Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava

Puhja vald 

Puhja valla 

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 

2007 -2018 

Puhja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2018 

1

Sisukord 

SISUKORD ............................................................................................................................................................ 2 

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 4 

ÕIGUSLIK ALUS ................................................................................................................................................. 4 

SEADUSED JA MÄÄRUSED ......................................................................................................................................... 5 

1. PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 6 

1.1 ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED ............................................................................................................... 6 

1.2 ASUSTUS, ELANIKKOND JA ETTEVÕTLUS ............................................................................................................ 6 

1.2.1Vee-ettevõtted .................................................................................................................................................. 7 

2. VEEVARUSTUS ............................................................................................................................................... 7 

2.1 VEEALLIKAD ................................................................................................................................................ 7 

2.1.1 Põhjavesi ja selle kvaliteet ............................................................................................................................. 7 

2.1.2 Pinnaveekogud ja nende kvaliteet................................................................................................................... 8 

2. 2 VEETARBIMINE JA VEE TARBIMISE PROGNOOS ................................................................................................... 8 

2.2.1 Puhja aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ja tarbimine .................................................................. 8 

2.2.2 Rämsi küla vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ja tarbimine ..................................................................... 8 

2.2.3 Ulila aleviku vee - ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ja tarbimine .................................................................. 8 

2.3 VEEVARUSTUSSÜSTEEMID PUHJA ALEVIKUS ...................................................................................................... 9 

2.3.1 Põhjavee keemia ............................................................................................................................................. 9 

2.4 KANALISATSIOON JA REOVEEKÄITLUS PUHJA ALEVIKUS ................................................................................. 10 

2.4.1 Reoveehulgad ja omadused , koormusanalüüs ............................................................................................ 10 

2.4.2 OLEMASOLEVAD KANALISATSIOONISÜSTEEMID ........................................................................................... 10 

2.4.2 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ............................................................................................ 11 

2.4.3 Reoveepuhastite tehnoloogia ja tehnilise ja seisukorra hinnang ................................................................. 11 

2.5 PUHJA ALEVIKU PÕHIPROBLEEMID, LAHENDUSALTERNATIIVID ...................................................................... 12 

2.5.1 Projektid, alternatiivid, tulemused................................................................................................................ 12 

KANALISATSIOON JA REOVEEKÄITLUS: ASULAREOVEE DIREKTIIV 91/271/EMÜ .................... 13 

2.5.2 Tehnoloogia valik, tehnoloogiliste lahenduste maksumuste hinnang ........................................................... 13 

2.5.3 Investeerimisprogramm ................................................................................................................................ 14 

2.6 VEEVARUSTUSSÜSTEEMID RÄMSI KÜLAS ......................................................................................................... 14 

2.6.1 Põhjavee keemia .......................................................................................................................................... 15 

2.6.2 Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord ................................................................................................ 15 

2.6.3 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord ............................................................................................ 16 

2.7 KANALISATSIOON JA REOVEEKÄITLUS RÄMSI KÜLAS ...................................................................................... 16 

2.7.1 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs .............................................................................................. 16 

2.7.1 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid ...................................................................................................... 16 

2.7.2 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord ............................................................................................ 16 

2.8 RÄMSI KÜLA PÕHIPROBLEEMID, LAHENDUSALTERNATIIVID ............................................................................ 17 

2.8.1 Projektide määratlemine ja prioritiseerimine .............................................................................................. 17 


2.8.2 Tehnoloogia valik, tehnoloogiliste lahenduste maksumuste hinnang ........................................................... 18 

2.8.3 Investeerimisprogramm ................................................................................................................................ 19 

2.9 VEEVARUSTUSSÜSTEEMID ULILA ALEVIKUS ................................................................................................... 19 

2.9.1 Põhjaveekeemia ........................................................................................................................................... 20 

2.9.2 Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord ................................................................................................ 20 

2.9.3 Veevarustuse välisvõrkude tehnilise seisukorra hinnang ............................................................................. 21 

2.10 Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Ulila alevikus ............................................................................................. 21 

2.10.1 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs ............................................................................................ 21 

2.10.2 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord .......................................................................................... 21 

2.11 PROJEKTID , ALTERNATIIVID , TULEMUSED ................................................................................................... 22 

2.11.1 Projektide määratlemine ja prioritiseerimine ............................................................................................ 22 


2.11.2 Tehnoloogia valik, tehnoloogiliste lahenduste maksumuste hinnang ......................................................... 23 

2.11.3 Investeerimisprogramm ............................................................................................................................. 24 

3.KÜLADE VEEVARUSTUS- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMID ...................................................... 24 


2

3.1 TIHE– JA HAJAASUSTUSES OLEVATE KÜLADE VEEVARUSTUS- JA KANALISATSIOONISEADMETE 

PLANEERIMINE ...................................................................................................................................................... 25 

3.2 SALVKAEVUDE JOOGIVEE PARENDAMISE LAHENDID ....................................................................................... 25 

3.2.1 Salvkaevude joogivee parandamise alternatiivid ........................................................................................ 25 

3.2.2Puurkaevude joogivee parandamise põhilahendid tihe- ja hajaasustuses .................................................... 25 

3.2.3 Puurkaevude joogivee parendamise alternatiivid ...................................................................................... 26 

4. TIHE- JA HAJAASUSTUSE REOVEE PUHASTAMISE VÕIMALUSED ............................................. 26 

4.1 TIHE – JA HAJAASUSTUSEGA KÜLADES MAJAPIDAMISTE REOVEE PUHASTAMISE PÕHILAHENDID ..................... 26 

4.2 TIHE– JA HAJAASUSTUSE MAJAPIDAMISE REOVEE PUHASTAMISE PÕHILAHENDID KOOS 

VÄIKELOOMAPIDAMISEGA ..................................................................................................................................... 28 

5 . PERSPEKTIIVSED ELAMUPIIRKONNAD ............................................................................................. 28 

5.1 ÜHISVEEVARUSTUSELE ESITATAVAD NÕUDED ................................................................................................ 29 

5.2 Nõuded reoveepuhastusele .............................................................................................................................. 29 

6. TULETÕRJEVEEVARUSTUS ..................................................................................................................... 30 

7 SADEVESI JA DRENAAŽ .............................................................................................................................. 31 

9. KOHALIKU OMAVALITSUSE ROLL ........................................................................................................ 32 

TEGEVUSKAVA ................................................................................................................................................. 33 

LISA 1 .................................................................................................................................................................. 34 


3

Sissejuhatus 

Puhja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ÜVK AK) koostamise eesmärgiks on 

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt investeeringute 

planeerimist veevarustus ja – kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, et parandada elanikkonnale 

pakutava teenuse kvaliteeti. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse 

hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik parandada 

projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida 

kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja 

jooksva töö korraldamisel. 

Olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse 

ulatuse, kvaliteedi ja meie ülesande, kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus 

vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. 

Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist 

elanikkonnale. Samas omavalitsusel napib selleks rahalisi vahendeid ja riigipoolne tugi on väike. 

Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse sellekohastest määrustest, 

standarditest ja EL direktiividest. Käesolevale tööle eelneb „Puhja valla vee ja kanalisatsiooni 

otstarbekuse aruanne” OÜ Monoliit 2003, mis on koostatud valla piirkondade kohta, kus on olemas 

ühisveevärk ja -kanalisatsioon. 

Käesolev arengukava on edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise 

aluseks. Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest 

probleemidest ning valla ametnikele, volikogu liikmetele ja ettevõtete esindajatele ülevaate 

andmiseks väljakujunenud olukorrast. 

Õiguslik alus 

Riigikogu poolt 12. märtsil 1997. aastal heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 

390) üheks põhieesmärgiks on põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, eesmärgiga kindlustada 

põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. Aastaks 2010 on eesmärk 

luua elanikele võimalused kvaliteetse põhjavee saamiseks ja vähendada veevarustussüsteemide 

lekkeid. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb 

kehtivast seadusandlusest, eelkõige Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, mis on vastu võetud 

10. veebruaril 1999. a ja selle seaduse hilisematest muudatustest. Tartu maakonna üldplaneeringus 

(1998) on veemajanduse osas planeeritud veevarustuse korraldamine omavalitsuste territooriumil 

vastavalt väljatöötatud kavadele ja põhjaveevarude säästliku kasutamise edendamisele. 

Aluseks võetavad valla õigusaktid: 

Puhja valla ehitusmäärus (Puhja vallavolikogu määrus nr 4, 27.10.2006) 

Puhja valla põhimäärus (Puhja Vallavolikogu määrus nr 5, 28.06 2006) 

Puhja valla strateegiline arengukava aastani 2012 (Puhja Vallavolikogu määrus nr 52, 27.12. 2001) 


4

Seadused ja määrused 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, jõustunud 22.03.1999; 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus 

nr 75 

Veeseadus, jõustunud 16.06.1994; 

Veeseaduse alusel 16.12.1996 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 61 

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine; 

Veeseaduse alusel 30.01.1997 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 8 Põhjavee uurimise, 

kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja 

likvideerimise korra kehtestamine; 

Veeseaduse alusel 26.03.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 18 Vee erikasutusloa ja 

ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks 

vajalike materjalide loetelu ja loa vormid; 

Veeseaduse alusel 08.05.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 160 Vee erikasutuse tasu 

määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist; 

Veeseaduse alusel 31.07.2001 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja 

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid; 

Veeseaduse alusel 21.12.2001 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 152 Kvaliteedinõuetele 

mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, 

muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord; 

Veeseaduse alusel 31.07.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 Heitvee veekogusse 

või pinnasesse juhtimise kord; 

Veeseaduse alusel 16.11.1998 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 65 Heitveesuublana 

kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine; 

Veeseaduse alusel 30.12.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 78 Reoveesette 

põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded; 

Veeseaduse alusel 16.05.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; 

Veeseaduse alusel 26.03.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 18 Vee erikasutusloa ja 

ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks 

vajalike materjalide loetelu ja loa vormid; 

Veeseaduse alusel 21.08.2001 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 44 Veekeskkonnale 

ohtlike ainete nimistu 1 ja 2; 

Jäätmeseadus, jõustunud 01.05.2004; 

Keskkonnatasude seadus , jõustunud 01.01.2006; 

Ehitusseadus, jõustunud vastavalt §-le 102: (vastu võetud 15.05.2002); 

Kemikaaliseadus, jõustunud 07.06.1998; 

Päästeseadus, jõustunud 24.04.1994; 

Päästeseaduse alusel 13.09.2000 kehtestatud Siseministri määrus nr 58 Nõuded tuletõrjeveevarustuse 

seadmetele; 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, jõustunud vastavalt § -le 67 : (vastu võetud 02.06.1993) 

; 


5

1. Piirkonna üldine iseloomustus 

1.1 Asend ja looduslikud tingimused 

Puhja vald asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas, lõunapool Emajõge Tartust 25 km Viljandi 

suunas. Vald piirneb põhjas Laeva, idas Rannu, läänes Tähtvere, kagus Nõo ja lõunas Konguta 

valdadega. Valla pindala on 16 959 ha ja seisuga 01.01.2006 on vallas elanikke 2479. Valla keskus 

– vallamaja asub Puhja alevikus. Suur osa valla territooriumist (35%) on kaetud soodega. Seega on 

valla peamiseks maavaraks turvas, mida Sangla Turvas AS toodab Laugesoost. Valla 

territooriumist 29% on haritav maa, 24% metsamaa ja 11% looduslik rohumaa ning 1% on hoonete 

ja õuemaa. Alam-Pedja Looduskaitseala hõlmab valla territooriumist 21%, s. o 3642 ha. 

Puhja vald paikneb maastikuliselt Kagu-Eesti lavamaal. Maapinna absoluutsed kõrgused on 

valdavalt 60-80 m. Kagu-Eesti lavamaa on suhteliselt tasane, lainjas ala, mida liigestavad Elva ja 

Kavilda ürgorud. Puhja valla reljeef on enamuses tasane, osa vallast jääb lainjale Kagu-Eesti 

lavamaale, osa äärealadest asuvad aga soises Võrtsjärve nõos. Valla lääneosas on Sangla soo, 

idaosas Laugesoo. Põhjaosas Emajõe ülemjooksul on luhad, metsad ja sood. Põhjapoolsed alad 

kuuluvad Alam-Pedja sookaitsealasse. Valla kesk- ja lõunaosa on viljaka moreenkattega kõrgem 

ala, mida liigestab sügav Emajõe poole madalduv Kavilda ürgorg ja mille serval on ka Puhja valla 

kõrgeim punkt merepinnast (80,5 m). Kõige madalam punkt on Emajõe ääres (33 m üle 

merepinna). Kohati esineb aluspõhjalise liivakivi paljandeid ja allikaid. 

