Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava
Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise ...
Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise ...
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kaevude tamponeerimine, korraliku <strong>kanalisatsiooni</strong>võrgu ra<strong>ja</strong>mine. Puurkaevud, mida ei kasutata,<br />
on va<strong>ja</strong> likvideerida või konserveerida.<br />
Puurkaevudele tuleb projekteerida <strong>ja</strong> tagada sanitaarkaitsetsoonide olemasolu. Elamupiirkondadesse,<br />
mis asuvad kompaktselt ning suvilaasumitesse tuleb ra<strong>ja</strong>da kanalisatsioon,<br />
puhastusseadmed <strong>ja</strong> ühisveevärk.<br />
Uute puurkaevude projekteerimisel <strong>valla</strong> territooriumile tuleb arvestada <strong>ühisveevärgi</strong> ra<strong>ja</strong>misel 50<br />
m sanitaarkaitsealaga, omatarbeks ra<strong>ja</strong>tava puurkaevu sanitaarkaitse alaks 10 m. Uued ra<strong>ja</strong>tavad<br />
puurkaevud tuleks puurida kesk-alamdevoni-siluri (D2-1-S) põh<strong>ja</strong>veekihti, mis tagab oluliselt<br />
parema joogivee kvaliteedi kui keskdevoni (D2) põh<strong>ja</strong>veekiht. Veepuhastus<strong>ja</strong>ama va<strong>ja</strong>likkus<br />
selgub peale puurkaevu ra<strong>ja</strong>mist.<br />
Puurkaevudel, mille toodang on üle 5m 3 /d peavad olema vee-erikasutusload. Valdav osa <strong>valla</strong><br />
territooriumil puuritud puurkaeve toitub keskdevoni rauarikkast põh<strong>ja</strong>veekihist. Joogivee<br />
rauarikkusest on võimalik vabaneda rauaeemaldamise seadmetega või sügavamate põh<strong>ja</strong>veekihtide<br />
kasutuselevõtuga. Olemasolevate puurkaevude korral on ilmselt otstarbekas kasutada<br />
rauaeemaldamisseadmeid.<br />
3.2.3 Puurkaevude joogivee p<strong>arendamise</strong> alternatiivid<br />
Korrastada puurkaevude ümbrused <strong>ja</strong> veetorud.<br />
Varustada puurkaevud rauaeemaldamisseadmetega.<br />
Puurida sügavamad puurkaevud (kasutades kesk-alamdevoni-siluri põh<strong>ja</strong>veekihti).<br />
4. Tihe- <strong>ja</strong> ha<strong>ja</strong>asustuse reovee puhastamise võimalused<br />
4.1 Tihe – <strong>ja</strong> ha<strong>ja</strong>asustusega külades ma<strong>ja</strong>pidamiste reovee puhastamise põhilahendid<br />
Üksikma<strong>ja</strong>pidamistes tekkiv reovesi tuleb käidelda järgmiselt:<br />
• puhastada oma krundi pinnases;<br />
• koguda kogumismahutisse <strong>ja</strong> vedada asula reoveepuhastisse.<br />
Kõige levinum on reovee puhastamine oma krundi pinnases, krundi minimaalseks suuruseks antud<br />
lahenduse korral võib pidada 2500 m 2 . Esmalt tuleb reovesi puhastada mehaaniliselt, st juhtida läbi<br />
septiku. Seal vabaneb reovesi mehaanilistest võõristest, hõljuvainest. Edasisel käitlemisel saab<br />
kasutada kaht meetodit:<br />
• immutada reovesi maasse;<br />
• puhastada pinnasfiltris.<br />
Reovett saab <strong>ja</strong> tohib maasse immutada vaid teatud tingimuste korral:<br />
1) pinnas peab olema selline, mis vett vastu võtab (kruus, liiv, saviliiv, moreen). Kui pinnas on<br />
<strong>vald</strong>avalt savikas, siis immutamist kasutada ei saa. Lisas 3 toodud <strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>valla</strong> reostustundlike<br />
alade kaart, kus põh<strong>ja</strong>vesi on nõrgalt kaitstud, kuna põh<strong>ja</strong>vee tase jääb 1,2 m allapoole<br />
immutussügavust. Sellistel aladel reovee immutamist kasutada ei saa.<br />
2) kui samast pinnasekihist ei võeta joogivett. Kaugus joogiveekaevu sanitaartsoonist peab olema<br />
50 m.<br />
Tehnilised lahendused on imbkraav(id) <strong>ja</strong> imbpeenar.<br />
<strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>valla</strong> <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> <strong>kanalisatsiooni</strong> <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> 2007-2018<br />
26
Change language