Ruslan Stepanov The idea and the shape of the play underwent several changes, becoming more and more abstract. Every time we wanted the play to develop not based on the previously adapted scenario, but to be born in the course of rehearsals and discussions. After every meeting with Ardo and Patrick the integrity of the play became more transparent and the three author’s positions, each covering its own sphere, were excellent mutual supplements, with the play becoming self-sustained, essentially independent of Mérimée... The atmosphere was one of the primary aspects that we worked on, paying enormous attention to it as the music, the scenography and the choreography had to co-exist harmoniously, in one space and at the same time. The choreographic language has changed a lot compared to my previous work, becoming more author-centred and thus unique. The vast volume of information contains endless movements that are practically never repeated, with maximum coordination and impulses that are seamlessly connected with the body and the music. CV in 2002 graduated from the Viljandi Culture College, since that in Theatre <strong>Vanemuine</strong>, ballet artist and choreographer Current roles in <strong>Vanemuine</strong>: Father „Sleeping Beauty” (director Pär Isberg, 2008); Uncle Blue „Nutcracker” (director Pär Isberg, 2004); Gremin „Onegin” (director Vassili Medvedev, 2007) Earlier roles in <strong>Vanemuine</strong>: „Fluxus” (director Teet Kask); Doctor „Tango of Love” (director Mai Murdmaa); „Quiteria’s Wedding” (director Viesturs Jansons); „Figaro’s Wedding” (director Oleg Titov); „L’Amour” (director Ruslan Stepanov); „Wedding Trip” (director Mai Murdmaa); Lysander „Summer Night’s Dream” (director Hugo Fanari); „Dance Marathon” (director Mai Murdmaa); „Soldier’s Story” (director Rachid Tika); Mountain King „Peer Gynt” (director Mare Tommingas, 2006); Duke of Courland „Giselle” (director Stanislav Fečo, 2007); Sigmund „Sigmund & Freud” (director Saša Pepeljajev, 2007) Earlier productions in <strong>Vanemuine</strong>: „L’Amour” (2003), „Anathema” (2005), “Passenger” (2006, International Choreographer’s Festival in Hannover), “Zarathustra” (2008), “Silence” (2009, International Choreographer’s Festival “Monocle” in Baltiiskij Dom, St Petersburg),“Spring” (2009, Estonian Theatre Society award 2010) Ruslan Stepanov was dancer in René Vilbre’s and Helena Jonsdóttir’s dance film “Another” (Estonia-Iceland-Germany-Finland-Slovenia 2006) Ardo Ran Varres Tantsulavastuse “Carrrmen!” ideed oleme Ruslaniga arendanud paar-kolm aastat. Mõelnud nii- ja naapidi, et kuidas ja mida võiks teha. Ruslan julgustas mind mõtlema vabalt, avaralt, eksperimentaalselt. Kindlat stsenaariumit ta ette ei andnud... Mérimée novell “Carmen” sai mitmeid kordi läbi loetud, olen ka ise Sevillas ringi rännanud ja Andaluusia õhku sisse hinganud. Flamenko mind ei inspireerinud, kuigi pean sellest vägagi lugu. Uurisin ka baskide kultuuri, kuna don Jose on pärit just Baskimaalt. Väga kaua otsisin teekonna algust, juhtniiti, et saaks ometi asjad liikuma. Ja siis avastasin võrratu instrumendi – txalaparta. See on baskide pill, mis meenutab saagimispukki, millel prussid peal. Just selline see pill ongi – puust lauajupid, mis tekitavad eri kõrgusega helisid. Mängitakse puupulkadega ja enamasti kahekesi (hiljem sain seda pilli näha ja katsuda Viljandi Pärimusmuusika Festivalil). Palusin löökpillimängija Anto Õnnist, et ta võtaks stuudiosse mõned puust lauad kaasa. Salvestus tuli väga inspireeriv. Siia peale mängisin igasugust materjali ja töötlesin seda omakorda elektrooniliselt. Kasutusele tulid sämplerid, virtuaalinstrumendid, elektrikitarrid. Oluline osa helide töötlemisel oli vanal lintmakil ja efektiplokil, mille nimeks Kurzweil KSP 8. Mõni aeg hiljem tekkis mõte liita juurde akordion ja naishääl. Helilooja Mari Vihmand kasutas oma ooperis „Armastuse valem” akordionit ja Liis Kolle lavastuses liikus akordionist Jaak Lutsoja laval tegelaste seas. Võtsin nende kõigiga ühendust ja küsisin, kas me võiksime sama võtet kasutada. See oleks nagu tsitaat või viide nimetatud ooperile. Sobiva naishääle leidmine oli omaette põnev lugu, nimelt esines Viru Folgil Rakverest pärit kollektiiv IGÜ, mille solist Marge Tombach tekitas kohe minus äratundmise, et midagi sellist on vaja ka meie lavastusse. Tulemus sai väga tabav ja täpne. Lisaks eelmainitule kasutan ma “Carrrmeni!” fonogrammis palju omasalvestatud helisid, näiteks vee tilkumist vihmaveetorust, müntide kõlinat, tolmuharja ning kilekoti sahinaid, südametukseid, sosinaid, tulistamisi. Põnev käik oli Tartu kodutute loomade varjupaika, kus salvestasin vihaseid koeri. Koera ulgumise aga tabasin ühel suveõhtul Lahemaal jalgrattaga sõites. Lisaks kõlab siin tohutul hulgal erinevate metallist objektide helisid. Ma usun, et mul on aidanud antud projekti süveneda fakt, et elan nüüd perega Tartus. Soovin vaatajale-kuulajale avastamisrõõmu! CV 1981–1992 Tallinna Muusikakeskkool (klarneti eriala) 1992–1996 EMA Kõrgem Lavakunstikool (näitleja eriala) 2009–2011 EMTA magistrantuur (kompositsiooni eriala)