1.2 Asustus, elanikkond ja ettevõtlus 

Asula 

01.01.2006 

Elanike arv Osatähtsus 

rahvastikust (%) 

KOKKU 2479 100,0 

Puhja 1076 43,4 

Ulila 338 13,6 

Rämsi 257 10,4 

Mõisanurme 188 7,6 

Järvaküla 85 3,4 

Võsivere 63 2,5 

Mäeselja 72 2,9 

Kaimi 101 4,1 

Nasja 34 1,4 

Teilma 43 1,8 

Tännassilma 45 1,8 

Vihavu 32 1,3 

Kureküla 28 1,2 

Ridaküla 30 1,2 

Härjanurme 17 0,6 

Palupõhja 3 0,1 

Poriküla 35 1,4 

Saare 5 0,2 

Võllinge 19 0,8 


6

Ettevõtlus 

Puhja vallas on 2000. a jaanuari seisuga registreeritud ca 200 ettevõtet ja füüsilisest isikust 

ettevõtjat. Valla majandus on oma iseloomult tööstuslik tänu suurele ettevõttele - Sangla Turvas 

ASile, kus töötab ligi kuuendik valla töötajaskonnast. Majanduse osalisele monofunktsionaalsusele 

vaatamata on esindatud ka teised majandusharud nagu maaviljelus, seakasvatus, 

jõusöödatööstus, puidutööstus, transport, kaubandus ja teenindus. 

Suurimaks tööandjaks on Sangla Turvas AS keskmise töötajate arvuga 114. Ettevõte tegeleb turba 

kaevandamise ning selle baasil küttebriketi tootmisega, transporditeenuste osutamisega, klaasiliiva 

tootmisega. Ettevõtte majandusolukord on viimaste aastate jooksul stabiilselt paranenud, 2005 

aasta konsolideeritud käive oli 79 milj krooni. 

1.2.1 Vee-ettevõtted 

Puhja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri on kinnitatud Puhja Vallavolikogu otsusega nr 

93, 20.12.2000. Valla territooriumil on vallavolikogu määrusega nr 14, 21.02 2001 määratud 7 veeettevõtjat: 

Sangla Turvas AS, AS Kaubi Ettevõtted, AS Revo Kommerts, FIE-d Urmas Luts, Rein 

Martinov, Tõnu Hallik ja Juhan Matt. Suuremate ettevõtete jaoks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse 

osutamine kõrvaltegevus, mis ei oma nende seisukohast olulist rolli. 

2. Veevarustus 

2.1 Veeallikad 

Puhja valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (gIII, moreenid), esineb ka jääjärvelisi 

setteid (lgIII, liiv, saviliiv, liivsavi), glatsfluviaalseid setteid (fIII, liiv, kruus), jõesetteid (aIII-IV, 

liiv), soosetteid (bIV, turvas). Pinnakattes sisaldavad vett eelkõige liivad-kruusad ja vähesel määral 

ka moreenis esinevad liiva-kruusa vahekihid. Pinnakattes olev põhjavesi on lokaalse levikuga. 

Vallas on veeallikana kasutusel kvaternaari (Q) ja kesk-alamdevoni-siluri (D 2-1 –S) veekihid. 

Põhjavett kasutatakse nii majandus- kui joogiveena. Kokku võetakse vallas vett 32-st puurkaevust. 

Põhjavesi on Puhja vallas kaitstud suhteliselt tiheda ja paksu savi-liiva kihiga, kuid on kaitsmata 

just Puhja alevikus ja selle ümber 5 km raadiuses. Kvaternaari veekiht on esindatud peamiselt 

pinnaseveena, mis on maapinnast esimese alalise veekihi surveta põhjavesi ja mis toitub 

sademetest. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur mikrobioloogiline reostus. 

Kesk-alamdevoni-siluri veekiht on ülalt teiseks põhjaveekihiks. Vett võetakse Tartu ja Pärnu-Siluri 

veekompleksist. Tartu veekompleksi veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus. Vesi on 

mõõdukalt kare või kare. Mõnede puurkaevude vees ületab fluoriidisisaldus piirnormi (1,5 mg/l). 

2.1.1 Põhjavesi ja selle kvaliteet 

Puhja alevik asub tasasel moreenmaastikul. Reljeef langeb nõrgalt põhja ja lõuna suunas. 

Maapinnalt algavad kvaternaarsed jääajastu moreensed saviliivad-liivsavid munakate ja veeristega 

umbes 25 m paksuselt. Aluspõhja kivimid algavad kesk-devoni savi vahekihtidega nõrgalt 

tsementeerunud liivakividega kuni 60 m sügavuseni. Järgnevad üksikute savi vahekihtidega 

liivakivi kuni 80 m sügavuseni, dolomiidistunud mergel liivakivi vahekihtidega 100 m sügavuseni, 

dolomiitliivakivi 143 m sügavuseni ja dolomiidid ning lubjakivid kuni 160 m sügavuseni. Puhja 

aleviku idaosas valitsevad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused on kirjeldatud 

ehitusgeoloogilises aruandes “Asula soojavarustuse ja kanalisatsioonivõrgud” (1991). 

Geoloogilises läbilõikes ulatub kohati täitekihi paksus 1,5 m ja mullakihi paksus 0,4 m, 

lohukohtades on turba ja mustmulla paksus 1,0 – 3,0 m. Saviliivmoreeni paksus on 0,2 – 2,0 m, 

millele järgneb murenenud liivakivi ja kõva liivakivi. 


7

2.1.2 Pinnaveekogud ja nende kvaliteet 

Puhja valla põhjaosa läbib Suur-Emajõgi, mis on laevatatav ning omab tähtsust ka kalade 

kudemispaigana ja rändeteena. Elva jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mis läbib Keeri järve ja 

Ulila Laugesood. Keeri järve ja Emajõe vahelist lõiku nimetatakse ka Ulila jõeks. Jõe kogupikkus 

on 72 km. Kavilda (Soova) jõgi voolab suure Kavilda ürgoru lammil Verevi järvest Suur- 

Emajõkke. Jõe kogupikkus on 26 km ja tema vesikond jääb ka Rõngu, Rannu, Konguta ja Nõo 

valla ning Elva linna piiridesse. Järvedest on suurim (pindala 126,8 ha, suurim sügavus 4,5 m) 

Keeri järv, mis asub Härjanurme küla ja Nõo valla Keeri küla vahel. Rämsi Veskijärvest (1,6 ha) 

läbivoolav Kavilda oja on ülemäärase orgaanilise aine sisalduse tõttu reostunud, seda eriti 

ülemjooksul. Seetõttu hakkas Veskijärv kinni kasvama. Viimastel aastatel on vee kvaliteet 

paranenud, kuid järv vajab puhastamist. Puhja vallas on 11 erinevat puhastit või reoveepumplat. 

2. 2 Veetarbimine ja vee tarbimise prognoos 

2.2.1 Puhja aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ja tarbimine 

Puhja alevikus elab 1076 inimest, ühisveevarustuse teenust kasutavad alevikus 1000. Ülejäänud 

kasutavad salvkaevude vett. Vee-ettevõte on Sangla Turvas AS. Elanike veetarbimine on mõõdetud 

osaliselt. Tööstusliku tarbimist mõõdetakse 100%-liselt. Pumbatud vee kogus 2005. aastal oli 

Sangla Turvas ASi poolt 35497 m 3 ning aleviku veevarustussüsteemi poolt 10800 m 3 . Veekaod on 

vee-ettevõtja hinnangul kuni 8%. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab ~1000 elanikku, ülejäänud 

reovesi kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse pinnasesse. 

Veevarustussüsteemide projektmaterjalid on säilinud osaliselt, torustike kohta on olemas 

teostusjoonised. REI poolt on tehtud 1981.a tehnovõrkude mõõdistamine M1:2000. Veetorustike 

pikkus on ca 4,6 km, materjalina on kasutatud 50-100 mm malmtoru. 1970-ndatel aastatel 

ehitatud torustikud on täielikult amortiseerunud. Ühisveevärk vajab uuendamist ja arendamist. 

2.2.2 Rämsi küla vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ja tarbimine 

Rämsi küla on 1940. aastal tekkinud uusasula, mis asub endise Teilma (Thelma 1582) küla 

edelaserval. Rämsi külas elab 257 inimest, külas on ühisveevärgiteenust kasutavate elanike arv 

240, ülejäänud kasutavad salvkaevude vett. Elanike veetarbimine Rämsi küla ühisveevärgist on 

100% ulatuses mõõdetud ja see on 15,8 tm 3 /a (43,4 m 3 /d). Tööstusliku tarbimist mõõdetakse 

100%-liselt. Aastane tarbimine on 2,1 tm 3 (5,7 m 3 /d). Ühiskanalisatsiooni teenust kasutab 83 % 

elanikkonnast. Ülejäänud elanikkonna reovesi juhitakse pinnasesse või veetakse asula 

kanalisatsiooni. 

Rämsi külas on kolm veevarustussüsteemi, mis ammutavad vett devoni veehorisondist: 

Veeallikaks on 110 m sügavusega devoni veehorisondi puurkaev (nr 3292), mis on rajatud 1972. 

aastal. Veetorustiku pikkus on ca 2,2 km, läbimõõt 50-80 mm, materjaliks malm- ja terastorud. 


8

2.2.3 Ulila aleviku vee - ja kanalisatsiooniteenuse ulatus ja tarbimine 

Ulila alevik paikneb Tartu maakonnas Puhja vallas, Võrtsjärve nõo kaguosas, Laugesoo servas. 

Läbi Ulila aleviku voolab Elva jõgi. Ulila aleviku elanike arv on 338. Ühisveevarustuse teenust 

kasutab ca 300 inimest, ülejäänud kasutavad salvkaevude vett. Elanike veetarbimine ühisveevärgist 

on 100% ulatuses mõõdetud ja see on 13 tm 3 /a (35,6 m 3 /d). Tööstusliku tarbimist mõõdetakse 

100%-liselt. Aastane tarbimine on 0,6 tm 3 (1,6 m 3 /d). Veekaod vee-ettevõtja hinnangul on kuni 18 

%.Veeallikaks on üks 1958. aastal puuritud devoni veehorisondi puurkaev (nr A-47-B) sügavusega 

100 m. Veevõrgu rõhu tagamiseks ja ühtlustamiseks on puurkaevu hoonesse paigaldatud 

hüdrofoor. 

2.3 Veevarustussüsteemid Puhja alevikus 

Puhja alevikus on neli puurkaevu, millest ühisveevärki teenindavad kaks Nende tehnilised andmed 

on antud järgnevas tabelis: 

2590 

7045 

2727 

7046 

Aleviku 

Sangla Turvas 

Keskuse 

vallavalitsus 

Elamute 

juures 

Töökoja 

juures 

58 o 20’10“ 

26 o 18’48“ 

58 o 20’20“ 

26 o 19’08“ 

Puurija 

Puhja aleviku ühisveevärgi puurkaevud 

Passi ja 

katastri 

nr 

Nimetus, 

valdaja 

Asukoht Koordinaadid 

Puurimise 

aasta 

Sügavus, 

m 

Horisont 

Erideebit 

l/s/m 

Tootlikkus 

m 3 /h 

PM EMV 1969 160 D 2pr -S 1 1,07 38,5 

PM EMV 1970 43 D 2 1,67 18 

Pump (mark, 

tootlikkus 

m 3 /h) 

ECV8-25-100 

25 

Aqua MEC UD-13 

2,7 

Keskuse (e Kellani) puurkaev paikneb alevikus kütusetankla läheduses. Puurkaev varustab veega 

19 ühepereelamut, ühte 12- korteriga elamut, kütusetanklat ja OÜ Heko Põld töökoda. Puurkaevpumplas 

on hüdrofoor mahuga 4 m 3 . Veekasutusloaga on lubatud veevõtt 8800 m 3 aastas, 2200 m 3 

kvartalis ja 40 m 3 ööpäevas. 

Aleviku puurkaev paikneb elamute juures aleviku kaguosas. Puurkaevu haldab Sangla Turvas AS. 

Veekasutusloaga on lubatud veevõtt 98545 m 3 aastas, 25649 m 3 kvartalis ja 463 m 3 ööpäevas. 

Reaalne tarbimine on 35497 m 3 aastas. Süsteemi on lülitatud 10 korruselamut, 5 eramut, Puhja 

Gümnaasium, lasteaed ja kauplused. 

Puhja aleviku põhjapoolse osa ehk seltsimaja veevarustussüsteemi haldab FIE Urmas Luts ning see 

süsteem teenindab seltsimaja, perearstikeskust ja apteeki. 

Vallamaja varustatakse veega FIE Juhan Matt´ile kuuluvast puurkaevust. 

2.3.1 Põhjavee keemia 

Puhja aleviku puurkaevude veeanalüüside kohaselt on toorvee rauasisaldus normatiivsest tunduvalt 

kõrgem, ulatudes kuni 1,1 mg/l ning hägusus on suur . 

Ülevaade Puhja aleviku põhjavee kvaliteedist 

Jrk. 

nr. Näitaja 

Mõõtühik 

Keskmine 

sisaldus 

Min-max 

sisaldus 

Piirsisaldus Sots. ministri 31. 

07.01.a määruse nr 82 järgi 

1. Lõhn palli 0 Tarbijale vastuvõetav 

2. Maitse palli 1 Tarbijale vastuvõetav 

3. Värvus kraadi 25 Tarbijale vastuvõetav 

4. Hägusus NTU 6 Tarbijale vastuvõetav 


9

5. Oksüdeeritavus O 2 mg/l

ei ole kunagi töötanud. Osadel elamutel veetakse reovesi 3-4 korda aastas kogumiskaevust põllule 

ja küntakse maa sisse, osal elamutel imbub reovesi lihtsalt pinnasesse. Olemasolevad trassid on 

osalt väga halvas seisundis, kohati on trassid pinnast täis settinud ja kaevud ära vajunud. 

