Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava
Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise ...
Puhja vald Puhja valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise ...
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. Piirkonna üldine iseloomustus<br />
1.1 Asend <strong>ja</strong> looduslikud tingimused<br />
<strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>vald</strong> asub Eesti keskosas, Tartumaa lääneosas, lõunapool Emajõge Tartust 25 km Vil<strong>ja</strong>ndi<br />
suunas. Vald piirneb põh<strong>ja</strong>s Laeva, idas Rannu, läänes Tähtvere, kagus Nõo <strong>ja</strong> lõunas Konguta<br />
<strong>vald</strong>adega. Valla pindala on 16 959 ha <strong>ja</strong> seisuga 01.01.2006 on <strong>valla</strong>s elanikke 2479. Valla keskus<br />
– <strong>valla</strong>ma<strong>ja</strong> asub <strong>Puh<strong>ja</strong></strong> alevikus. Suur osa <strong>valla</strong> territooriumist (35%) on kaetud soodega. Seega on<br />
<strong>valla</strong> peamiseks maavaraks turvas, mida Sangla Turvas AS toodab Laugesoost. Valla<br />
territooriumist 29% on haritav maa, 24% metsamaa <strong>ja</strong> 11% looduslik rohumaa ning 1% on hoonete<br />
<strong>ja</strong> õuemaa. Alam-Ped<strong>ja</strong> Looduskaitseala hõlmab <strong>valla</strong> territooriumist 21%, s. o 3642 ha.<br />
<strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>vald</strong> paikneb maastikuliselt Kagu-Eesti lavamaal. Maapinna absoluutsed kõrgused on<br />
<strong>vald</strong>avalt 60-80 m. Kagu-Eesti lavamaa on suhteliselt tasane, lain<strong>ja</strong>s ala, mida liigestavad Elva <strong>ja</strong><br />
Kavilda ürgorud. <strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>valla</strong> reljeef on enamuses tasane, osa <strong>valla</strong>st jääb lain<strong>ja</strong>le Kagu-Eesti<br />
lavamaale, osa äärealadest asuvad aga soises Võrtsjärve nõos. Valla lääneosas on Sangla soo,<br />
idaosas Laugesoo. Põh<strong>ja</strong>osas Emajõe ülemjooksul on luhad, metsad <strong>ja</strong> sood. Põh<strong>ja</strong>poolsed alad<br />
kuuluvad Alam-Ped<strong>ja</strong> sookaitsealasse. Valla kesk- <strong>ja</strong> lõunaosa on vil<strong>ja</strong>ka moreenkattega kõrgem<br />
ala, mida liigestab sügav Emajõe poole madalduv Kavilda ürgorg <strong>ja</strong> mille serval on ka <strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>valla</strong><br />
kõrgeim punkt merepinnast (80,5 m). Kõige madalam punkt on Emajõe ääres (33 m üle<br />
merepinna). Kohati esineb aluspõh<strong>ja</strong>lise liivakivi pal<strong>ja</strong>ndeid <strong>ja</strong> allikaid.<br />
1.2 Asustus, elanikkond <strong>ja</strong> ettevõtlus<br />
Asula<br />
01.01.2006<br />
Elanike arv Osatähtsus<br />
rahvastikust (%)<br />
KOKKU 2479 100,0<br />
<strong>Puh<strong>ja</strong></strong> 1076 43,4<br />
Ulila 338 13,6<br />
Rämsi 257 10,4<br />
Mõisanurme 188 7,6<br />
Järvaküla 85 3,4<br />
Võsivere 63 2,5<br />
Mäesel<strong>ja</strong> 72 2,9<br />
Kaimi 101 4,1<br />
Nas<strong>ja</strong> 34 1,4<br />
Teilma 43 1,8<br />
Tännassilma 45 1,8<br />
Vihavu 32 1,3<br />
Kureküla 28 1,2<br />
Ridaküla 30 1,2<br />
Här<strong>ja</strong>nurme 17 0,6<br />
Palupõh<strong>ja</strong> 3 0,1<br />
Poriküla 35 1,4<br />
Saare 5 0,2<br />
Võllinge 19 0,8<br />
<strong>Puh<strong>ja</strong></strong> <strong>valla</strong> <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> <strong>kanalisatsiooni</strong> <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> 2007-2018<br />
6
Change language