<br />
has huge potential in<br />
transit and tourism.<br />
“Right now our economy<br />
is boosting. But we have to<br />
watch into the future, what<br />
are the strengths and possibilities.<br />
Playing an important<br />
part in Transsiberian<br />
transit traffic corridor is one<br />
of the targets to achieve.<br />
It helps us to grow,” commented<br />
Antropov to Logistics<br />
monthly.<br />
Tourism is the second<br />
theme in which country has<br />
to put more effort in. To<br />
achieve that, Estonia has to<br />
build up good relationships<br />
with Russia.<br />
So far, the politicians have<br />
not succeeded in the field, believes<br />
Antropov.<br />
Paldiski Northern Port has<br />
invested into extension so far<br />
over billion EEK and the plan<br />
is to invest another billion in<br />
nearest future, announced<br />
Antropov two weeks ago.<br />
Antropov also has some<br />
thoughts about joint venture<br />
with Paldiski Southern Port,<br />
which belongs to state owned<br />
Tallinna Sadam.<br />
� Robert Antropov<br />
In November 2006, Paldiski<br />
Northern Port joined<br />
the network of Ford transit,<br />
transporting new Ford cars<br />
from Benelux countries to<br />
Russia via Estonia.<br />
Port is also a member of<br />
the Coordinating Council of<br />
Transsiberian Transportation<br />
(CCTT), since 18th of October<br />
2006.<br />
Essential need for<br />
innovation in warehouses<br />
What do we consider innovation<br />
in warehouse?<br />
Is it modern technology<br />
or something else?<br />
Illimar Paul, the CEO of<br />
Transestonia believes that innovation<br />
begins at thinking<br />
in a different way. We call it<br />
proactive thinking mostly.<br />
Answering to the Logistics<br />
monthly questionnaire, representatives<br />
of several different<br />
companies believe that<br />
innovation lies somewhere<br />
between modern technology<br />
courage to think differently.<br />
“Every solution which<br />
helps to increase effectiveness<br />
and safety is already innovation,”<br />
commented Konsensus-Laomaailm<br />
sales director<br />
Ilmar Metsma.<br />
“For us, innovation is<br />
a process. The warehouse<br />
has to reply the customers<br />
needs. Flexibility is one of<br />
the keyword,” said Mecro AS<br />
logistics manager Alo Bernstein.<br />
Car transit represents a<br />
rapidly growing area in Estonia.<br />
Until now, cars have been<br />
transported to Russia mainly<br />
through Finnish ports.<br />
Northern Port of Paldiski<br />
is situated in the near vicinity<br />
of the city of Paldiski.<br />
Port is focused on safe and<br />
environment friendly goods.<br />
The main articles are ro-<br />
Renault Maxity<br />
will launch in spring<br />
Renault trucks in LCV<br />
range Maxity and Mascott<br />
will be available in Estonian<br />
market at the beginning<br />
of April.<br />
Maxity, a light cab-overengine<br />
vehicle packs compactness,<br />
manoeuvrability<br />
and payload into an innovative<br />
design inside and out,<br />
as well as offering enhanced<br />
safety features. Truck has<br />
one of the best payload of the<br />
market. Maxity is compact.<br />
ro cargo, mainly cars, container,<br />
bulk and general cargo.<br />
Paldiski Northern Port expect<br />
to reach the turnover by<br />
the end of the current year 4<br />
million tons of cargo.<br />
In the end of 2006, turnover<br />
of cargo was around one<br />
million tons. Port is privately<br />
owned company, all shares<br />
belong to Tintrade Group.<br />
Its 1,87 meter width and<br />
reduced total length leads<br />
to 4,8 meter turning radius,<br />
which is one of the best in its<br />
category.<br />
Its 1,820 kg payload, reduced<br />
fuel consumption and<br />
operating costs also rank it<br />
among the best in its category.<br />
Maxity has the shortest<br />
turning radius in its category,<br />
4,8 meters between kerbs<br />
for the shortest wheelbase<br />
(2500 mm).<br />
38 LOGISTIKA
veebruar 2007<br />
REKLAAM<br />
Logistikaseminar 2007<br />
THE WORKFORCE MATTERS<br />
INIMKAPITALI HETKESEIS<br />
JA VÕIMALUSED<br />
20.- 21. aprill 2007<br />
Pärnu, hotell Strand<br />
Lisainfo ja registreerimine:<br />
www.logistikaseminar.<br />
Foto - Rivo Sarapik (www.flickr.com/photos/rivos)<br />
39
REKLAAM<br />
* Tõuse kõrgele<br />
HYUNDAI VIIB KÕRGEMALE TASEMELE<br />
Koos Hyundai kahveltõstukitega tõused sa kõrgustesse,<br />
kus valitseb lihtsus, kasutajasõbralikkus ja usaldusväärsus.<br />
Just seal asub Euroopas tunnustatud kvaliteet ning siiras<br />
Põhja-Eesti: Linamäe tee 2, Tänassilma küla, 76401, Saku vald. tel/fax: 6593030/ 6593031, konsensus@laomaailm.ee.<br />
Lõuna-Eesti: Aardla 27, Tartu, 50110 tel/fax: 7366403/ 7366403, tartu@laomaailm.ee.<br />
Ida-Eesti: Linda 15D, Jõhvi, 41539, tel/fax: 3362342/ 3362074, idaviru@laomaailm.ee.<br />
GO HIGH<br />
siiras soov näha sinu silmis tärkavat rahulolu. Hyundai<br />
näol leiad endale tugeva kaaslase, kes ei vea sind kunagi<br />
alt.<br />
40 LOGISTIKA<br />
*
Change language