3. Puhja aleviku põhjapoolse osa ehk seltsimaja kanalisatsioonisüsteem on ette nähtud seltsimaja, 

tervisekeskuse ja apteegi teenindamiseks. Reoveepuhastiks on kompleks, mis koosneb 

filterpeenrast, septikust ja biotiigist. Heitvesi juhitakse Puhja kraavi ja sealt edasi Sangla peakraavi, 

mis suubub Emajõkke. Kogu süsteem ehitati 1992. aastal, torustikud on korralikud ja 

projektdokumentatsioon on olemas. 

Sademevee kogumistorustikud on amortiseerunud ja ummistunud ning süsteem ei tööta. Tööstusreovee 

kohtpuhastamiseks on Sangla Turvas AS-il õlipüünis. Sademevee kogumistorustikud on 

amortiseerunud ja ummistunud ning süsteem ei tööta. Puhja alevikus sademevee kanalisatsiooni ei 

ole. Ebatiheda kanalisatsiooni tõttu võib reovee vooluhulk lumesulamise ja sajuperioodide ajal 

tõusta kuni 20 %. Purgimissõlmed puuduvad kogu valla territooriumil. 

2.4.2 Kanalisatsiooni välisvõrgu tehniline seisukord 

Puhja aleviku põhisüsteemis on 2,5 - 3 km kanalisatsioonitorustikke ja lisaks veel ca 1,5 km 

torustikku ülepumpamisjaamast reoveepuhastini, sellest on ca 500 m survetorustik. Olemasolevate 

torustike seisukord on mitterahuldav. Probleemiks on sademe- ja põhjavee tungimine 

kanalisatsiooni. 

Puhja aleviku idapoolse osa kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 1828 m, sh survetoru 450 m. 

Kanalisatsioonisüsteem praktiliselt ei tööta, kuna torustikud on ummistunud ja kaevud vajunud. 

Pumplast on järel hoone koos raudbetoonmahutitega. 

Puhja aleviku filterpeenra juurde kuuluvate kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 610 m. 

Süsteemide tehniline seisukord on hea. 

Puhja aleviku reoveepumpla projekteeriti 3 m läbimõõduga raudbetoonrõngastest. Pumplasse oli 

mõeldud paigaldada kaks horisontaalpumpa 4ФB-9, pumplas pidi olema ka võrekorv. Praegu on 

kogumiskaev ja selle kõrval eraldi kaev, kus asub kaks horisontaalpumpa, mõlema võimsus 11kW. 

Reoveepumpla on varustatud isevalmistatud taseme automaatikaga ja katusele ka avariitaseme 

tulega pumpla. Pumpla hoonet ja pumpade ruumi on võimalik peale kapitaalremonti kasutada, 

samuti oleks selle juurde mõttekas ehitada purgimissõlm. 

Puhja aleviku reovee-pumpla idapoolne osa on ehitatud 3 m läbimõõduga raudbetoonist 

kaevurõngastest, mille peale on ehitatud väike silikaattellistest hoone. Pumpla seadmed ja 

elektrisüsteem on kasutuskõlbmatud. Väike osa reoveest jõuab pumplasse, kus imbub pinnasesse. 

Hädavajalik on pumpla rekonstrueerimine nüüdisaegsete seadmetega või asendada olemasolev 

pumpla uue nüüdisaegse tehases valmistatava kompaktpumplaga, mille võib võimaluse korral 

paigaldada olemasoleva pumplakorpuse sisse. 

2.4.3 Reoveepuhastite tehnoloogia ja tehnilise ja seisukorra hinnang 

Puhja aleviku reoveepuhasti kompleks koosneb voolusuunas võre-kaevust, horisontaalsest 

liivapüünisest, ülevoolukaevust, MRP-300 tüüpi bioloogilisest rõngaspuhastist koos järelsetitiga, 

kontaktkaevust ja kolmest biotiigist kasuliku pindalaga 1800 m² + 1920 m² + 1920 m². 

Puhastusseadme operaatori tarbeks on ehitatud teenindushoone. Reovesi juhitakse läbi biotiikide 

Konguta peakraavi, mis suubub Võrtsjärve. Puhastisse on mehaanilise süsteemi asemel paigaldatud 

üks ELVI EKB-s toodetud ES 50/5 tüüpi äärmiselt ebatöökindel ejektoraeraator. MRP 300 


11

puhastusefektiivsus on väga madal. Puhastis aktiivmuda ei ole ja õhustus on oskamatult 

korraldatud. MRP 300 jõudlus on Q=100–650 m 3 /d, R=66–219 kg BHT 7 /d, 1100–3800 ie. 

Biotiikide bakteriaalne puhastusefekt on 96...99,9 %. Vetikad seovad orgaanilise aine lagunemisel 

tekkivaid toitesooli: lämmastikuühendeist 75...90 % ja fosforist 80...98 %. Heitveeproovid võetakse 

kord kvartalis peale biotiike - tulemused on normi piires. 

Puhja aleviku filterpeenra kompleks koosneb kolmekambrilisest septikust, filterpeenrast ja 

biotiigist ning töötab hästi. Heitvee analüüsi tulemused on järgmised: BHT 7 2,7 mgO/l, KHT 60 

mgO/l, HA 6,0 mg/l, Nüld 7,0 mgN/l, Püld 1,1 mgP/l. Filterpeenra efektiivsus on projekti järgi 

BHT osas 80 % ja biotiigi jõudlus on 2 –3 g BHT 5 /d. Filterpeenra jõudlus on 12.4 kg BHT 5 /d ja 4,9 

m 3 /d 

2.5 Puhja aleviku põhiprobleemid, lahendusalternatiivid 

2.5.1 Projektid, alternatiivid, tulemused 

una Puhja aleviku elanikele ei ole võimalik tagada Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82 

kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett, kuna hetkel ületavad nii keemilised kui 

organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad nimetatud 

määruse paragrahvides 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi. Vajalik on ette võtta radikaalseid meetmeid 

küla elanike tervise kaitseks. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteediga projektiks aleviku 

puurkaev-pumpla ja ühisveevärgi rekonstrueerimine. Vajalik on Keskuse puurkaevu veetarbijad 

lülitada ümber aleviku puurkaevu veele. Ühenduskaev, kust algab uue veetorustiku paigaldamise 

võimalus, asub 200 m kaugusel Aleviku puurkaevust. Asendatakse jaotusvõrgu torustikku ca 4 km 

ja rajatakse uut jaotusvõrku ca 4 km. 

Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on keskkonnaseisundi parandamine ehk 

reoveepuhasti rekonstrueerimine. Reoveepuhastus on soovitatav lahendada olemasoleva biopuhasti 

baasil koos täiendavate tehnoloogiliste rajatiste ehitamisega või uue kapitaalse reoveepuhasti 

(bioloogiline aktiivmuda- või biokilemenetlus koos märgalatehnoloogial järelpuhastusega) 

ehitamisega. Koos reoveepuhastuskompleksi rekonstrueerimisega on vajalik rajada uus 

reoveepumpla, purgimissõlm ning muda, setete ja muude kanalisatsioonijäätmete käitlemise 

kompleks. 

Kolmandas järjekorras tuleb lõpetada põhjavee reostamine läbi purunenud reoveetorustiku ja 

vähendada Võrtsjärve reostuskoormust, rekonstrueerida tuleb kogu ühisveevärk ja –kanalisatsioon. 

Ehitatakse üks kanalisatsioonisüsteem, st eraldipaiknevad süsteemid ühendatakse. Torustikke on 

võimalik paigaldada (sh rekonstrueeritavaid) 4 km ulatuses veetorustikuga ühisesse kaevikusse, 

mis vähendab ehitusmaksumust. 

Indikaatorid 

Projekti eesmärk ja soovitud 

tulemus, (tervis, efektiivsus, 

majanduslik kasu, keskkond, 

direktiivile vastavus, lekete 

vähenemine, liitujate arv jt). 

Kvantitatiivne keskkonnale 

tulev kasu (või vastupidine 

efekt) 

Kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine, 

mis vastab EU direktiividele, mille eesmärgiks on 

keskkonna ja põhjavee saastuse vähendamine. 

Võimaldab vähendada veekadusid 30%-lt 10%-le st. 

hoitakse kokku vähemalt 10000 m 3 vett aastas. 

Torustikesse suunatakse kohe järgmine reostus: BHT 7 

– 24,21 kg/d, 141 mg/l; N – 4,84 kg/d, 28 mg/l, P – 

0,58 kg/d, 3,4 mg/l. 


12

Euroopa Liiduga ühinemine 

(Konkreetsele direktiivile 

vastavus, kuidas ja kui palju) 

Finantseerimine aastate 

kaupa: 

Kanalisatsioon ja reoveekäitlus: Asulareovee direktiiv 

91/271/EMÜ 

Veevarustus: Joogiveedirektiiv, 98/83/EMÜ, põhjavee 

kaitse direktiiv 80/68/EMÜ. 

Pinnavee kvaliteet: Veepoliitika raamdirektiiv 

2000/60/EÜ 

2006- 2007 – 10,6 miljonit EEK 

2008 - 5 miljonit EEK 

2009 – 5 miljonit EEK, Kokku: 20,6 miljonit EEK 

2.5.2 Tehnoloogia valik, tehnoloogiliste lahenduste maksumuste hinnang 

Puhja alevikus kanaliseeritava reovee töötlemiseks-puhastamiseks puuduvad sisuliselt tehnilised ja 

tehnoloogilised piirangud. Heitvee eesvool ei kuulu reostustundlike veekogude nimekirja. 

Kanalisatsioonisüsteemi lõpp-punkt Sangla Turvas AS territooriumil, kus on sobiv asukoht 

reoveepuhasti jaoks, on asulast, hoonetest ja tarbeveekaevudest piisaval kaugusel, millega on 

tagatud nõuetekohased kaitsetsoonid. Kanaliseeritavast reoveest pärineb >90% olmest, mis loob 

soodsad tingimused bioloogilisele puhastusprotsessile. Arvestades ülalkirjeldatud tingimusi on 

reoveetöötluses võimalik rakendada kõiki kaasaegseid olmereovee puhastamise tehnoloogilisi 

võimalusi. 

Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisel võiks saada efekti võrreldes uue puhasti rajamisega 

sellest, et renoveerimise järel oleks võimalik kasutada olemasolevaid raudbetoonreservuaare, mille 

renoveerimise maksumus oleks mõnevõrra väiksem uute rajamise maksumusest, kuid paljude 

konstruktsioonide tegelik seisukord selgub alles renoveerimis- ja lammutustööde käigus. Samuti 

seab olemasolevate reservuaaride maht ja kuju kasutatavale tehnoloogiale ja seadmetele teatavad 

eeltingimused, mille tõttu kujuneb olemasoleva puhasti kaasaegsel tipptehnoloogilisel tasemel 

rekonstrueerimise lõplik maksumus umbes sama suureks võrreldes uue puhasti rajamisega. Lisaks 

biopuhasti rekonstrueerimisele tuleb rajada purgla, mudatöötlusseade (mudaväljak, tsentrifuug või 

press), kompostimisväljak. 

Reoveepuhasti rekonstrueerimiseks on võimalikud variandid: 

1. Rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti 

2. Paigaldada uus tehases valmistatud kompaktpuhasti 

3. Rajada ökoloogiline märgalapuhasti 

Reoveepuhastuskompleksis tuleb lahendada ka kogumiskaevudest ja mujalt purgitava reovee 

vastuvõtmine ja töötlemine. Reoveepuhasti peab olema võimeline vastu võtma ja nõuetekohaselt 

töötlema purgitavat materjali kuni 10 m 3 /d . 

Puurkaev-pumpla on vajalik rekonstrueerida. Tellistest pumplahoone on vajalik remontida, 

soojustada ning paigaldada uus roostevabast terasest toruarmatuur ja II astme pump. Vajalik on 

vahetada ka puurkaevu päis. Tuletõrje vajadusteks on vajalik rekonstrueerida ka raudbetoonist 

reservuaarid. 

Torustiku rekonstrueerimiseks tuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral 

kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, tuleb kasutada lahtise kaeviku meetodit. 

Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada sobivas mõõdus PVC torusid koos tuletõrje 

hüdrantidega (Tallinna tüüpi soojustatud maapealse osaga). Veetorudega paralleelselt ühte 

kaevikusse paigutatakse isevoolse kanalisatsiooni torustik. Kanalisatsioon on otstarbekas ehitada 

plastiktorudest PVC ja plastikkaevudest 400/315 mm teleskooppäiste ja malmluukidega. 

Kanalisatsioonitorustik paigaldatakse pikiprofiilil ja plaanil esitatud tehniliste nõuete kohaselt, 

veetorustik seejuures omab stabiilse sügavuse 1,80 m. Magistraaltoru ehitamisega rajatakse korraga 

ka kõik majaühendustorustikud ja nende päisrajatised. 


13

2.5.3 Investeerimisprogramm 

Puhja aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringud. 

Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) 

A. Joogiveekäitluse reorganiseerimine 

A1. Asula veehaarde Hoone rekonstrueerimistööd, süvavee- ja II astme 0,120 

pumpade paigaldamine 

rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,012 

Ettenägematud kulud, 10% 0,012 

Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,006 

A1 KOKKU: 0,150 

A2. Keskuse puurkaevu Puurkaevu tamponeerimine 0,020 

likvideerimine Torustiku ehitus plasttorudega PE, 500 m 0,460 

Uuringud, projekteerimine 10% 0,048 



A3 KOKKU: 0,600 

KOKKU A: 0,750 

B. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine 

B1. Ühisveevärgi ja – Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 8000 m, 12,000 

hüdrandid, kaevud 

kanalisatsiooni Uuringud, projekteerimine 10% 1,200 

asendamine ja laiendamine Ettenägematud kulud, 10% 1,200 

(ühises kaevikus) Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,600 

B1 KOKKU: 15,000 

B2. Reovee peapumpla- Uue kompaktpumpla-purgla paigaldamine 0,280 

purgla ehitamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,028 



B2 KOKKU: 0,350 

B3. Reoveepumplate Uued kompaktpumplad, 2 tk, paigaldamine 0,400 

vahetamine ja rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,040 



B3 KOKKU: 0,500 

KOKKU B: 15,850 

C. Reoveepuhasti rajamine 

C. Reoveepuhasti Reoveepuhasti rekonstrueerimine 3.200 

rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0.320 


Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0.160 

KOKKU C: 4,000 

Puhja alevik kokku 20,600 

2.6 Veevarustussüsteemid Rämsi külas 

Rämsi külas on kolm veevarustussüsteemi, mis ammutavad vett devoni veehorisondist: 

1.Elamute veevarustussüsteem, mida haldab korteriühistu. Süsteemi on lülitatud korterelamud, 

saun, huvikeskus, raamatukogu ja kauplus. 

2. Sigala veevarustussüsteemi haldab AS Kavilda ja sellesse on lülitatud ka garaaž-töökoda. 

3. Endise lihatööstuse veevarustussüsteem, mida haldab FIE Tiina Parkja Tiku talu. Süsteemi on 

lülitatud sigala. 


14

Veeallikaks on 110 m sügavusega devoni veehorisondi puurkaev (nr 3292), mis on rajatud 1972 

aastal. Veetorustiku pikkus on ca 2,2 km, läbimõõt 50-80 mm, materjaliks malm- ja terastorud. Nii 

puurkaev-pumplad kui ka torustikud on amortiseerunud ja halvas seisukorras, vajavad uuendamist 

ja arendamist. Veevarustussüsteemide projektmaterjalid on säilinud osaliselt. Torustike kohta on 

olemas teostusjoonised. Joonised on köidetud Puhja vallavalitsuse veeloa taotlusse. 

2.6.1 Põhjavee keemia 

Geoloogia ja hüdrogeoloogia 

Geoloogiline läbilõige koosneb järgmistest kihtidest: liivsavi kruusa ja veeristega 0–11 m, 

aleuroliit 11–20 m, mergel dolomiidi vahekihtidega 20–30 m, aleuroliit õhukeste liivakivi 

vahekihtidega 30–40 m, mergeline savi ja aleuroliit dolomiidi vahekihtidega 40–82 m, aleuroliit 

dolomiidisettes ja liivsavi vahekihtidega 82–95 m, liivsavi dolomiidi vahekihtidega 95–110 m. 

Rämsi elamute puurkaevu veeanalüüsi kokkuvõte (17.07.2006) 

Jrk. 

Mõõt- Minimaalne Maksimaalne Piirsisaldus Sots. ministri 31. 07.01.a 

nr. Näitaja ühik sisaldus sisaldus määruse nr 82 järgi 

1. Lõhn palli - - Tarbijale vastuvõetav 

2. Maitse palli - - Tarbijale vastuvõetav 

3. Värvus kraadi - - Tarbijale vastuvõetav 

4. Hägusus NTU - - Tarbijale vastuvõetav 

5. Oksüdeeritavus O 2 mg/l - - 5,0 

6. pH ühik - - 6,5-9,5 

7. Kloriidid mg/l - - 250 

8. Sulfaadid mg/l - - 250 

9. Nitritid mg/l - - 0,50 

10. Nitraadid mg/l - - 50 

11. Ammoonium mg/l - - 0,50 

12. Fluoriid mg/l 1,7 1,7 1,5 

13. Mangaan µg/l - - 50 

14. Raud mg/l 0,183 0,183 0.2 

15. Elektrijuhtivus µS/cm - - 2500 

2.6.2 Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord 

Rämsi küla ühisveevärki varustab on üks puurkaev, mille teadaolevad tehnilised andmed on antud 

järgnevas tabelis. 

Rämsi küla puurkaev 

Passi Nimetus, 

katast-ri valdaja 

nr 

3292 Elamute 

korteriühistu 

Asukoht 

Koordinaadid 

Puurija 

Puurimise 

aasta 

Sügavus, 

m 

1972 110 devon 

Horisont 

Erideebit 

l/s/m 

Tootlikkus 

m 3 /h 

16-17 

Pump 

(mark, 

tootlikkus 

m 3 /h) 

Küla põhiliseks veeallikaks on 110 m sügavusega 1972.aastal puuritud devoni veehorisondi 

puurkaev (nr 3292), mille tootlikkus on passi järgi 16-17 m 3 /h. Veetöötlust ei toimu. Kaevul on 

vähemalt 30 m sanitaarkaitsetsoon, kuid see on aiaga piiramata ja korrastamata. Veevõrgu rõhu 

tagamiseks ja ühtlustamiseks on puurkaevu hoonesse paigaldatud hüdrofoor mahuga 6 m 3 . 


15

Veeproovid otse puurkaevust jäävad normi piiridesse, kuid amortiseerunud torustik ei võimalda 

tarbijaid kvaliteetse joogiveega varustada. 

Pumplahoone seisund on halb nii seest kui väljast, puudub soojustus. Puuduvad veetöötlus- ning 

kaugvalve- ja infoedastusseadmed. Puurkaev-pumpla on otstarbekas rekonstrueerida,. Kvaliteetse 

joogivee saamiseks on vajalik veetöötlusjaam ja kõigi seadmete tööd kontrolliv 

automaatikasüsteem. 

2.6.3 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord 

Veetorustiku pikkus alevikus on ca 2,2 km, läbimõõt 50-80 mm, materjaliks malm- ja terastorud. 

Torustike vanus 30 aastat. 

2.7 Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Rämsi külas 

2.7.1 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs 

Rämsi külas AS Kavilda, OÜ Heko Põld ja FIE Tiina Parkja Tiku talu reovee vooluhulka ja 

reostuskoormust mõõdetud ei ole. Rämsi külas vajab praegu puhastamist reovee vooluhulk Q = 

75,0 m 3 /d arvutusliku reostuskoormusega R = 20,2 kg BHT 7 /d. Sademete ja lumesulamise ajal võib 

reovee vooluhulk suureneda kuni 30 % ja siis Q = 97,5 m 3 /d. 

Reovee vooluhulk võib lumesulamise ajal ja sajuperioodide ajal tõusta kuni 30 %. 

2.7.2 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid 

Rämsi küla kanalisatsiooni-süsteem on ette nähtud 14 korruselamu, kaupluse, lasteaia ja sauna 

teenindamiseks. Reovesi juhitakse (torustike pikkus 1174 jm.) pumplasse, kust see pumbatakse ca 

1,4 km kaugusel olevasse 1977. aastal ehitatud Uula bioloogilisse aktiivmuda-puhastisse OXYD 90 

+ 4 biotiiki üldpindalaga 6718 m 2 . Momendil süsteem ei tööta, kuna pumpla ja bioloogiline aktiivmudapuhasti 

OXYD 90 on täielikult amortiseerunud ja survetrass on katki. Reovesi voolab läbi 

pumpla kraavi ja imbub pinnasesse. Biotiikidesse juhitakse AS Kavilda ja OÜ Heko Põld reovesi. 

Olemasolevad trassid on osalt väga halvas seisundis. Rämsi küla biotiikide heitvesi juhitakse 

Teilma peakraavi, mis suubub Emajõkke. Heitvee kvaliteeti mõjutab nii punkt- kui hajureostus. 

Projektdokumentatsioon osaliselt puudub, olemas on kanalisatsiooni trasside plaanid. AS Kavilda 

ja OÜ Heko Põld reovesi juhitakse otse Uula biotiikidesse. Nimetatud ettevõtted ei kasuta 

ühiskanalisatsiooni teenust. Rämsi külas sademevee kanalisatsiooni ei ole. Osa sademeveest jõuab 

kanalisatsiooni kanalisatsioonikaevude lekete ja ebasoodsa maapinna profiili tõttu kaevude ümber. 

Purgimissõlmed puuduvad, reovesi veetakse põhiliselt kogumiskaevudest põllule ja küntakse sisse. 


Rämsi külas on elamute kanalisatsioonitorustike kogupikkus (pumplani) 1175 m ja nende tehniline 

seisukord on halb. Probleemiks on sagedased ummistused, mis on tingitud elanike hoolimatusest ja 

sademevee tungimine kanalisatsiooni. Pumplast biotiikidesse suunduva torustiku pikkus on 1495 

m, millest survetrassi pikkus 700 m. Kanalisatsioonitorustik on mitmest kohast katki ja täis settinud 

ning ei tööta juba aasataid. Endise lihatööstuse kanalisatsioonitorustiku pikkus on 155 m ja 

seisukord on rahuldav. OÜ Heko Põld ja AS Kavilda kanalisatsioonitorustiku pikkus on kokku ca 

400 m ja selle seisukord ei ole teada. Sademevee kanalisatsiooni eraldi ei ole, kogu 

kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne. Osa sademeveest jõuab kanalisatsiooni 

kanalisatsioonikaevude lekete ja ebasoodsa maapinna profiili tõttu. Reovee vooluhulk võib 

lumesulamise ajal ja sajuperioodide ajal tõusta kuni 30 %. 


16

Rämsi küla reoveepumpla on ehitatud 3- meetrise läbimõõduga raudbetoonist kaevurõngastest, 

mille ülemine kaevurõngas ulatub ca 0,5 m maapinnast välja. Pumpla seadmed ja elektrisüsteem on 

täielikult amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Pumpla on täis settinud ja reovesi voolab läbi 

pumpla kraavi, kus imbub pinnasesse. Hädavajalik on rekonstrueerida pumpla nüüdisaegsete 

seadmetega või asendada olemasolev pumpla uue nüüdisaegse tehases valmistatava 

kompaktpumplaga, mille võib võimaluse korral paigaldada olemasolevasse pumplasse. 

Reoveepuhastite tehnoloogia ja tehnilise ja seisukorra hinnang 

Rämsi küla reoveepuhasti koosneb bioloogilisest kestvus-õhustusega aktiivmudapuhastist OXYD 

90 ja neljast biotiigist kasuliku pindalaga 6718 m 2 . Puhurite tarbeks on ehitatud silikaattellistest 

hoone. Kestvus-õhustusega aktiivmudapuhasti OXYD 90 jõudlus on Q=144–210 m 3 /d, R=37–56 

kg BHT 7 /d, 566–1000 ie. Biotiikide bakteriaalne puhastusefekt on 96...99,9 %. Vetikad seovad 

orgaanilise aine lagunemisel tekkivaid toitesooli: lämmastikuühendeist 75...90 % ja fosforist 

80...98 %. Reoveepuhasti ehitati ja võeti kasutusse 1977 aastal. Nüüdseks on puhasti on 

amortiseerunud ja ei toimi. Kuna puhasti ja teenindushoone on seisnud viimased 12 aastat on 

süsteem kasutamiskõlbmatu Biotiigid puhastati settest 1997.a. ja nende olukord on rahuldav, 

väljaarvatud ülevoolud. Heitvee analüüsi tulemused on järgmised: BHT 7 17 mgO/l, KHT 70 

mgO/l, HA 9,0 mg/l, Nüld 13 mgN/l, Püld 3,5 mgP/l. Heitvesi juhitakse Teilma peakraavi, mis 

suubub Emajõkke. 

2.8 Rämsi küla põhiprobleemid, lahendusalternatiivid 

2.8.1 Projektide määratlemine ja prioritiseerimine 

Kuna Rämsi küla elanikele ei ole võimalik tagada Sotsiaalministri 31.07.2001 a määrusega nr 82 

kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett, sest hetkel ületavad nii keemilised kui 

organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad nimetatud 

määruse paragrahvides 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi. Vajalik. on ette võtta radikaalseid meetmeid 

küla elanike tervise kaitseks. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteediga projektiks 

joogiveetöötlusjaama rajamine. 

Rekonstrueerida tuleb puurkaev- pumpla. Samuti tuleb lahendada reoveepuhastus. Ehitada tuleb 

uus reoveepumpla, purgimissõlm ning muda, setete ja muude kanalisatsioonijäätmete käitlemise 

kompleks. 

Samuti tuleb lõpetada põhjavee reostamine läbi purunenud reoveetorustiku ja vähendada 

Võrtsjärve reostuskoormust. Vajalik on asendada jaotusvõrgu torustikku ca 1 km ja rajada uut 

jaotusvõrgu torustikku ca 1,2 km. 

Indikaatorid 

Projekti eesmärk ja soovitud 

tulemus (tervis, efektiivsus, 

majanduslik kasu, keskkond, 

EU direktiivile vastavus, 

lekete vähenemine, liitujate 

arv jt). 

Kvantitatiivne keskkonnale 

tulenev kasu 

Kvantitatiivne tegevus- ja 

hoolduskulude vähenemisest 

tulev kasu (aastas) 

Kvaliteetse vee-ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine, 

mis vastab EU direktiividele, mille eesmärgiks on 

keskkonna ja põhjavee saastuse vähendamine. Samuti 

suurendatakse vee-ettevõtte tulubaasi. Võimaldab 

vähendada veekadusid 30%-lt 10%-le st. hoitakse 

kokku ca. 3000 m 3 vett aastas. 

