Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava

More documents

Recommendations

Info

2.5.3 Investeerimisprogramm Puhja aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Joogiveekäitluse reorganiseerimine A1. Asula veehaarde Hoone rekonstrueerimistööd, süvavee- ja II astme 0,120 pumpade paigaldamine rekonstrueerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,012 Ettenägematud kulud, 10% 0,012 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,006 A1 KOKKU: 0,150 A2. Keskuse puurkaevu Puurkaevu tamponeerimine 0,020 likvideerimine Torustiku ehitus plasttorudega PE, 500 m 0,460 Uuringud, projekteerimine 10% 0,048 Ettenägematud kulud, 10% 0,048 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,024 A3 KOKKU: 0,600 KOKKU A: 0,750 B. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine B1. Ühisveevärgi ja – Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 8000 m, 12,000 hüdrandid, kaevud kanalisatsiooni Uuringud, projekteerimine 10% 1,200 asendamine ja laiendamine Ettenägematud kulud, 10% 1,200 (ühises kaevikus) Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,600 B1 KOKKU: 15,000 B2. Reovee peapumpla- Uue kompaktpumpla-purgla paigaldamine 0,280 purgla ehitamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,028 Ettenägematud kulud, 10% 0,028 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,014 B2 KOKKU: 0,350 B3. Reoveepumplate Uued kompaktpumplad, 2 tk, paigaldamine 0,400 vahetamine ja rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0,040 Ettenägematud kulud, 10% 0,040 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,020 B3 KOKKU: 0,500 KOKKU B: 15,850 C. Reoveepuhasti rajamine C. Reoveepuhasti Reoveepuhasti rekonstrueerimine 3.200 rajamine Uuringud, projekteerimine 10% 0.320 Ettenägematud kulud, 10% 0,320 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0.160 KOKKU C: 4,000 Puhja alevik kokku 20,600 2.6 Veevarustussüsteemid Rämsi külas Rämsi külas on kolm veevarustussüsteemi, mis ammutavad vett devoni veehorisondist: 1.Elamute veevarustussüsteem, mida haldab korteriühistu. Süsteemi on lülitatud korterelamud, saun, huvikeskus, raamatukogu ja kauplus. 2. Sigala veevarustussüsteemi haldab AS Kavilda ja sellesse on lülitatud ka garaaž-töökoda. 3. Endise lihatööstuse veevarustussüsteem, mida haldab FIE Tiina Parkja Tiku talu. Süsteemi on lülitatud sigala. Puhja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2018 14
Veeallikaks on 110 m sügavusega devoni veehorisondi puurkaev (nr 3292), mis on rajatud 1972 aastal. Veetorustiku pikkus on ca 2,2 km, läbimõõt 50-80 mm, materjaliks malm- ja terastorud. Nii puurkaev-pumplad kui ka torustikud on amortiseerunud ja halvas seisukorras, vajavad uuendamist ja arendamist. Veevarustussüsteemide projektmaterjalid on säilinud osaliselt. Torustike kohta on olemas teostusjoonised. Joonised on köidetud Puhja vallavalitsuse veeloa taotlusse. 2.6.1 Põhjavee keemia Geoloogia ja hüdrogeoloogia Geoloogiline läbilõige koosneb järgmistest kihtidest: liivsavi kruusa ja veeristega 0–11 m, aleuroliit 11–20 m, mergel dolomiidi vahekihtidega 20–30 m, aleuroliit õhukeste liivakivi vahekihtidega 30–40 m, mergeline savi ja aleuroliit dolomiidi vahekihtidega 40–82 m, aleuroliit dolomiidisettes ja liivsavi vahekihtidega 82–95 m, liivsavi dolomiidi vahekihtidega 95–110 m. Rämsi elamute puurkaevu veeanalüüsi kokkuvõte (17.07.2006) Jrk. Mõõt- Minimaalne Maksimaalne Piirsisaldus Sots. ministri 31. 07.01.a nr. Näitaja ühik sisaldus sisaldus määruse nr 82 järgi 1. Lõhn palli - - Tarbijale vastuvõetav 2. Maitse palli - - Tarbijale vastuvõetav 3. Värvus kraadi - - Tarbijale vastuvõetav 4. Hägusus NTU - - Tarbijale vastuvõetav 5. Oksüdeeritavus O 2 mg/l - - 5,0 6. pH ühik - - 6,5-9,5 7. Kloriidid mg/l - - 250 8. Sulfaadid mg/l - - 250 9. Nitritid mg/l - - 0,50 10. Nitraadid mg/l - - 50 11. Ammoonium mg/l - - 0,50 12. Fluoriid mg/l 1,7 1,7 1,5 13. Mangaan µg/l - - 50 14. Raud mg/l 0,183 0,183 0.2 15. Elektrijuhtivus µS/cm - - 2500 2.6.2 Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord Rämsi küla ühisveevärki varustab on üks puurkaev, mille teadaolevad tehnilised andmed on antud järgnevas tabelis. Rämsi küla puurkaev Passi Nimetus, katast-ri valdaja nr 3292 Elamute korteriühistu Asukoht Koordinaadid Puurija Puurimise aasta Sügavus, m 1972 110 devon Horisont Erideebit l/s/m Tootlikkus m 3 /h 16-17 Pump (mark, tootlikkus m 3 /h) Küla põhiliseks veeallikaks on 110 m sügavusega 1972.aastal puuritud devoni veehorisondi puurkaev (nr 3292), mille tootlikkus on passi järgi 16-17 m 3 /h. Veetöötlust ei toimu. Kaevul on vähemalt 30 m sanitaarkaitsetsoon, kuid see on aiaga piiramata ja korrastamata. Veevõrgu rõhu tagamiseks ja ühtlustamiseks on puurkaevu hoonesse paigaldatud hüdrofoor mahuga 6 m 3 . Puhja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2018 15
Page 1 and 2: Puhja vald Puhja valla ühisveevär
Page 3 and 4: 3.1 TIHE- JA HAJAASUSTUSES OLEVATE
Page 5 and 6: Seadused ja määrused Ühisveevär
Page 7 and 8: Ettevõtlus Puhja vallas on 2000. a
Page 9 and 10: 2.2.3 Ulila aleviku vee - ja kanali
Page 11 and 12: ei ole kunagi töötanud. Osadel el
Page 13: Euroopa Liiduga ühinemine (Konkree
Page 17 and 18: Rämsi küla reoveepumpla on ehitat
Page 19 and 20: tähelepanu ja kvalifikatsiooni. J
Page 21 and 22: korras. Kõik puurkaevu päise, arm
Page 23 and 24: 2.11.2 Tehnoloogia valik, tehnoloog
Page 25 and 26: Kvaternaari veekompleks on maapinna
Page 27 and 28: Imbkraav on ca 0,8…1 m sügav ja
Page 29 and 30: Reoveekanalisatsioonivõrk, puhasti
Page 31 and 32: Rämsi küla tuletõrje veevõtukoh
Page 33 and 34: Tegevuskava Meede Tegevused 2007 20
Page 35 and 36: Lisa 1 Jrk.nr Kataster passi nr Val
Page 37: Puhja valla ühisveevärgi ja kanal

Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?