Torustikesse suunatakse kohe järgmine reostus: R = 

20,2 kg BHT 7 /d, Q = 97,5 m 3 /d. 

Energiakulu pumpamisele on keskmiselt 1 kWh m 3 

kohta, seega hoitakse kokku keskmiselt 2000 kWh. 


17

Euroopa Liiduga ühinemine 

(Konkreetsele direktiivile 


Finantseerimine aastate 

kaupa: 

Kanalisatsioon ja reoveekäitlus: Asulareovee direktiiv 

91/271/EMÜ 




2000/60/EÜ 

2006-2007– 2,65 miljonit EK 

2008- 2 miljonit EEK 

2009– 2 miljonit EEK, kokku: 6,65 miljonit EEK 


Puurkaev-pumpla on vajalik rekonstrueerida veetöötlusjaamaks. Tellistest pumplahoone ja 

hüdrofoor on vajalik remontida, soojustada ning paigaldada uus roostevabast terasest toruarmatuur, 

II astme pump ja veepuhastusseadmed. Vajalik on vahetada ka puurkaevu päis. Kuna rauasisaldus 

vees ületab kohati 1,0 mg/l, vesi sisaldab ka mangaani ja väävelvesinikku, siis on otstarbekas 

eraldada raud, mangaan ja väävelvesinik kontaktoksüdatsiooni teel. Kasutatavad seadmed: 

survefiltersüsteemid Manganese Greensand (mangaandioksiidiga töödeldud glaukoniitliiv) 

täidisega, filtermoodulid 0,6 – 20 m3/h. Filtrid eraldavad veest kahe- ja kolmevalentse raua, kuid 

mitte orgaaniliselt seotud raua, mehaanilised lisandid, väävelvesiniku (piiratud koguses). 

Kahevalentne raud eraldatakse kontaktoksüdatsiooni teel. Oksüdatsiooni protsessi käigus 

oksüdeeritakse vees lahustunud kahevalentne raud vees lahustumatuteks raudoksiidiks ja – 

hüdroksiidiks, väävelvesinik sulfaadiks. Tekkinud vees lahustumatud ühendid sadenevad 

filtertäidisesse. Väljasadenenud ühendite filtrist väljaviimiseks vajavad seadmed tagasiuhtmist 

veega. Oksüdatsiooni protsessi käigus kaotab täidis järk-järgult oma oksüdeerivad omadused ning 

vajab taastamist kaaliumpermanganaadi lahusega. Joogiveetöötlusjaama ökonoomseks tööks ja ka 

tuletõrje vajadusteks on vajalik paigaldada kaks plastikust reservuaari, kumbki 10 m 3 . 








veetorustik seejuures omab stabiilse sügavuse 1,80 m. Kõigi elamute kohal on torustikul 

majaühendused nii veetorustikult kui ka kanalisatsioonilt. Veetorustiku majaühendustele 

paigaldatakse majakraanid koos pikendatud spindli ja malmkapega, kanalisatsioonil kontrolltoru 

siirdmikalusega 110 – 160 mm malmkaanega. Magistraaltoru ehitamisega rajatakse korraga ka 

kõik majaühendustorustikud ja nende päisrajatised. 

Reoveepumpla on vajalik komplektselt välja vahetada, st asendada kompaktse klaasplastist 

korpusega kaasaegse pumplaga, mille võib paigaldada olemasolevasse betoonrõngastest šahti. 

Reoveekäitluse arendamiseks on võimalikud variandid: 

Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimisel tuleb biotiigid puhastada settest ja tiikide kallastelt 

raiuda võsa. OXYD-90 korpust kasutades saab käivitada moderniseeritud aktiivmuda protsessi, mis 

hõlmab endas bioloogilist lämmastiku ja fosfori eraldust. Sellise põhimõttega puhastuskompleksi 

maksumus on suurusjärgus 1,5 miljonit krooni. OXYD-90 asemele võib rajada ka uue 

biofiltertehnoloogial toimiva nn. BAGA või Bioclere tüüpi väikepuhasti, mille kompleksi 

maksumus on suurusjärgus 1,6 miljonit krooni. Võib kaaluda ka annuspuhasti rajamist orienteeruva 

maksumusega kuni 2 miljonit krooni, kuid selline tehnoloogia nõuab operaatoritelt kõrgendatud 


18

tähelepanu ja kvalifikatsiooni. Järelpuhastuseks sobiks tehismärgala, kus reovee puhastumine 

toimub bioväljakutel. Konkreetse lahenduse väljatöötamine peaks jääma lahtiseks hankeprotsessi 

lõpuni. 


Rämsi küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringud 


A. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 

A1. Puurkaev-pumpla Lammutus- ja rekonstrueerimistööd, II astme pumpade 0,120 

paigaldamine 




A1 KOKKU: 0,150 

A2. Veetöötlusjaama Uute seadmete paigaldamine 0,300 

rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,030 



A2 KOKKU: 0.375 



B1. Ühisveevärgi ja – Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 2200 m, hüdrandid, 3,300 

kaevud 


asendamine ja laiendamine Ettenägematud kulud, 10% 0.330 


B1 KOKKU: 4,125 





B2 KOKKU: 0,350 

KOKKU B: 4,475 

D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 

D. Reoveepuhasti Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,600 




KOKKU D: 2,000 

Rämsi küla kokku 6,650 

2.9 Veevarustussüsteemid Ulila alevikus 

Ulila alevikus on üks veevarustussüsteem, mis kuulub Revo Veevärk OÜ-le. Vallavalitsus on 

asunud omanikuga läbirääkimistesse veevarustussüsteemi valla omandisse ostmiseks. Ühisveevärgi 

teenust kasutab 97% aleviku elanikkonnast. Veeallikaks on üks 1958. aastal puuritud devoni 

veehorisondi puurkaev (nr A-47-B) sügavusega 100 m. Veevõrgu rõhu tagamiseks ja 

ühtlustamiseks on puurkaevu hoonesse paigaldatud hüdrofoor. Veetorustiku pikkus alevikus on ca 

2,6 km, 50-100 mm läbimõõduga malm- ja terastorudest. Torustiku vanus on ca 40 aastat. Nii 

puurkaev-pumplad kui ka torustikud on amortiseerunud ja halvas seisukorras, vajavad uuendamist 


19

ja arendamist. Ulila aleviku veevarustussüsteemide projektmaterjalid säilinud osaliselt. Torustike 

kohta on olemas tehniline projekt. 

2.9.1 Põhjaveekeemia 

Ülevaade põhjavee kvaliteedist 

Jrk. 

Mõõt- Keskmine Piirsisaldus Sots. ministri 31. 

nr. Näitaja ühik sisaldus 07.01.a määruse nr 82 järgi 

1. Lõhn palli 0 Tarbijale vastuvõetav 

2. Maitse palli 0 Tarbijale vastuvõetav 

3. Värvus kraadi 5 Tarbijale vastuvõetav 

4. Hägusus NTU

korras. Kõik puurkaevu päise, armatuuri ning olemasoleva hüdrofoori detailid on mustast metallist. 

Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määruse nr 82 nõuetele ei vasta vee raua- ja eriti fluorisisaldus. 

Puurkaev-pumpla on vajalik täielikult rekonstrueerida. Kuna tellistest ehitatud pumplahoone on 

täielikult amortiseerunud ja varisemisohtlik, tuleb see lammutada. Olemasolevale vundamendile on 

otstarbekas ehitada eksperimentaalne treitud palkidest pumplahoone, millesse saab paigaldada uue 

roostevabast terasest toruarmatuuri, II astme pumba ja veepuhastusseadmed. Vajalik on vahetada 

ka puurkaevu päis. Joogiveetöötlusjaama ökonoomseks tööks ja ka tuletõrje vajadusteks on vajalik 

paigaldada kaks plastikust reservuaari, kumbki mahuga 10 m 3 . 

2.9.3 Veevarustuse välisvõrkude tehnilise seisukorra hinnang 

Veetorustiku pikkus alevikus on ca 2,6 km, läbimõõduga 50-100 mm malm- ja terastorudest. 

Torustiku vanus on ca 40 aastat, see on halvas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist. 

2.10 Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Ulila alevikus 

2.10.1 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs 

Ulila alevikus reovee vooluhulka ja reostuskoormust mõõdetud ei ole. Arvutuslik reovee vooluhulk 

on 70-80 m 3 /d arvutusliku reostuskoormusega R=27-30 kg BHT 7 /d. Ulila alevikus kõigub 

infiltratsioonivee osatähtsus 10–50 % kogu vooluhulgast. 

Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid: 

Ulila alevikus on üks kanalisatsioonisüsteem, mis suures osas on välja ehitatud üksikute objektide 

kanaliseerimisprojektina. Kollektor koos biopuhastiga on projekteeritud ja ehitatud üheaegselt. 

Ühiskanalisatsiooni teenust kasutavad enamus korruselamutest ja alevikus tegutsevatest 

ettevõtetest. Kanalisatsiooni torustikud on isevoolsed. Reoveepuhastusjaam koosneb voolusuunas 

reoveepumplast, 1974. aastal ehitatud reoveepuhastist OXYD 90 ja kahest biotiigist kasuliku 

pindalaga 770 + 900 = 1670 m 2 . 1999. a puhastati biotiikide ümbrus võsast, rajati juurdesõidutee ja 

tugevdati biotiikide tammid. Heitvesi juhitakse Elva jõkke. Reoveepuhastusjaama koosseisus on 

teenindushoone. Tööstustarbijatest kasutab ühiskanalisatsiooni teenust OÜ Ulex Turvas. 

Kanalisatsioon on ühisvoolne. Sademevee kanalisatsiooni eraldi ei ole, sademevee osatähtsus 

reovee vooluhulgast on ca 15 %. 


Ulila alevikus on kanalisatsioonitorustiku pikkus 770 m (läbimõõt 150 ja 200 mm). 

Kanalisatsioonitorustiku tehniline seisukord on halb. Kinnistute haruühenduste seisukord on 

mitterahuldav. Vaatluskaevude seisukord on terves asulas mitterahuldav. Ulila alevikus on 

3 m läbimõõduga raud-betoonkaevurõngastest ehitatud reovee-pumpla reoveepuhasti 

territooriumil. Pumpla on täielikult amortiseerunud ja ei ole juba aastaid töös olnud. 

Reoveepuhastite tehnoloogia ja tehnilise ja seisukorra hinnang: 

Ulila aleviku reovesi puhastatakse 1974. aastal ehitatud kestvusõhustusega aktiivmudapuhastis 

OXYD-90 (pildil). Puhastuskompleksi koosseisus on veel reoveepumpla ja teenindushoone. 

Kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti OXYD-90 jõudlus on Q=144–210 m 3 /d, R=37–56 kg 

BHT 7 /d, 566–1000 ie. OXYD-seeria puhastid on mõeldud töötamiseks kestusõhutusrežiimis ja on 

konstruktsioonilt monoplokkseadmed. Puhasti korpus on ehitatud raudbetoonpaneelidest, põhi 

monoliitsest raudbetoonist. Õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki ning mudatasku-tüüpi 


21

setitist valgub settinud aktiivmuda ise õhustuskambrisse tagasi. Õhustus on pneumaatiline ja vesi 

viibib õhustuskambris keskmiselt 24 tundi. Fosfori ja lämmastiku ärastust OXYD-tüüpi puhastites 

ei ole. Reoveepuhasti on täielikult amortiseerunud ja ei toimi. 

Järelpuhastuseks on 2 biotiiki kasuliku pindalaga 770 + 900 m 2 , mille bakteriaalne puhastusefekt 

peaks olema 96...99,9 %. Vetikad seovad orgaanilise aine lagunemisel tekkivaid toitesooli: 

lämmastiku-ühendeist 75...90 % ja fosforist 80...98 %. Biotiik on küll mõne aasta eest puhastatud, 

kuid ei suuda sellegipoolest tagada nõutud efektiivsust. Reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida või 

ehitada uus. Kasutada on võimalik olemasolevaid betoonkonstruktsioone. 

2.11 Projektid , alternatiivid , tulemused 

2.11.1 Projektide määratlemine ja prioritiseerimine 

Kuna Ulila aleviku elanikele ei ole võimalik tagada Sotsiaalministri 31.07.2001 a määrusega nr 82 

kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett, on vajalik joogivee töötlusjaama rajamine ja 

veetöötlusseadmete paigaldamine. Reoveepuhasti konstrueerimine on oluline inimese tervise kaitse 

ja keskkonnaseisundi parendamise seisukohalt. 

Koos reoveepuhastuskompleksi rekonstrueerimisega on vajalik rajada uus reoveepumpla, 

purgimissõlm ning muda, setete ja muude kanalisatsioonijäätmete käitlemise kompleks. 

Kindlasti tuleb lõpetada põhjavee reostamine läbi purunenud reoveetorustiku ning rajada 

nõuetekohane ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Vajalik on asendada torustikku ca 2,6 km ja rajada 

uut jaotusvõrku ca 1,7 km. 

Indikaatorid 

Projekti eesmärk ja soovitud Kvaliteetse vee-ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine, 

tulemus, vastavus Eesti mis vastab EU direktiividele, mille eesmärgiks on 

seadusandlusega (tervis, keskkonna ja põhjavee saastuse vähendamine. Samuti 

efektiivsus, majanduslik kasu, suurendatakse vee-ettevõtte tulubaasi. Võimaldab 

keskkond, EU direktiivile vähendada veekadusid 30%-lt 10%-le st. hoitakse 

vastavus, lekete vähenemine, kokku ca. 3000 m 3 vett aastas. 

liitujate arv jt). 

Kvantitatiivne keskkonnale Torustikesse suunatakse kohe järgmine reostus: R = 

tulev kasu 

27-30 kg BHT 7 /d, Q = 80 m 3 /d. 

Kvantitatiivne hoolduskulude 

Energiakulu pumpamisele on keskmiselt 1 kWh m 3 

vähenemisest tulev kasu kohta, seega hoitakse kokku umbes 3000 kWh aastas 

Euroopa Liiduga ühinemine Kanalisatsioon ja reoveekäitlus: Asulareovee direktiiv 

(Konkreetsele direktiivile 91/271/EMÜ 





2000/60/EÜ 

Finantseerimine aastate 2006– 2007 5,575 miljonit EK 

kaupa: 

2008 4 miljonit EEK 

2006 – 4 miljonit EEK 

KOKKU: 13,575 miljonit EEK 


22


Rajada tuleb veetöötlusjaam. Pumplaks on sobiv olemasoleva kaevu kohale ehitada 

eksperimentaalne treitud palkidest hoone, millesse saab paigaldada puurkaevu päise, roostevabast 

terasest toruarmatuuri ja veetöötlusseadmed. Fluoriide on võimalik eemaldada joogiveest kasutades 

membraantehnoloogiat – pöördosmoosi või nanofiltratsiooni. Paraku on nimetatud tehnoloogiate 

puuduseks seadmete suur maksumus. Kõige innovatiivsem, odavam ja efektiivsem on nn BAGA 

uus tehnoloogia fluoriidide, raua, mangaani ja väävelvesiniku eraldamiseks joogiveest, mis kasutab 

keemilist sadestamist, segamist tsüklonite abil ja filtreerimist survevaba liivafiltriga. Protsessis 

toimub vee rikastamine õhuhapnikuga ja fluoriidide sadestamiseks lisatakse dosaatorpumba abil 

spetsiaalseid kemikaale. Parima efekti saavutamiseks toimub segamine tsükloni abil. Edasi toimub 

kahevalentse raua ja mangaani oksüdeerumine kolmevalentseks. Sade eraldatakse ja puhastatud 

vesi juhitakse liivafiltriga varustatud flotatsioonikambrisse, kus toimub liigõhu eraldamine veest 

ning peenfiltratsioon. Puhas vesi kogutakse mahutisse ning antakse II astme pumba abil veevõrku. 

Survevaba liivafiltri tagasipesu toimub pumba abil umbes üks kord kuus. Süsteemi tootlikkus on 5 

m 3 /h ja maksumus 660 000 krooni. Maksumus sisaldab eksperimentaalset treitud palkidest 

pumplahoonet, mis sobib hästi maa-arhitektuuriga. Joogiveetöötlusjaama ökonoomseks tööks ja ka 

tuletõrje vajadusteks on vajalik paigaldada kaks plastikust reservuaari, kumbki 10 m 3 . 








veetorustik seejuures omab stabiilse sügavuse 1,80 m. Kõigi elamute kohal on torustikul 

majaühendused nii veetorustikult kui ka kanalisatsioonilt. Veetorustiku majaühendustele 

paigaldatakse majakraanid koos pikendatud spindli ja malmkapega, kanalisatsioonil kontrolltoru 

siirdmikalusega 110 – 160 mm malmkaanega. Magistraaltoru ehitamisega rajatakse korraga ka 

kõik majaühendustorustikud ja nende päisrajatised, edasi hooneni ehitab vajaliku torustiku elamu 

valdaja omal kulul. 

Reoveepumpla on vajalik komplektselt välja vahetada, st. asendada kompaktse klaasplastist 

korpusega kaasaegse reoveepumplaga, mille võib paigaldada olemasolevasse betoonrõngastest 

šahti. 

Reoveekäitluse arendamiseks on võimalikud variandid: Olemasoleva reoveepuhasti 

rekonstrueerimisel tuleb biotiigid puhastada settest ja tiikide kallastelt raiuda võsa. OXYD-90 

korpust kasutades saab käivitada moderniseeritud aktiivmuda protsessi, mis hõlmab endas 

bioloogilist lämmastiku ja fosfori eraldust. Sellise põhimõttega puhastuskompleksi maksumus on 

suurusjärgus 2,5 miljonit krooni. OXYD-90 asemele võib rajada ka uue biofiltertehnoloogial 

toimiva nn. BAGA või Bioclere tüüpi väikepuhasti, mille kompleksi maksumus on suurusjärgus 

2,8 miljonit krooni. Võib kaaluda ka annuspuhasti rajamist orienteeruva maksumusega kuni 3,2 

miljonit krooni, kuid selline tehnoloogia nõuab operaatoritelt kõrgendatud tähelepanu ja 

kvalifikatsiooni.. Järelpuhastuseks sobiks tehismärgala, kus reovee puhastumine toimub 

bioväljakutel. Konkreetse lahenduse väljatöötamine peaks jääma lahtiseks hankeprotsessi lõpuni. 


23


Tabel 11. Ulila aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringud. 


A. Uue puurkaev-pumpla rajamine 

A1. Puurkaev-pumpla Uus hoone, II astme pump ja armatuur 0,140 

rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,014 



A1 KOKKU: 0,175 

A2. Veetöötlusjaama Uute seadmete paigaldamine 0,560 

rajamine Reservuaaride ehitamine 0,080 

Uuringud, projekteerimine 10% 0,066 



A2 KOKKU: 0,750 



B1. Ühisveevärgi ja – Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 4700 m, hüdrandid, 7,000 

kaevud 


asendamine ja laiendamine Ettenägematud kulud, 10% 0.700 


B1 KOKKU: 8,750 





B2 KOKKU: 0,350 

KOKKU B: 9,100 

D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 

D. Reoveepuhasti Reoveepuhasti rekonstrueerimine 2,800 




KOKKU D: 3,500 

Ulila alevik kokku 13,575 

3. Külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 

Ülejäänud valla hajaasustusega külades, kus elab ligikaudu 50% valla elanikest, on hulganisti 

salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve. Külades, kus majad asuvad kompaktselt, on rajatud 

ühiselt ühisveevõtukohtadeks puurkaeve, kuid ühine kanalisatsioon puudub. Kanalisatsiooni ja 

reovee puhastusseadmete puudumine on suureks probleemiks. Samuti on valla territooriumil 

paljudes piirkondades põhjavesi nõrgalt kaitstud, mida iseloomustab alljärgnev kaart 1 lisas 2. 

Reovee kogumine halvas seisukorras mahutitesse või immutamine pinnasesse võib hakata 

mõjutama joogivee kvaliteeti. Praegusel juhul on Mõisanurme , Kaimi, Ridaküla, Järvaküla 

külades tekkinud vajadus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Kuna Puhja aleviku 

ümber asuvad Tännassilma, Järvaküla , Mäeselja, Mõisanurme külad, on otstarbekas kaaluda 

nende külade ühisveevärgi rajamist ning liitmist Puhja aleviku kanalisatsiooniga. 


24

Kvaternaari veekompleks on maapinnast lähtudes kõige ülemine. Kompleksi veeand on väike ning 

ta on enamasti pinnasereostuse eest nõrgalt kaitstud. Siluri veehorisont paikneb u 2-12 m 

sügavusel, vesi on surveta. 

Külades elamuehituse intensiivistumisel ning suuremate maatükkide elamukruntideks jagamisel 

osutub vajalikuks uute reovee kogumisalade moodustumine. Reovee kogumisala tuleks 

moodustada vähemalt 10 ha maa-ala planeerimisel elamumaadeks.Uute elamumaade planeerimisel 

ja olemasolevate elamute salvkaevuveega asendamisel nõuetekohase joogiveega (puurkaevu), 

osutub vajalikuks uute puurkaevude rajamine . Alternatiivina tuleb kaaluda olemasolevatest 

puurkaevudest salvkaevude omanikele veevõimaluse saamist, seda kokkuleppel kinnistute 

omanikega ning puurkaevude valdajatega. 

Puurkaevud, mida ei kasutata tuleb tamponeerida aastaks 2010 kinnistu omaniku poolt. 

3.1 Tihe– ja hajaasustuses olevate külade veevarustus- ja 

kanalisatsiooniseadmete planeerimine 

Tihe– ja hajaasustuses olevate uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb veevarustus- ja 

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel lähtuda kehtivast 

seadusandlusest. Puhja vallas tuleb teostada järgmised tööd: 

1) salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra 

parandamiseks; 

2) puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Puhja vallas 

koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara 

likvideerimine, vajadusel puurkaevude tamponeerimine jne); 

3) külade reovee kogumisalade ja vee-ja kanalisatsioonitrasside täpne määratlemine; 

4) suvitus- ja turismipiirkondades, samuti külades, kus elamud asuvad kompaktselt veevarustus- ja 

kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine. 

3.2 Salvkaevude joogivee parendamise lahendid 

Tihe– ja hajaasustusaladel asuvates külades on salvkaevude joogivee kvaliteedi parandamine 

eelkõige vee tarbijatest (kaevude omanikest) sõltuv. 

3.2.1 Salvkaevude joogivee parandamise alternatiivid 

Tihe- ja hajaasustusaladel on joogivee saamise võimalusteks salvkaevud või puurkaevud. 

Puurkaevud on otstarbekad ja tuleks kaaluda nende kasutamist, kui muul moel pole võimalik 

tagada joogivee kvantiteeti ja kvaliteeti või kui tarbimine ületab 5 m 3 /d ööpäevas (kuid sellisel 

juhul on vajalik vee-erikasutusluba). Tiheasustusaladel (endised suvilakooperatiivide asumid ja 

külades elamupiirkonnad) on perspektiivis otstarbekas loobuda salvkaevudest ja minna üle 

ühisveevärgile. Salvkaevude joogivee kvaliteeti pole tiheasustusaladel võimalik tagada. 

3.2.2 Puurkaevude joogivee parandamise põhilahendid tihe- ja hajaasustuses 

Võimalikud meetmed põhjavee kvaliteedi halvenemise ärahoidmiseks on (reostusallikate 

likvideerimine sanitaarkaitsealal, uute reostusohtlike objektide rajamise mittelubamine, reostunud 


25

kaevude tamponeerimine, korraliku kanalisatsioonivõrgu rajamine. Puurkaevud, mida ei kasutata, 

on vaja likvideerida või konserveerida. 

Puurkaevudele tuleb projekteerida ja tagada sanitaarkaitsetsoonide olemasolu. Elamupiirkondadesse, 

mis asuvad kompaktselt ning suvilaasumitesse tuleb rajada kanalisatsioon, 

puhastusseadmed ja ühisveevärk. 

Uute puurkaevude projekteerimisel valla territooriumile tuleb arvestada ühisveevärgi rajamisel 50 

m sanitaarkaitsealaga, omatarbeks rajatava puurkaevu sanitaarkaitse alaks 10 m. Uued rajatavad 

puurkaevud tuleks puurida kesk-alamdevoni-siluri (D2-1-S) põhjaveekihti, mis tagab oluliselt 

parema joogivee kvaliteedi kui keskdevoni (D2) põhjaveekiht. Veepuhastusjaama vajalikkus 

selgub peale puurkaevu rajamist. 

Puurkaevudel, mille toodang on üle 5m 3 /d peavad olema vee-erikasutusload. Valdav osa valla 

territooriumil puuritud puurkaeve toitub keskdevoni rauarikkast põhjaveekihist. Joogivee 

rauarikkusest on võimalik vabaneda rauaeemaldamise seadmetega või sügavamate põhjaveekihtide 

kasutuselevõtuga. Olemasolevate puurkaevude korral on ilmselt otstarbekas kasutada 

rauaeemaldamisseadmeid. 

3.2.3 Puurkaevude joogivee parendamise alternatiivid 

Korrastada puurkaevude ümbrused ja veetorud. 

Varustada puurkaevud rauaeemaldamisseadmetega. 

Puurida sügavamad puurkaevud (kasutades kesk-alamdevoni-siluri põhjaveekihti). 

4. Tihe- ja hajaasustuse reovee puhastamise võimalused 

4.1 Tihe – ja hajaasustusega külades majapidamiste reovee puhastamise põhilahendid 

Üksikmajapidamistes tekkiv reovesi tuleb käidelda järgmiselt: 

• puhastada oma krundi pinnases; 

• koguda kogumismahutisse ja vedada asula reoveepuhastisse. 

Kõige levinum on reovee puhastamine oma krundi pinnases, krundi minimaalseks suuruseks antud 

lahenduse korral võib pidada 2500 m 2 . Esmalt tuleb reovesi puhastada mehaaniliselt, st juhtida läbi 

septiku. Seal vabaneb reovesi mehaanilistest võõristest, hõljuvainest. Edasisel käitlemisel saab 

kasutada kaht meetodit: 

• immutada reovesi maasse; 

• puhastada pinnasfiltris. 

Reovett saab ja tohib maasse immutada vaid teatud tingimuste korral: 

1) pinnas peab olema selline, mis vett vastu võtab (kruus, liiv, saviliiv, moreen). Kui pinnas on 

valdavalt savikas, siis immutamist kasutada ei saa. Lisas 3 toodud Puhja valla reostustundlike 

alade kaart, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, kuna põhjavee tase jääb 1,2 m allapoole 

immutussügavust. Sellistel aladel reovee immutamist kasutada ei saa. 

2) kui samast pinnasekihist ei võeta joogivett. Kaugus joogiveekaevu sanitaartsoonist peab olema 

50 m. 

Tehnilised lahendused on imbkraav(id) ja imbpeenar. 


26

Imbkraav on ca 0,8…1 m sügav ja sama lai kraav, mille põhja pannakse 25…30 cm kruusa, 

killustiku (10…20 mm). Selle nn immutuskihi sisse pannakse augustatud veejaotustoru. See lõpeb 

põlvega, mille otsa pannakse maast välja ulatuv tuulutuspüstik. Kraav täidetakse täitepinnasega. 

Ühe imbkraavi pikkus võib olla kuni 20 m. Selle kaudu saab maasse immutada kuni 1,5 m 3 vett. 

Kui reovett tekib rohkem, tuleb teha mitu kraavi või lai imbpeenar. 

Imbsüsteemide komplektid (septik, jaotuskaev, torude komplekt ja abivahendid) on saadaval 

ehitustarvete kauplustes. 

Imbpeenar erineb imbkraavist selle poolest, et selle põhja laius on suurem, 2…2,5 m ja jaotustorud 

paiknevad ühises täidiskehas. Torude vaheline kaugus on ca 1,5 m. 

Kui imbsüsteemi kasutada ei saa, tuleb rajada pinnasfilter. Pinnasfilter võib olla püst- või 

rõhtläbivooluga. Kui põhjavesi on kõrgel, tuleb filter ümbritseda filtratsioonitõkkega, milleks 

tavaliselt kasutatakse HDPE kilet. Pinnasfilter koosneb kolmest kihist: 

1. JAOTUSKIHT. See on jämedast kruusast või killustikust ja selle sees on aukudega 

jaotustoru, mille kaudu reovesi filtrisse juhitakse. 

2. FILTRIKIHT. Kõige parema filtri saab ca 1 mm terasuurusega pestud liivast. Filtrikihi 

paksus on 0,8…1,0 m. 

3. DRENAAŽIKIHT. Samuti jämekruusast või killustikust kiht, milles paiknevad drenaaži-, 

ehk kogumistoru(d). Kui dreene on mitu, siis tuleb need kokku juhtida ühte kontrollkaevu. 

Kõik torud lõpevad tuulutuspüstikuga, mis ulatub maapinnast kõrgemale. Kõik erineva 

terasuurusega pinnasekihid eraldatakse üksteisest geotekstiiliga. Püstläbivooluga pinnasfiltris 

paiknevad kolm kihti üksteise peal, rõhtläbivooluga filtris üksteise kõrval. 

Kui reovett tekib vähe, võib rajada filterkraavi. Kui vett tekib rohkem, siis tuleb rajada filterpeenar. 

Puhastatud vesi tuleb kontrollkaevust juhtida kraavi või mõnda loodusliku veekogusse. Kui vee 

ärajuhtimise võimalust ei ole, tuleb vesi maasse immutada. Pinnasfiltri rajamisel saab kasutada 

kaubandusvõrgus müügil olevaid imbsüsteemide komplekte. Neile tuleb juurde muretseda 

kogumisdreeni toru, kontrollkaev, hüdroisolatsiooni materjali ja geotekstiili. Septikut tuleb 

vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) settest puhastada. Kui seda ei tehta, kandub sete 

septikust välja ja jaotustorustik ummistub. 

Eelpoolkirjeldatud süsteemidesse saab ka suunata väikeloomapidamises tekkinud reovee (pesuvesi, 

loputusvesi jne.). Sõnnik, läga ja virts käideldakse läbi sõnnikuhoidla. 

Kui heitvett juhitakse suublasse on vajalik vee erikasutusluba, ilma loata võib immutada ühe 

majapidamise reovee oma kinnistu piires. 

Alternatiivpuhastid 

Kui reovett pinnases puhastada ei saa, tuleb muretseda tehases valmistatud üheperepuhasti. Need 

on väikesed aktiivmudapuhastid või biofiltrid, mis vajavad elektrienergiat võimsusega 0,5…1 kW. 

Puhastid on tavaliselt maa-alustes soojustatud mahutites, nii et neid saab koduaia interjööri 

sobitada. Puhastatud vesi tuleb juhtida kraavi. 

Selliseid ühepere reoveepuhasteid pakuvad mitmed firmad: 

• OÜ HILARIS 

• AS FIXTEC 

• AS SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA. 


27

Kui majapidamises on farm ja seal tekkivat reovett tahetakse puhastada koos olmereoveega, tuleb 

teha vastavad arvutused ja projekt, mille järgi tegutsedes saab vältida vigu. 

4.2 Tihe– ja hajaasustuse majapidamise reovee puhastamise põhilahendid koos 

väikeloomapidamisega 

Eelpoolkirjeldatud süsteemidesse saab ka suunata väikeloomapidamises tekkinud reovee (pesuvesi, 

loputusvesi jne.). Sõnnik, läga ja virts käideldakse läbi sõnnikuhoidla. 

Sõnnikumajanduse veekaitselised aspektid. Vähendamaks loomapidamisest pärit orgaanilise 

aine ja väetusainete jõudmist pinna- ja põhjavette, seatakse nõuded peetavate loomade arvule, 

väetisekasutusele ning sõnniku-(läga-) hoidlatele. Normatiivid kehtivad 5-st loomaühikust alates. 

Ühele loomaühikule vastab üks lüpslehm või üks hobune, 2 noorlooma või 2 lihaveist, 5 vasikat, 2 

põrsastega emist või 6 lihasiga, 100 munakana või 400 broilerit. 

Väetisekasutuse all mõeldakse sõnniku, läga ja mineraalväetiste hoidmist ja laotamist. 

Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomapidamishoonetel, milles peetakse üle 5 loomaühiku loomi. 

Kohalik omavalitsus võib nõuda sõnnikuhoidla rajamist ka väiksema loomade arvuga 

majapidamistes. 

Sõnnikuhoidlale esitatavad nõuded on järgmised: 

• Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea-või 

linnusõnniku. 

• Sõnnikuhoidla peab olema veetihe ning võimaluse korral katusega. 

• Sademevesi ei tohi valguda sõnnikuhoidlasse. Sõnnikustelt aladelt voolav sademevesi tuleb 

juhtida kogumismahutisse, mis peab mahutama kuue ööpäeva sademevee hulga. Sõnnikune 

sademevesi ei tohi pääseda sõnnikuhoidlast välja. 

• Virtsahoidla peab olema kaetud, virts ei tohi hoidlast välja valguda. 

• Virtsa või lägahoidla peab mahutama 12 kuu virtsa või läga. 

0 Sõnniku ja mineraalväetiste laotamisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 

• Keelatud on laotada sõnnikut, läga virtsa või mineraalväetisi lumele või külmunud maale. 

Sõnniku-, läga- ja virtshoidla kaugus puurkaevust peab kaitsmata põhjaveega alal olema vähemalt 

100 m ja kaitstud põhjaveega alal vähemalt 50 m. Läga on vaja hoida olmereoveest lahus. 

Söödaköökide, lindlate, piima-ja taparuumide reovesi tuleb puhastada koos olmereoveega. 

5 . Perspektiivsed elamupiirkonnad 

Perspektiivsed elamupiirkonnad, kus on tulevikus ette näha elamuehituse arenemist, mis ühtlasi 

tuleks ka katta ÜVK-ga. Perspektiivsed elamupiirkonnad nähakse ette Puhja valla 

üldplaneeringuga. Detailplaneeringute algatajad ja kinnisvara arendajad peavad välja arendama ja 

ehitama elamute juurde vee- ja kanalisatsioonitrassid. Peavad varustama majapidamised 

nõuetekohase joogiveega ning rajama reovee puhastusjaamad. 

Puurkaevudel, mille toodang on üle 5m 3 /d ööpäevas ning kui heitvett ja teisi vett saastavaid aineid 

juhitakse suublasse peavad olema vee-erikasutusload. 


28

Reoveekanalisatsioonivõrk, puhastid: Soovitav on reoveetorustikud siduda olemasoleva 

kanalisatsioonitorustikuga. 

5.1 Ühisveevarustusele esitatavad nõuded 

Perspektiivse veevarustussüsteemi valikul ja variantide määramiseks on vaja esmalt määrata 

tingimused, millele peab ühisveevärk vastama. 

Ühisveevärk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega 

varustamine veekogust või põhjaveekihist, mis võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku 

omandis. Ühisveevärgi ja kinnistu veevärgi vahelise piiri määrab liitumispunkt. Siit tulenevalt 

kehtivad kõikidele mitut kinnistut ühendavale veevõrgule ühisveevarustusele esitatavad nõuded. 

Peamised nõuded ühisveevärgile on esitatud ÜVK seaduses ja ühisveevärgi projekteerimise 

normides. Erinevate veevarustussüsteemide variantide koostamisel on peamisteks kriteeriumideks 

järgmised faktorid: 

a) veevõrku antav vesi peab vastama kliendi liitumispunkti juures joogiveele esitatud vee kvaliteedi 

näitajatele. 

Praegu kehtiva seadusandluse juures on vaja rajada üldiselt kõikidele puurkaevudele 

veetöötlusseadmed peamiselt raua eemaldamiseks ja vee stabiliseerimiseks. Aastaks 2013 on vaja 

rajada vastav veetöötlus veevärkidele. 

b) ühisveevärgist peab olema reeglina tagatud tuletõrjeveevarustus. 

Kui ühisveevärgist ei ole mingitel põhjustel võimalik seda teha, peab olema alternatiivsed 

võimalused varumahutite või tiikide näol. Tuletõrjeks vajalik veekogus sõltub hoonestusest ja 

veevärgi tarbijate hulgast: 

Kuni 1000 tarbijaga veevärgist ja kuni 2 -korruseliste hoonetega elamute korral, on vajalik 

tuletõrjevooluhulk 3h jooksul 5l/s. 

Tuletõrjeveevarustus võib olla lahendatud hüdrantide või mahutite baasil. Hüdrantide korral peab 

olema magistraaltorustik reeglina vähemalt diameetriga DN100mm, mis väikeste süsteemide puhul 

on mittesoovitav, kuna tavatarbimise juures on voolukiirused torus sel juhul väga väikesed ja 

sellest tulenevalt võib tekkida probleeme vee kvaliteediga. Sel juhul on mõttekas rajada 

tuletõrjeveemahutid või tiigid, mis võimaldab rajada väiksema läbimõõduga torusid ja kasutada 

väiksema jõudlusega ja ökonoomsemaid pumpasid. 

c) Tarbijatele peab olema garanteeritud nõutav vabarõhk 

Vastavalt ühisveevärgi projekteerimise tingimustele, määratakse nõutav minimaalne vabarõhk 

valdava hoonestuse järgi, mis on 2-korruseliste hoonete puhul 24mH 2 0 ja iga järgmise korruse 

kohta lisatakse 4m e. 5-korruseliste elamute juures peab vabarõhk olema 36mH 2 0. 

Maksimaalne vabarõhk uuest torustikus ei tohi ületada 60mH 2 0. Olemasoleva torustiku puhul 

sõltub see torustiku seisukorrast. 

5.2 Nõuded reoveepuhastusele 

Nõuded reoveepuhastusele on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses 31. juuli 2001. a nr 269 

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. 

Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. 

Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7 ) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku 

ööpäevas. 


29

Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel 

kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. 

Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne 

reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest. 

6. Tuletõrjeveevarustus 

Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest tuleb tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab 

vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku 

(üldjuhul DN 100 mm). Tuletõrjevee saamise eelduseks veevõrgust on olemasoleva üheastmelise 

veevarustussüsteemi muutmine kaheastmeliseks. 

Tuletõrje veevõtukohad vajavad korrastamist ja tähistamist, mis nõuavad suuri investeeringuid, 

mida proovitakse elluviija rahastajate ja valla omafinantseerimise toel. 

Konkreetseid nõudeid Puhja ja Ulila aleviku ja ja Rämsi küla jaoks ei ole kehtestatud. 

Päästeametil on Puhja ja Ulila alevikus ja Rämsi külas kustutusvee täiendamiseks kasutada järgnevad 

võimalused. 

Tuletõrje veevõtukohad: 

Puhja aleviku tuletõrje veevõtukohad 

Nimetus Asukoht Mõõt Tüüp Kasutatav Märkused 

talupoe ja lasteai 

Hüdrant Nooruse 2/6 Ø 100 mm M aastaringselt vahelisel platsil 

lasteaia värava 

Hüdrant Nooruse 6 Ø 100 mm M aastaringselt juures 

Hüdrant Nooruse 3/8 Ø 100 mm M aastaringselt kase all 

Hüdrant Nooruse 8 Ø 100 mm M aastaringselt 

kuuse platsil 6 m 

teest 

Hüdrant Nooruse 18 taga Ø 100 mm M aastaringselt soojustrassist 3 m 

Hüdrant Nooruse 10 taga Ø 100 mm M aastaringselt 

pesukuivatuspuust 

1,5 m 

Veehoidla Söökla juures 100 m3 kinnine aastaringselt 

korvpalli platsi 

Veehoidla Seltsimaja taga 200 m3 kinnine aastaringselt juures 

Viljandi tee 20 kõrval 

GAZ 66, 

Tiik (endine tööstuskauplus) 100 m3 lahtine aastaringselt hüdroelevaator 

Reku tee, Puhja 

Tiik Ettevõted vastas 150 m3 lahtine aastaringselt 

Tiik Pargi 8 vastas 50 m3 lahtine aastaringselt 

garaazide ja 

Tiik Kaevu 2 taga, Ristimäel 50 m3 lahtine aastaringselt kasvuhoonete vastas 

Asula lõpus paremat 

Tiik kätt, Normani talu taga 50 m3 lahtine aastaringselt GAZ 66 


30

Rämsi küla tuletõrje veevõtukohad 


Veehoidla 

Rämsi k., (Uula) AS 

Hekko Põld sigala 150 m3 kinnine aastaringselt oli tühi 

Teilma 

k., 

Paisjärv kruusakarjääri paisjärv 3000 m3 lahtine aastaringselt 

Rämsi k., Uula 

juurdepääs 

Biotiigid lihatööstuse juures 1000 m3 lahtine suvel Albin 900 

Veehoidla 

Rämsi k., endine 

suurfarm 200 m3 kinnine aastaringselt 

Jõgi Rämsi oja, silla pealt lahtine suvel 

raske, 

kaalukoja 

küljeuksest otse 20 

m asub kaev 

GAZ 66, ZIL 130 - 

hüdroelevaator 

Polder Rämsi k., Nasja polder lahtine aastaringselt 

Ulila aleviku tuletõrje veevõtukohad 


Jõgi Ulila, paadisild lahtine aastaringselt 

Ulila, tööstushoone taga 

Jõgi suplemiskohas lahtine suvel 

Jõgi 

Ulila, kaalukoja ja laohoone 

vahel raba poole lahtine aastaringselt Hüdroelevaator 

Tiik 

Ulila, Kesk 2, endise klubi 

taga 

1000 

m 3 lahtine aastaringselt 

ZIL 130 – hüdroelevaator, 

Albin 900. 

7 Sadevesi ja drenaaž 

Sademevee kanalisatsioonid on rajatud valla territooriumile asulatesse mitmekorruselise 

hoonestusega aladele, kuid selle seisukord on ebaselge. Samuti on sademeveekanalisatsioon rajatud 

tööstusmaaaladele. 

Hajaasustusega piirkonnas imbub sademevesi maapinda ning moodustab vettandvaid põhjaveekihte.Arvestades 

hoonestuse hajusust, kõvakattega tänavate suhtelist vähesust ja suurt 

haljastupindade osatähtsust, ei ole põhjendatud sademeveekanalisatsioonide rajamine. 

Tiheasustustega valla piirkondades tuleb sademevesi juhtida läbi sademeveekanalisatsiooni 

lahtistesse veekogudesse või maaparanduse kollektor- ja magistraaltorudesse. Sademevett ei tohi 

juhtida reoveekanalisatsiooni. Parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduritega. 

Vajalik koostada sademevee kanaliseerimise joonised. 


31

9. Kohaliku omavalitsuse roll 

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohaliku omavalitsuse ülesandeks 

korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded pole antud 

kellegi teise täita. Kohalikul omavalitsusel on õigus delegeerida osaliselt eelpool nimetatud 

ülesanded vee-ettevõtjale, kes kohustub tagama klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega 

varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Küll aga 

säilib kohalikul omavalitsusel kontrolli ja järelevalve õigus ja kohustus selles valdkonnas. 

Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniseadus määratleb ära peamised valdkonnad, kus ja kuidas 

kohalik omavalitsus, kui valdkonna arengu kindlustaja, seda teha saab. 

Vald teostab kontrolli ja järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse üle tagamaks üldiste huvide kaitse 

ja isikute õiguste kaitse vastavalt seadustele järgmiste toimingute teostamisega: 

1. Omaniku kontroll ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi kuuluvate seadmete ja 

rajatiste osas. 

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kehtestamine 

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kehtestamine, millega määratakse ka 

liitumistasu arvutamise alused ja kord 

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine, milles sealhulgas 

määratakse ka kliendi ja vee-ettevõtja vaheliste lepingute sõlmimise tingimused ja kord, 

vee-ettevõtja kohustused jm. 

5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu kehtestamise tingimused ja kord 

6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu ülempiiri määramine 

6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna ja selle reguleerimise korra 

kehtestamine (hinna kehtestab vallavalitsus ja korra volikogu). 

7. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna määramine 

8. Avaliku konkursi korraldamine vee-ettevõtja leidmiseks lähtudes Vabariigi Valitsuse 

25.septembri 2001.a. määrusest nr. 303 “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi 

korraldamine”. 

9. Vee-ettevõtja määramine volikogu otsusega 

10. Lepingute sõlmimine vee-ettevõtjaga 

11. Volikogu otsusega määratakse volitatud isik, kellel on õigus kontrollida ühisveevärgi ja - 

kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele 

12. Vee-ettevõtja tegevuse määramine 

13. Hädaolukorraks valmistumise tegevused (s.h. kriisiplaanid, tarbijakaitseline roll, s.h. 

elanike teavitamine), 

14. Tarbijakaitse seadusest tulenevate nõuete kontroll 

Omavalitsuse ÜVK arendamise pikaajaline kava on aluseks ÜVK süsteemi väljaehitamisele 

või rekonstrueerimisele parima kättesaadava tehnoloogia abil, lähtudes seejuures 

majanduslikust otstarbekusest ja säästva arengu põhimõtetest. 

Arengukava on aluseks omavalitsuste investeerimisplaanide koostamisel, laenude ja 

abirahade taotlemisel, vee-ettevõtja tegevuse planeerimisel ning veevärgi ja kanalisatsiooni 

projekteerimisel ja väljaehitamisel. Oluline tähtsus tehniliste lahenduste kõrval on majanduslikul 

ja instutsionaalsel küljel. 


32

Tegevuskava 

Meede Tegevused 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015- 

2016 

2017- 

2018 

Rahastamise 

allikad 

Tuleb uuendada Puhja valla veeja 

kanalisatsiooni arengukava 

* VE 

vastavalt seaduste muutumisele 

Puhja valla ühisveevärgi ja - 

kanalisatsiooni liitumise eeskirja 

* * * * VE 

uuendamine ning ühisveevärgi ja - 

kanalisatsiooni kasutamise eeskirja 

uuendamine 

Tuleb osaleda projektides, mis 

tagavad elanikkonnale puhtama 

* * * * * * * * VE 

joogivee , reovee nõuetekohase 

puhastuse ning keskkonda lastava 

heitvee puhtuse 

2.1.2 Pinnaveekogud 

2.1.2.1 * * * * * * * * KIK, F, RV 

2.3 Puhja alevik ühisveevärgi ja 4,12 12,36 4,12 

VE,KIK,F 

kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja milj. milj. milj. 

RV 

laiendamine 

2.6 Rämsi küla ühisveevärgi ja 

kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja 

laiendamine 

2.9 Ulila aleviku ühisveevärgi ja 

kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja 

laiendamine 

1,33 

milj. 

2,7150 

milj. 

.3,99 

milj. 

8,1450 

milj. 

1,33 

milj. 

2,7150 

milj. 

VE,KIK,F, 

RV 

VE,KIK,F, 

RV 


33

3 Külade ühisveevärgi rajamise 

tasuvusuuring 

3.1 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni 

projekteerimine ning 

väljaarendamine külades , kus 

elamud asuvad kompaktselt 

5 Perspektiivsete uute ühisveevärgi ja 

kanalisatsiooni süsteemide 

väljaarendamine , kooskõlastamine 

vallavalitsuse ning Tartumaa 

Keskkonnateenistusega 

* * * * Arendaja, 

VE,KIK,, 

F, ettevõte, 

Tarbija 

* * * * * * * * Arendaja, 

VE,KIK,, 

F, ettevõte, 


* * * * * * * * * * Arendaja, 

VE, KIK,, 

F, ettevõte, 


4 Viia reovee käitlemine ja 

kasutamine kooskõlla kehtivate 

õigusaktidega 

* * * * * * * * * 

* 

Tarbija,arendaja, 

KIK, F,VE 

6 Tuletõrje veevarustus süsteemide 

rekonstrueerimine, uuendamine 

ning märgistamine 

* * * * * * * * * * VE, F, 

RV,ettevõte 

VE-vallaeelarve, KIK- Sa Keskkonnainvesteeringute Keskus, RV- riiklikud vahendid, F- Euroopa Liidu struktuurfondid, JT- jäätmetekitaja 

Planeeritavad rahasummad on toodud Eesti kroonides. 


34

Lisa 1 

Jrk.nr Kataster passi nr Valdaja Aadress Veekiht 

Puurimis 

e aasta Eesmärk veevõtt kat.tunnus 

1 6788 1328 Järve k.,Vihula tee ääres D2pr 1965 tarbepuurkaev 

2 6807 1486 AS "Sille" Puhja os., Järvaküla laut D2 1965 tarbepuurkaev kasutuses 

3 6815 2615 AS "Sangla " Sangla turbabriketi osak, pk. nr. 1 D2-1-S 1969 tarbepuurkaev töötav 

4 6816 2647 AS "Sangla " Sangla turbabriketi osak., pk. nr. 2 D2-1-S 1970 tarbepuurkaev töötav 

5 6826 3769 AS "Sangla " Sangla, turbabriketi osak., pk. nr.3 D2-1-S 1974 tarbepuurkaev töötav 

6 6833 4873 AS "Sangla " Sangla turbabriketi osak. D2pr 1980 tarbepuurkaev töötav 

7 6842 6173 Elamutsoon Mõisanurme k., elamud D2 1990 tarbepuurkaev töötav 

8 7036 A-289-B Puhja vald Uula os., Põdramäe farm D2pr 1964 tarbepuurkaev töötav 

9 7037 A-590-M Eravaldus Puhja os., Vihavu farm D2-1-S 1960 tarbepuurkaev töötav 

10 7038 A-349-M Eravaldus Uula os., Vahemetsa farm D2pr 1958 tarbepuurkaev ei kasutata 

11 7039 A-804-M Puhja vald Ramsi küla D2pr 1962 tarbepuurkaev töötav 

12 7040 As Revo Kommerts Ulila keskus D2pr 1958 tarbepuurkaev töötav 

13 7041 1009 jätk.riigi omandis Uula os., Tõusu sigala D2pr 1963 tarbepuurkaev ei kasutata 

14 7044 2486 Kaubi ettevõtted Kaubi-Ristimäe sigala D2 1969 tarbepuurkaev töötav 

15 7045 2590 AS "Sangla " Puhja elamud D2-1-S 1969 tarbepuurkaev töötav 

16 7046 2727 Puhja vald keskus D2 1970 tarbepuurkaev 

17 7047 3292 Eravaldus Rämsi küla D2pr 1972 tarbepuurkaev töötav 

18 7048 4381 Eravaldus Teetsukese farm D2 1977 tarbepuurkaev töötav 

19 7053 6141 

As Tootal 

kinnisvara Kaimi kool D2 1989 tarbepuurkaev töötav 

20 7057 569 

Ulila sild, Tartu-Viljandi mnt. ääres, Ulila 

j. vasakul kaldal Q 1980 otsingupuurkaev likvid. 

21 7433 AS "Sangla " Sangla turbaraba D2 1980 tarbepuurkaev töötav 

22 7434 Eravaldus Puhja apteek D2pr 1905 tarbepuurkaev töötav 

23 7435 Eravaldus Puhja os., Saareküla laut D2 1930 tarbepuurkaev töötav 

24 7436 Eravaldus Uula os., Põllumäe laut D2 1959 tarbepuurkaev Ei kasutata 

25 7437 Eravaldus Uula os., Kaimi laut D2 1977 tarbepuurkaev Ei kasutata 


35

26 7438 Eravaldus Uula os., Otsa laut D2 1975 tarbepuurkaev Ei kasutata 

27 7547 6544 Kaubi ettevõtted Puhja al-k D2-1-S 1992 tarbepuurkaev töötav 

28 8825 As Kavilda Uula töökoda D2 1983 tarbepuurkaev 

29 8826 5147 Puhja vald Puhja ühepereelamud D2 1982 tarbepuurkaev 

30 8828 Eravaldus Mõisanurme k. - 1990 tarbepuurkaev 

31 8831 Puhja vald Puhja keskasula D2 1992 tarbepuurkaev 

32 8850 77/95 Eravaldus Mäeselja k., Villu Melk D2 1995 tarbepuurkaev töötav 

33 8851 79/95 Eravaldus Võsivere k., Andres Pallon D2 1995 tarbepuurkaev töötav 

34 8852 80/95 Eravaldus Võsivere k., Heino Kõrgeperv D2 1995 tarbepuurkaev töötav 

35 8853 82/95 Eravaldus Mäeselja k., Margus Sepp D2 1995 tarbepuurkaev töötav 

36 14076 M-03 Eravaldus Sääniku talu, K.Tuvike D2 1997 tarbepuurkaev töötav 

37 14526 109/98 Eravaldus M_isanurme k., Kaevu t. D2 1998 tarbepuurkaev töötav 

38 19055 M-40 Eravaldus 

Uula k., Tartu maaparandus büroo, 

J.Jõeleht D2 1996 tarbepuurkaev töötav 

39 8829 6262 Mike Lõhmus 

Mõisanurme küla, Käpa kõrtsi 

territoorium D2 1990 tarbepuurkaev töötav 


36


37

Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?